Sageli. Vikerradio. Huvitaja tere, head kuulajad ja head sõbrapäeva.
Kui koer öeldakse, et on inimese parim sõber,
siis kes on, kas tänases saates teemegi juttu kassidest
nende erinevatest tõugudest ja käitumise eripäradest?
Olgu selleks siis noh, kasvõi selline meeldiv asi nagu
sotsiaalsus jutukus või vastupidi, jällegi selline eraklikus
ja võib-olla natukene ka kuri ise lu.
Kuidas kodustada varjupaigast võetud kassi,
kas steriliseerimine või kastreerimine muudab kassi
käitumist ja kuidas näiteks mõjub passile see,
kui ta on pikalt üksi kodus, kas nad on ka suured solvujad
ja veel palju-palju küsimusi? Ma loodan, et leiab tänasest desvastuse,
sest Tartu stuudios on meil Kertu Kivirand,
kes on PetCity kliiniku loomaarst ja just pühendunud suures
hulgas kassidel.
Helipuldis on Villem Rootalu, mina olen Krista taim
ja soovin teile head kuulamist. Niimoodi, ja nüüd Tartu stuudiosse, kus on koha sisse võtnud
Kertu Kivirand, bet City kliiniku loomaarst.
Tere, Kertu.
Tere hommikust.
Teate, ma alustaks sellest, et kui koertel on olemas
erinevad tõud ja aretustööd seal taga, et küll on jahikoerad,
valvekoerad, lihtsalt sülekoerad ja nii edasi,
siis mismoodi on lood kassidega? Kas kasside arvet, kus on käinud sama tõhusalt kui koerte
oma ja kui palju on nagu kassitõuge selliseid,
mis on ka võib-olla Eestisse osaliselt jõudnud? Ennu kassitõugude aretamisega on see, et nad on siis
tekkinud just selle välimuse alusel, et ei ole meil kahjuks
selliseid tööga asja ja, ja väga erinevatel eesmärkidel
kaitsja Need on lihtsalt välimuse põhjal siis need tõud tekkinud,
mis tähendab, et neid on kindlasti vähem kui koertel.
Ja Eestisse ka kindlasti kõik ei ole jõudnud.
Aga vaikselt areneb see ka, et tuleb uusi põnevaid meile ka. Võib-olla mõned näited, et kes on teie juures käinud,
sest kui guugeldada sedasi siis leiab ka no kõikvõimalikke
erinevaid kassi, kes on lausa vaata et koera mõõtu suured,
kes on ülikarvased, kes oleks nagu natukene sellise noh,
ma ei saanud öelda, et reketiga kuidagi nagu ninad lömmis
ja neid on nii palju erinevