Vikerraadio. Huvitaja tere, head kuulajad, lillede, nagu te olete
võib-olla ka tähele pannud ja kesta lilli,
armastate teate, et nad on imelised, nad pakuvad lohud,
Dust toovad rõõmu, teevad hea tuju.
No vahel võib-olla ka kurvaks, oleneb mis nendega on just
parasjagu juhtunud.
Tänases saates me räägime lilledest ja meil on saates külas
Tallinna botaanikaaiateadur taimetark Jaan Vetik. Aga kui küsida, et mis lilledest siis kõigepealt orhideedest,
sest botaanikaaias on võimalik külastada orhideenäituste
ja seda lausa ütleme nii, et selle kuu lõpuni saate imetleda,
vaadata, milliseid erinevaid lilli on, kuidas nad õitsevad
ja välja näevad.
Aga võtame jutuks ka toalillede, kuidas nende eest hoolitseda,
sest Õues kevad.
Ma ütleks, et on juba käes või vähemalt on ta väga lähedal
ja sirutanud käe aknast sisse, nii et selline tunne on küll,
et et nüüd peaks midagi tegema hakkama. Nii et pühendame lilledele ilusatele asjadele.
Tänase saate neli puldis on Marika Leetme,
mina olen Krista taim ja soovin teile head kuulamist. Märkamatult külvas üks lill imeilus aeda sel talvel lumes,
ta õitses, keskpimedad ööd leebema eestle,
naeratus palgel, leevee, maistle, naeratus pal,
kel. Kehva sooja end, lilleke sirutas katuse äärel,
varras venis, kuis roomas mu seintel ja küünitas tuppa
aknast just nõnda, et väljavees liu aknast just nõnda,
et väljevis liu. Imelise need kingitud päeva aias, kus kasvabs sõbralik,
ta ei köshimatagi hellust või hoolitsust lõkke.
Err lobiseb, särtsutavaim lõkerdab, lobiseb särtsu,
davai. Soojad ja mõnusad ööd tema varjus magusad.
Kuidas hingamas rin, mõtlen, et kuidas neli säält mind võlus,
võib-olla sõber ta meenud.
Võib-olla sõber, ta meenud.
Võib-olla sõber, ta meenutas siin. See on alati nii ilus laul, mida mulle meeldib kevadeti
kuulata ja teistelegi mängida raadio kaudu.
Mul on hea meel täna tervitada, saates Tallinna botaanikaaia teadurid,
taimetarka Jon vetikuter.
Tervist. Mul kogu aeg mõelnud, et sul on tegelikult hirmus
ilus töö, eriti kevaditi, kui kõik hakkab ellu ärkama,
tekib uus aastaring, uus, selline tsükkel.
Et kui ilus on praegu botaanikaaias, kui mõelda veel sellele,
et teil on orhideenäitus. Noh, eks eks kevadine aedniku ilu on selline kahe otsaga asi,
et tavaliselt aednikul kevadel see, et ilus on,
tähendab ka seda, et siis hakkab kohutavalt koledad. Kiire ilu nautida just, et, et aga samas. Kui me nüüd räägime sellest orhideenäitusest,
et siis noh, tegelikult noh, me oleme siin aastaid
kolleegidega rääkinud, eks sellega on, on tegemist janti
ja jooksmist ja igal aastal, kui näitus läbi saab,
siis mõtled, et issand, oli seda jama vaja.
Võib-olla saaks lihtsamalt, ei tea, järk,
äkki järgmine aasta ei teeks, aga siis kui hakkab jälle
kevadeks tulema, siis sa oled ikka nagu tsirkusehobune,
et oh, ei, ikka peaks tegema ja nii vahva
ja ja tood, tood oma need lilled välja, mis siis seekord on
jälle otsustanud õitseda ja siis avastad taas kord ised. Oi, meil on ju tegelikult täitsa toredaid asju
ja ja noh, eks me ju sellepärast sellepärast olemas olemegi,
et inimestele seda kõike näidata ja tutvustada.
Nii et, et noh, nagu ega igal asjal siin maailmas on mitu otsa,
et on ka, on ka sellel sellel ilul ja, ja lõppude lõpuks
tavaliselt noh, kuigi oled pärast näituse lõppu ikka
sihukene rontväsinud.
Et siis tore oli ikka ka. Kui palju te nüüd sel aastal olete kokku saanud lilli
või erinevaid õisi või ma ei teagi, kuidas selle kohta öelda. Ma ei tea nimetusi, sorte, liike ma siin just üleeile,
üleeile tegin niimoodi laias laastus statistikat,
lugesin neid kokku, et tuleb kuskil umbes 180 erinevat.
Et noh, see tähendab küll ei tähenda loomulikult,
et 180 eri liiki, aga aga et noh, et selliseid sorte
ja vorme. Ja noh, see ei tähenda ka seda,
et 180 potti, et mõnda taime ikka mitu-mitu potti.
Nii et aga nad on õites sõite sõite sõites. No üks on üks on küll selline selline, et millel põhi
põhiasi on ikkagi lehed.
Et see on siis niisugune tore Kagu-Aasiast pärit orhidee,
mille nimi on briljantkäpp.
Et temal on tõesti hästi noh, erakordselt kaunid lehed.
Et siuksed, tumedad sellised pruunikasrohelised punakas rohelised,
mis on siis kirjatud.
Kuidas ma nüüd ütlen, sädelev kuldse võrgustikuga võime,
et selle taime kohta on veel ta on pärit Kagu-Aasiast
ja selle taime kohta on meil tegelikult hästi kihvt see tekkimislegend. Et nimelt olla olnud kunagi üks kaunis hinduismi jumalanna,
keda deemon oli vägistada püüdnud, aga jumalanna võitles
korralikult vastu, sai põgenema ja põgenes metsa.
Ja siis, selles mõttes läks kõik hästi, aga kui ta metsa jõudis,
siis okaspõõsaste okkad rebisid, et ikkagi ta siit kleidist
selliseid riide siile, mis kukkusid sinna metsa alla maha
ja siis vot nendest riide siiludest siis tärkasidki need
need kaunid briljantkäpad, et, et need on sellised jumalanna,
jumalanna, rüüsiilud. Pidi ikka olema fantaasia ja armastusele lillevast selline
ilus lugu välja mõelda. Jah, ei, nende on neid lugusid, lugusid,
kuna noh, orhideed on hästi.
Kuidas ma nüüd ütlen, hästi, erinevad hästi erinäolised.
Et siis nende kohta käib nii palju palju põnevaid legende
kui ka selliseid noh, tõsilugusid, et mida,
mida nagu ei oskakski.
Nagu arvata, et niimoodi võiks olla.
Et üks, üks toredamaid, noh, mis seal looduses käibki nii? Üks toredamaid, mis mulle, mis mulle väga meeldib
ja neid orhideesid, on meil tänavu tänavu näite seal ka
päris mitu-mitu tükki on selline tore orhidee perekond,
mille nimi on ämblikke.
Et tal on sellised pikkade õiele pikkade teravate
õielehtedega õied, mis siis tõesti esmapilgul
ja kaugelt vaadates meenutavad natuke ämblikku.
Ja siis see õis on sellepärast selline, et looduses
tolmeldavad neid õisi, ämblikutoidulised herilased. Nii et herilane lendab metsa all ringi, vaatab ohoo,
ämblik, see tähendab toit ja ta siis ründab õit,
saab tünga, lendab pettunula edasi, aga õis on saanud talle
ikkagi oma õietolmu peale neetida ja siis kuni järgmise korrani,
nii et nii need ämblikutoidulised, herilased,
kes muidu õite õite tolmeldamise vastu absoluutselt mingit
huvi ei tunneks, ongi siis ära kasutatud.
Kas on olemas ka lõhnavaid orhideed, oojaa
ja et neid on nii suuri kui väikeseid ja reeglina on see
vaata et niimoodi, et et suuremad õied ei viitsi nii hästi lõhnata. Noh, ei ole ju vajadust, et mis sa ikka panustad,
kui ma niigi ilus oled, aga need, mis on siuksed tugevama
lõhnaga või, või siuksed ägedamad.
Et need on siis tavaliselt just sellised väiksemad õied.
Ja mis on nagu sordiaretuses hästi armas.
Et kui me võtame näiteks selle meie tavapärase kuukinga,
mida saab, saab igast aiakeskusest ja toidupoest need,
need, neid me oleme harjunud sellega, et nad ei lõhna siis
hästi tore on see, et nüüd viimastel aastatel on tulnud
moodi või on hakatud kasutama nende kuukingade
sordiaretusele ka selliseid metsikuid kuukingaliike,
mis lõhnavad, need on samuti looduses ja see tähendab seda. Ta on ka meie duaalile valikusse tulnud lõhnavat õitega kuukingad. Päris põnev, aga kui suur või ütleme, et kui suur on jah,
kuidas ma küsin, et nende inimeste hulk,
kes on kollektsionäärid nagu tõsises mõttes,
et ka siin Eestis kohapeal, et nad koguvad neid
ja võib-olla laenavad väljanäitusele? Ma ei oska numbrit küll teada, aga neid inimesi kahtlemata
on ja neid on tegelikult päris palju.
Ja, ja noh mis siis näitust puudutab, siis praegu on näitus
ju ka Tartu botaanikaaias.
Ja tartlased on siin mitu mitu aastat teinud teinud ka
sellist kodukasvatajate orhideevõistlust,
et et ma ei teadnud tõesti tänavu, et kas kas neil tänavu ka on,
on et kinnitada, et inimesed saavad, saavad tuua,
tuua oma orhideed väljanäitusele ja siis valitakse
näitusekülastajate poolt kõige paremad auväärsemad. Et selles mõttes on, on isegi Eestis see asi toimib
ja kui me räägime siis maailma mastaabist,
siis seal on orhideekasvatus juba juba selline klubilisel
tasemel ja võistluslikus momendis on ikka ikka väga-väga levinud.
Et noh, tõsi küll, nüüd nii veriseks see enam ei ole läinud,
kui nüüd siin loeme mingeid vanemaid, krimiromaane,
kuidas haruldaste orhideede pärast tapetakse
ja makstakse miljoneid. Et maailm on ikkagi nii palju avardunud ja,
ja need asjad on muutunud kättesaadavamaks,
et et mingisuguse erakordse orhidee pärast vast keegi enam
kedagi maha lööma ei lähe.
Aga haruldased liigid ja sordid on endiselt küllalt küllalt
hinnalised ja see, kui keegi neid õitsema saab,
on siis täitsa kõva sõna ja täitsa põhjus,
põhjus, millega millega kiidelda. Mis võiks olla või kes võiks olla siin Tallinna
botaanikaaias kõige kallim kõige hinnalisem? Aga mida jahtida? Sest teil on ju ka ikkagi vanakollektsioon. Tegelikult, kui me nüüd võtame, võtame nüüd noh,
niimoodi sordi aretusliku ajaloo ja sellega siis võib-olla
tõesti kõige, kui me räägime, noh, kõige haruldasemad tõsteasjadest,
kui hinnalised niimoodi rahalises mõttes on,
see on nagu iseasi.
Aga niimoodi kõige väärtuslikumad on võib-olla meil tõesti
need botaanikaaia algusaegadest saadud.
Oskar Saavik, Kuu tsümbiidium id, et oli niisugune tore,
tore Eesti päritolu Austraalia orhideekasvataja Oskar savik
kes siis otsustas, et kui Tallinna botaanikaaed loodi,
et Tallinnas peab ikka ka olema korraliku orhidee
kollektsioon ja ta lõpetas ise oma tööstusliku
orhideekasvatuse ära ja siis ta andis oma ema,
ema, taimed või kollektsiooni alus andis Tallinna
botaanikaaeda ja vot selles selles vanade sortide hulgas
ja vanade hübriidide hulgas. Ma olen üsna kindel, et meil võib olla selliseid ristandeid,
mida võib-olla ei ole kusagil mujal maailmas. Kuidas seda teada saada?
Ei teagi, ega ei teagi, ega ei saagi teadvalt vat siis.
Aga kui praegu inimene tahab endale erilisi orhideesid noh,
kollektsiooni või kasvatada, siis millised võimalused siin
üldse on, et poes müüakse noh, nagu me teame,
kuukingasid aia kolmandatest riikidest ikkagi ise tuua ei tohi.
Sest see on noh, nii ja naa, et sul peavad olema paberid
korras ja, ja kõik edasi, et kuidas see nagu eriline
poolväljana No ütleme niimoodi, et tööstuslik orhideekasvatus Hollandi hollandi aiandid ja nii edasi, et,
et nemad kasvatavad ka tegelikult juba praegu päris laia
sortimenti päris huvitavaid asju.
Nii et ei saa sugugi öelda niimoodi, et ah,
see on see laiatarbekaup.
Aga lihtsalt meile jääb see laiatarbekaup enamasti silma.
Et kui käia lahtiste silmadega aiakeskuseid pidi
ja vahel isegi toidukaupluse pidi, siis võib leida päris
põnevaid orhideesid. Et ja noh, selles mõttes on see nii-öelda laiatarbevalik,
kuigi need võivad olla päris põnevad orhideed ka noh,
nagu selline natuke kindla peale minek, et,
et selles selles kaubavalikus reeglina ei ole midagi sellist
päris ilmvõimatut, millega kindlasti kodus hakkama ei saa.
Aga et kui nüüd kellegil on noh, sellised spetsiifilised soovid,
siis õnneks Euroopa liidu siseselt saab väga põnevaid
orhideesid juba täiesti ilma igasuguse Paberimajanduseta kätte ja tegelikult saab ka,
saab ka Eestisse täitsa suveperioodil postimüügiga tellida.
Ja noh, üheks heaks näiteks, kuidas Euroopa liidust saab
väga põnevaid orhideesid, ongi tegelikult meile
orhideenäitusel see nädalavahetus.
Et meil on väga põnevad, põnevad külalised.
See on üks Saksamaa orhidee aiand, mille nimi on Curly Norhideen.
Ja nemad nematut tulidki meile meile nädalavahetuseks külla
oma omi asju müüma. Lisaks meie häälekord koostööpartnerile riketsile.
Et ja nende käest näiteks ongi võimalik võimalik sellel
nädalavahetusel saada just sellist, sellist pisikest
pisikest peenikest, botaanilist kaupa et mida võib-olla
muidu oleks küllalt küllalt raske hankida.
Ja et selles mõttes tasub kindlasti uudistama tulla,
et mis neil siis on, kus meil siis on.
Et ma isegi ei tea täpselt, mis on, et nad jõudsid eile
õhtul kohale. Kui palju neil kaasas oli kõiksugu kraami.
Neil oli ikka väikebuss maast laeni täis selga,
sinna mahub ühtteist.
Täitsa tundus, et täitsa mitu lille.
Niimoodi, aga ütle mulle. Kellel mina olen just see inimene, kellele orhideed ei
õnnestu mulle neid kingitakse ilusat kõik,
aga vot ei oska ma neid üle üle aasta pidada
või ületalve pidada, ma ei tea, kuidas on õigem öelda,
et mis teeb ta populaarseks, samas öeldakse,
et lihtne, aga ei ole lihtne alata.
Mis on see noh, 100 korda esitatud küsimus,
et kuidas kasvatada? Orhideed on noh, et ma arvan, et tava tavaküsimus on see,
et kuidas kasvatada orhideed on see, et kuidas ikka selle kuukingaga.
Aga kas orhidee teised liigid võivad olla lihtsamad
või keerulisemad kuukingaga hakkama saanud? Ütleme nii, et algajale algajale duaalile,
kasvatajale, orhideesõbrale kuuking on tegelikult ikkagi
selline kõige parem algaja orhidee.
Et ta on sellepärast hästi-hästi hea, et ta all sobib meie
duaalne toatemperatuur troopilist päritolu
ja teine väga tema väga hea omadus on see,
et Ta ei, kuna ta looduses kasvab.
Kuidas ma nüüd ütlen puu võrades, aga mitte võra välispiiril,
vaid pigem sees, et ta ei ole nii väga valgusnõudlik,
et selles mõttes on kuuking nagu selline väga väga talle
talle sobivad need tingimused, mida meil kodus reeglina
pakkuda on, et ei pea sellepärast eraldi pingutama. Ja, ja noh, põhiline asi, millega kätekuukingad reeglina ära surevad,
on kasvataja parimad soovid ja tahtmine ja armastus oma
lille vastu.
Et inimesed kipuvad, kipuvad nende eest natuke liiga palju
hoolitsema ja kuukinga lööks kõige ohtlikum asi on,
on see, et kui teda üle kastetakse ja selles osas on
hästi-hästi ohtlik veel see, et kui inimene paneb sellele
guuginga potile ümber veel ilusa dekoratiivpoti,
mis on küll väga ilus näha aga siis võib sageli juhtuda see,
et taim jääb nädalateks jalgupidi vette seisma
ja vot see ei meeldi talle kohe üldse mitte. Aga see tal ümber on keraamiline pott ei ole läbipaistev pott,
selle, ta elaks veel üle. Selle elab ta kenasti üle, et see ei ole nüüd küll
mingisugune näitaja aga just, mis on, mis on tõesti ohtlik,
on just see, et et ta võib väga lihtsalt jääda jalgupidi
vette seisma pikemaks ajaks ja see on paha,
paha. Ma olen näinud pilte, kuidas nad kenasti mööda puutüvesid
või ronte sedasi ronivad ja tõsi vist mitte Eestis
botaanikaaedades küll.
Jaa. Aga kui nüüd tuleb suvi ikkagi kenasti kätte,
piinum orhidee välja, äkki paneks õunapuu külge natukeseks
ajaks pärast sügisel kätte?
Suht seal on. Ega võib juhtuda küll, et ta, et kui, kui on väga-väga tore suvi,
et ta, siis siis võib oma juured kuskile puukoore külge ajada,
et ega see ei ole võimatu.
Aga orhideede välja väljaviimisest rääkides siis kuuking on
nüüd selline tüüp.
Et kui enamik enamik, Me neid orhideesid,
mis meil kodus kasvatatakse, neile väga õues meeldib Tuvel
siis kuuking on selline tüüp, kellega tasuks võib-olla
natuke ettevaatlik olla, et esiteks ta pelgab,
noh nagu ma ütlesin, ta on suhteliselt varjutaluv
ja noh, ta pelgab väga seda, kui ta õues päikse kätte jääb,
et ta võib saada kaunis inetuid päiksepõletusi. Ja teine asi on see, et noh, nagu ma ütlesin,
et et ülekastmine, võib-olla võib-olla natuke ohtlik.
Et siis kui on meil näiteks mingit pikemat külmad vihmaperioodid,
et siis see võib ka liiga teha, et võib välja viia küll,
aga, aga peab täpselt kohta valima ja kui,
kui on, kui on märg ja külm, et siis tooge ikka ta selle
koleduse käest tuppa. Ma tean ühte inimest, Maarika, meil siin on,
kellel, kes viib oma kuu hingad välja ja nad suvitavad seal
kenasti ja siis tulevad jälle sügisel tuppa saaks.
Aga nad on varjus tõesti, et päike kipub neile liiga tegema.
Ma teen ettepaneku, kuulame siia vahelduseks nüüd väikese
pala muusikat ja siis ma jaan, tahaks hea meelega teada
selliste asjade või selliste toimetuste kohta,
mida teha teiste toalilledega, kes vaatavad,
et õues on märtsikuu, päike on väljas, hakkaks õige venima
venid liiga palju, näitad õisi ja vot, mis siis saab,
et kuidas neid natukene turgutada ka sellest siis juba
pärast järgmist laulu. Ja avan ka telefoni, 611 40 40 on number,
et kui teil on mõni spetsiifiline küsimus,
siis täna on saates külas Tallinna botaanikaaia teadur Jaan
Vetik ja jah, ja talle saab küsimusi esitada. Täna on meie saatekülaliseks Tallinna botaanikaaiateadur
Jaan Vetik 611 40 40 on telefon, millele saab helistada
ja küsida oma taimekeste kohta.
Ning võtamegi kõigepealt esimese helistaja,
mis me ikka inimestel oodata laseme.
Tere marga, kuuleme teid. Tere, minul on kummipuu ehk liikus kodus
ja temal üks oksakene hakkas nagu natukene ära närtsima
ja ma lõikasin selle oksa ära ja siis tuli välja,
et tal oli noh, oks on sees niimoodi tühi
ja seal sees oli nagu mingisugune halli kasvõi niisugune
hall puru tuli sealt välja.
Lõikasin ära ja tegin talle igasugust äädika,
auru ja äädikaga, tõstsin, tiseerisin seest
ja väljast ja ma lihtsalt muid asju mul ei olnud kodus,
millega teha. Ja nüüd aasta läks mööda ja ta kasvatas sealt ilusasti
kasvadele äärepealt ja nüüd ma vaatan, et see lõikekoht mul
ei olnud tol korral ka mitte midagi sinna peale panna.
Ma. No ma ei ole üldse taimede inimene nagu.
Ja, ja nüüd ma vaatan, et jälle on seal sees hallitus
ja ma pean teda sealt jälle lõikama, mida ma küll teha ei tahaks,
aga ilmselt tulevad.
Et mis, mis sellega teha ja siis on talvel lehtede all
niisugused vaha ja laigud tulevad ja seal elab ilmselt mingi
putukas ja mõne aja pärast tekivad niisugused pruunid plekid
või kärbumised lehtede peale. Selge siis aitäh. Mis oskan ma selle kohta kosta, et ma alustan tagant otsast peale,
et need pruunid vaheajad plekid.
Et see nüüd kõlab niimoodi, et kui nad on nüüd ütleme
sellised natuke nööpnõelapeast väiksemad
või siuksed mõnemillimeetrise läbimõõduga
ja kui neid küünega niimoodi väikselt lükata,
siis nad tulevad ära.
Et siis suure tõenäosusega see on niisugune väike vastik kahjur,
mille nimi on kilptäi. Ja, ja siis sellega on kõige mõttekam toimetada niimoodi,
et ja kummipuu on selleks selleks nagu väga sobiv,
sobiv liik.
Et ostate poest sihukest toredat asja, mille nimi on roheline,
seep, pasta, RS kaaliumi, seep ja lihtsalt pesete oma
taimenõudepesuNustiku ja seebiveega leht-lehelt vars varelt
korralikult üle, et need väiksed väiksed vahajad,
kilbikesed sealt maha. Ja siis umbes kuu aja pärast vaadake uuesti,
kas on sinna midagi uut alla tekkinud.
Et noh, niimoodi järjepideva pesemisega saab tegelikult
kilptäis päris kenasti lahti mis puudutab
ja eriti kuna, kuna tegemist on tõesti kummipuuga,
et mis on, mis on niisugune hea suurte lehtedega teda mõnus pesta,
et mingite pehmete väikeste lehtedega ei saa,
sellega oleks nagu asi keerulisem, aga kummipuu on selles
suhtes mõnus. Mis võib-olla see see, selle, selle oksa kärbumise põhjus et noh,
ja kuulda iseenesest, et puu ennast muidu ise kenasti tunneb et,
et et see on siis, annab lootust, et see oli siis mingi
mingi selline juhuslik põhjus, et et äkki see oli,
oli siis mingi toapoolne oks või mis võib olla näiteks,
jäi pimedaks ja ta otsustas selle pime natuke pimedasse
ja ta otsustas selle oksa ise ära kuivatada mõeldes,
et tal ei ole seda vaja. Et see, et sealt mingisugune purulaadne asi välja tuleb,
et, et see võib olla lihtsalt lihtsalt see,
et ta loomu poolest ajab seda kummikummist piimmahla
ja kui see sinna sisse ära kuivab, et see,
siis võib ka lõpuks niimoodi vaikselt selle puruna välja tulla,
et et. Kas see on alati oluline, et ma peaksin pärast lõikekoha
desinfitseerima ka toalilledel? Ei ole ta nüüd nii oluline, ta lillede puhul on need
lõikepinnad ikkagi suhteliselt väikesed ja,
ja et see ei ole nüüd nagu selline selline tohutult määrav,
et, et õues on see võib-olla isegi isegi tähtsam,
sellepärast et seal luike kohtade katmine
ja desinfitseerimine just katmine on nagu oluline
sellepärast et sinna ei satuks mingisugused seentest,
haigustekitajad ja muud taolised asjad. Aga toas on õhk küllalt kuiv ja toas nagu selliseid tüüp
eriti ringi ei liigu.
Nii et selles mõttes, kas see ei ole nüüd asi,
mille pärast peaks väga muretsema. Helve Kuressaarest on meil liinil, Hallo,
kuuleme teid? Tere, mina täna hommikul lõikasin ära oma võra-sõrmlehik,
mille kõrgus oli seitsme 35 ja võtsin ära ladva.
Seal on umbes 10 lehte ja esimene nüüd sellekevadine,
lift hakkab ka tulema ja võtsin del sealt ära siukse
viielehelise jupi, siis järgmise ja ülejäänud prügikasti,
aga jätsin alles selle meeter 20 kõrguse poti peal selle osa veel,
kuidas ma saan nüüd edasi toimetada, et midagi sellest
rohkem tullakse, järglasi saaks veel? Sain ma õigesti aru, et oli seitse 35 pikk. Kõigepealt kõigepealt ma ütlen, et te olete kohutavalt tubli,
nii tulebki.
Nii tulebki teha Aiakäärid, oksakäärid on aedniku sõbrad,
need ei ole vaenlased ja, ja väga tubli ja võra-sõrm
lehikuga on, on nüüd selline asi, et, et tema on
ja üldse sõrm lehikutega, et nemad on oma loomu poolest
päris head harunejad uuesti kasvajad, nemad kindlasti taastuvad.
Ja mida te siis, mida te siis võiksite teha,
on see, et et ega seal nüüd muud teha ei ole,
kui aeg annab arutust ja, ja tuleb lihtsalt natuke oodata. Ja, ja seda ütlen ka, et lõikamiseks on praegu täiesti
ideaalne õige aeg, paremat aega ei ole võimalik leida.
Aga et mida võiks öelda, on see, et võib-olla nüüd pärast lõikamist,
et kuna tal see lehesüsteem ja kõik see on läinud,
et, et hoidke natuke kastmisega tagasi, et ta vajab,
nüüd nad praegu natuke vähem vett kuivale ei tohi jätta,
aga natuke võtke seda seda kastmist tagasi,
et tal ei ole seda nii palju vaja. Ja kuidas seda paljundada või teda, et rohkem saaks.
Et kahju, et need ladvad, ladvad ära, viskasite need oleksime. Ma jätsin just alles Aa, no siis tuleb see lihtsalt, see lihtsalt tuleb vette
panna ja ta annab ilusasti juured ja saab täitsa täitsa
ilusasti uue taime.
Ja tegelikult oleks ka nendest vahepealsetest tüve juppidest
saanud samamoodi panna need vette ja ka need oleks
tõenäoliselt juured andnud ja oleks ka oleks ka nendest
nendest uusi taimi saanud, et et noh, kui teil latv on,
et siis võtke sealt alt natuke lehti vähemaks,
et kätke sinna mingisugune kolm, neli kolm-neli-viis lehte maksimaalselt. Et et ja siis lihtsalt pange vette, et küll need juured. Nagu Jaan on ju veel ka teisi selliseid toredaid Bellergunid
ja võib-olla isegi mõnel on fuksia toas,
kes nüüd ka venib sedasi pikaks pikaks kas need samamoodi
maha lõigata, pistikut teha või mis sa soovitaksid? Just praegu on just see õige aeg, kui kui inimesed võiksid,
noh, väljas ei ole veel midagi teha, maa on jääs.
Et siis võiksid inimesed pühenduda oma toalilledele,
et praegu on ideaalne aeg see, et hakata neid kodus vaikselt
ümber istutama ümberistutamise käigus, siis lõigake,
lõigake ära, see, mis teile ei meeldi. Aga kõik ju meeldib, otsas on lill õis, kuidas ma selle ära lõikan,
äkki ta vihastab mu peale, läheb välja. Nojah, aga tuleb lihtsalt süda kõvaks teha
ja nagu ma ütlesin taas, et, et aiakäärid on,
on aedniku sõbrad.
Ja oli üks kuulus prantsuse prantsuse aiakujundaja
ja moekunstnik, kelle nimi oli Nikolde visioon.
Ja tema, temal oli siukseid, selliseid toredaid toredaid
ütlusi aiapidamise aiakujunduse kohta oli tal
ja üks nendest oli seed, lõigake oma taimi,
siis nad saavad aru, et te armastate neid sellepärast,
et nad te tegelete nendega ja nad vastavad teile selle
lõikamise eest. Sellise kiire ja lopsaka kasvuga. Oi kui tore.
Nii et kõik need lilled, toalilled, mis meil on mis on inetud,
lihtsalt tugevalt lõigata. Jah, ja et, et siis on nagu noh, ütleme selline lõikamise
lõikamise põhireeglid on see, et kui teil on mingi põõsas
ja see asi, et kõigepealt lõigake ära kõik see,
mis on kuivanud siis järgmine etapp on see,
et siis vaadake sellele põõsakesele või bukesele otsa.
Et, et kus on mingisuguseid otse võra sisse minevaid oksi
või või, või on mingid oksad, oksad hästi risti-rästi,
et võtke sealt midagi vahepealt vähemaks,
võtke need ära, siis vaadake, mis sealt järgi jäi. Ja siis andke sellele taimele selline üleüldine kuju.
Ja alati on, alati on parem lõigata natuke rohkem kui natuke vähem,
sellepärast et kui ma lõikan natuke rohkem,
siis need uued võrsed, mis tulevad, neid tuleb küll vähem,
aga nad on tugevamad ja jõulisemad, et et kui ma jätan
sellise pika oksa, seda natuke tipust kärbinat uued oksad
tulevad ikka sealt võrse tipust, et puud kõik tahavad ju
kõrgemaks kasvada kõik taimed. Et siis nad kipuvad jääma selliseks natuke nõrgaks
ja sellel lõikamisel ei ole nagu suurt suurt. Efekti, aga et pigem pigem natuke natuke rohkem lõigata paremini. Aga ma panin tähele, et sa ütlesid, et lask tuleks lasta
pärast seda puhata tal, et mitte teda üle kasta
ja tekiks tahtmine, nüüd, kus ma olen teda kõvasti rägunud,
äkki nüüd väetaks ja Toputaks teda uputaks natuke ta saaks kõik,
mis vaja. Ei, seda, seda tegelikult tuleb teha ka,
aga sellega tuleks oodata, nii kaua, kui on näha,
et ta nüüd hakkab uuesti kasvama.
Et kui sealt hakkavad tulema noored võrsed,
et vot, siis see on see hetk, kui, kui kui anda talle natuke
süüa ja ja siis vaadata, et kuivaks ei jääks,
et see on nüüd, see on nüüd see asi, et et noh kui me võtame
paralleeli inimesega, et noh, kui ma teda tagasi lõikan,
noh, tegelikult teen ma talle ikka haiget,
nii et, et ta on natukene sihukene põdur ja,
ja noh, et kui, kui teil on kodus kodus haige inimene
või olete ise haige, et noh, ega siis ei taha ju ka
hapukapsast ja seapraadi et võtaks vahel natuke supikest ja,
ja nii edasi. Aga siis see hetk, kui tervis hakkab juba tulema,
et tunned, et juba näed aknast välja ja tahaks nagu midagi teha.
Vot see on siis täpselt see hetk, mis inimesel elus on see,
vaat nüüd võtaks seda hapukapsast ja seapraadi,
et tuleks jõud.
Ja taimel on see see hetk, kui hakkavad,
hakkavad sellest ära lõigatud oksaagentidest tulema noored võrsed,
et vot siis see on tema jaoks see hapukapsa
ja seapraehetk, kus talle anda väetist ja süüa
ja öelda talle pai, tubli oli, täitsa terveks said. Aga nüüd need oksakesed, mis ma ära lõikan,
sealt kujusi teha, panna, vetanud seisma
või siis torgata otse mulda või, või kuidas nendega taimed
või valida ka sealt, et, et mis võiks olla elujõuline,
mis mitte. Aga kindlasti kindlasti noh, igat igat liblett ei maksa nüüd
uuesti uuesti kasvama panna, et selles mõttes,
et arvestage sellega, et võib juhtuda, et nad lähevadki teil
kasvama ja mis te siis nendega teete, et olge natuke
kriitiline ja siis kas panna mulda või vette,
et reeglina seal nagu suurt vahet ei ole.
Et see sõltub sellest perenaise või peremehe hoolsusest,
et kui kui on selline noh, ütleme aktiivsema eraeluga inimene,
kes nii palju taimedega ei tegele, et tema puhul ma
soovitaks pigem, et pange pange jupid vett. Et see ikka meelde tuleb, et paari nädala tagant vaasi vett
juurde valada.
Aga et inimene, kes, kes on nagu rohkem pühendunud
või tahab rohkem tegeleda, et siis see võib ka mulda panna,
et, et mullaga tuleks siis lihtsalt hoida hoolsalt,
et ta püsiks, ei, oleks liiga kuiv, ei oleks liiga märg.
Aga et lihtsalt see mulda panek hoiab, hoiab natuke aega kokku,
et siis ei, siis ei ole vaja teda jälle kohe istutama hakata,
kui ta kasvama hakkab. Küsin veel ka potiroosi kohta üks selline küsimus tuli meil,
et et inimesel on kingitud poti roostan seda üle talve
suutnud hoida ei õitse küll, aga natukene sedasi venib nagu
nad ikka tahavad valgust või jahedust mis iganes.
Et tavaliselt on soovitus olnud, et istutada siis õue.
Aga kui ei ole nüüd sellist õue panna, oleks lihtsalt üks
suur pott võtta, et kas ta siis seal ka saaks elada ja,
ja kui kaua või kuidas temaga siis toimetada? Ei, kindlasti saab, et täitsa tasub, tasub,
kui ei ole kuskile panna, võib täitsa rahulikult pidada
roosiga potis aga tema puhul on lihtsalt kaks,
kaks sellist põhiasja on see, et et vähegi noh,
ütleme kolm põhiasja Leetkedele, nii valge koht,
kui teil on.
Teine asi on see, et kui on võimalik, siis leidke talle
talveks natuke jahedam koht. Et noh, tavaline toatemperatuur roosile talvel kipub natuke
kõrgeks kõrgeks jääma.
Ja kolmas asi on see, et nagu ma ütlesin,
käärid on sõbrad.
Et kevadel kevadel lõigake, lõigake teda tagasi
ja siis ta lihtsalt lihtsalt ei kasva, teil teil nii nii
sarikaks püsib?
Püsib nagu normaalsetes mõõtudes ja tihedam
ja Roosi puhul tasub ka seda tõesti teada,
et roosid on, on oma loomult suhteliselt suhteliselt hea
söömaga taimed, et neile tuleks, tuleks suvisel
kasvuperioodil anda, anda korralikult korralikult süüa,
juua, et et siis nad on lopsakad, siis nende võrsed on
tugevad ja, ja siis on lootust ka lootust ka uuesti õisi näha. Aga kui nüüd võrrelda Roosi orhideed, siis kumb on võitja?
Rumala võistlusest, eks ole seal arvaga?
Sellises sellises kontekstis võtaks juba pudiendid.
Pojengid on väga ilusad, jah, aga neid ületalve
õitsevanavistikaid ja, ja seda on, seda külmikut. Konkureerida saaks sel juhul ikkagi siis roosid,
mis talvel meil ei õitse. Tegelikult, kui on hästi, kui on hästi valge,
valge ja selline mõnus mõnus kohtroosidel
ja omanik on ta kauba taga kaubale saanud.
Et kuidagi nagu kõik, kõik neil mõlemil klapib,
et siis tegelikult selline potiroos või Ta võib aasta läbi
ka talvel, loomulikult ta ei õitse nüüd nii,
nii rikkalikult.
Aga, aga ta võib aasta läbi ka selliseid üksikuid õisi teha,
et. Aga kas praegu, märtsis, kui vaadata oma toas ringi
ja kui on, kes on ellu jäänud, see ongi ellu jäänud,
et kas sul on murdepunkt ära olnud, et. Kindlasti, et, et see, kui juba tulevad,
tuleb see kevadine valgus, et see taim on natukenegi elus
ja see on nüüd, see on nüüd, see on nüüd tõesti see päästerõngas,
et nüüd vast nüüd vast ikka saab, saab asjast asja. Isegi kui ta on rääbakas ja näeb selline välja,
et ei tea, kas teda nüüd, mis taga teha loota ikka tasub,
ikka tasub.
Tuleme veel lõpus nüüd orhideenäituse juurde tagasi,
et ta on, nagu me ütlesime alguses juba märtsi lõpuni,
aga sel nädalal on nagu siis selline noh,
põhikese. No ütleme nii, et, et kui me nüüd räägime siis ametlikult
sellest nimetusest, siis nädal orhideenäitus on meil siis
isenesest esimesest 10.-ni aga noh, et kuna me oleme päris
palju vaeva näinud selleks, et kõik need õitsvad taimed
kasvuhoonetesse laiali lohistada, et eks me oleme laisad ka,
me lihtsalt ei viitsi neid kokku korjata.
Nii et sedamööda, kuidas nad õitsevad või ära õitsevad et me
siis ära õitsvat õitsenud taimed viime ära,
vahel tulevad võib-olla mõned taimed juurde,
aga et noh, seda võib küll öelda, terve märtsikuu jooksul on,
on õitsvaid orhideesid Tallinna botaanikaaia kasvuhoonetes
tavapärasest kõvasti rohkem. Ja, ja seda võib-olla, et kui keegi nüüd tõesti tahab endale
orhidee orhideekollektsioonis täiendada,
et noh, et siis võiks, võiks nüüd tõesti selle
nädalavahetusega ära käia.
Märtsis, märtsis edasi, edasi me nagu üldiselt midagi ei müü. See tähendab, et seda saab osta, et ma ütlesin,
et, et tulevad, tulevad sakslased. Ja siis tõesti praegu on, praegu on siis ka see meie meie
tore koostöö koostööpartner riketest lilled,
et et nemad, nemad on varustavad, varustavad orhidee külalisi,
kollektsiooni täiendusega. Nii tore, ma väga tänan selle põneva jutuajamise eest.
Jaan Vetik, Tallinna botaanikaaiateadur ja ma ei teagi,
mida soovida.
Puhkust pole mõtet, sellepärast et praegu on kõige kiiremad Minu meelest praegu võiks, tasuks tuleks kõigile soovida,
et kel vähegi aega, minge välja, istuge päiksepaistelise
seina äärde ja lihtsalt nautige seda, et on olmelõpuks
tulnud lõpuks tulnud valgus ja päike ja lihtsalt nautige
seda hetke, mis on. Jah, aitäh, sellega on kena meie jutuajamine lõpetada. Niimoodi tänaseks saab huvitav aeg läbi,
aga ega saated sellega veel ei lõpe.
Ja mul on hea meel öelda, et täna on uudis plussi.
Saatejuht Lauri Varik. Kuidas see on, Lauri, oled valmis, Derev,
miks sul oli hea öelda, et mina olen saatejuht,
sellepärast minule meeldib meeldib sinuga juttu ajada.
Et see ongi see põhjus, ega ma tihtipeale saate kuule
või selline, võib-olla iga kord ei jõua,
aga ma saan sult hea ülevaate, et ahaa, ori räägib sellest ära. Ma olen väga liigutatud nii, aga kahjuks pean kurvastama,
et saate ettevalmistus käib jällegi ja esimest teemat veel
ei ole kokku lepitud, aga selleks tuleb siis saate alguses
ära oodata.
Ma olen kindel, et me selle leiame.
Nii, aga kolmest teemast saame rääkida ikka,
mis Eesti inimesi praegu kõige rohkem erutab,
ikka uus maks magusamaks jättega mäega tänases saates sellel
teemal eile said sõna minister ja toiduliidu juht,
aga täna võtan siis ka tootja esindaja mida üks suurem vaata
et võib-olla kõige suurem joogitootja Eestis,
siis arvab sellest sotsiaalministeeriumi ettepanekust tõsta
siin mitmekümne protsendi võrra magustatud jookide maksu. Räägime Le Coqi juhataja Jaanus vihand iga.
Ja siis võtan kõne Hiinasse Eesti suursaadikule Hannes Hansolesesti,
Hiinat valitsev kompartei peab sel nädalal tähtsat kongressi
ja kõiksugu muresid.
Probleeme on selles hiigelriigis palju.
Milliseid suuniseid siis kompartei selles osas annab
ja mismoodi need arutelud selles kommunistlikus riigis
sellisel kongressil välja näevad? Hannes Hanso sai ka ise selle kongressi avasessioonile kohal
käia ja siis tuleb veel stuudiosse Euroopa Komisjoni Eesti
esinduse esindaja kommunikatsioonijuht Elis Paemurd.
Räägime ühest olulisest määrusest, mis tänasest kehtima hakkas,
see on digiturgude määrus, puudutab suuri maailma
hiigelkompaniisid peamiselt Ameerika omasid nagu Google,
Facebook, Apple, Microsoft, Amazon, aga ka näiteks tiktoki omaniku,
Hiina firmat paid Dance ja nemad on siis suurte tegijatena
seadnud kõiksugu piiranguid oma teenuste kasutamisel. Ei nüüd Euroopa komisjon siis nõuab, et turgu tehtaks rohkem
avalikuks avatumaks ja, ja pakutaks tarbijatele paremaid võimalusi.
Kuidas täpsemalt ja mismoodi tahetakse nii-öelda päitsed
pähe panna suurtele hiid kompaniidele, sellest siis ka täna
saates jutud, teeme ja omal kohalkäik Harri Tiido tausta. Aeglase küsimust veel ei tea. Magusamaksu kohta me eile juba küsisin. Küsimine soolase maksu kohta, sest ega vaata,
suhkur on halb, aga tuleb välja, et ega sool ei ole ka hea,
et võib-olla peaks.
Ma ei taha kellegile mingit mõtet tähele panna,
aga iga päev mõne maksu kohta, et mis te sellest arvate
ja siis sellest pipramaks vürtsimaks, need on kunagi ajaloos
olnud ja ja võtame kaalumisele, aga veerand üks selgub see
kõik aitäh sulle, Lauri ja. Kuulmiseni siis teile head kuulajad, ütlen ma,
et Tallinna botaanikaaias on imeline näitus,
minge vaadake saate teada, saate näha ja kindlasti hea tuju
ja vaatate, kui põnev ja ilus võib olla maailm
ning hoolitsege oma toalilledest tänaliteega.
Marika Leetme, mina olen Krista taim, soovime teile ilusat
päeva ja kuulmiseni jälle.
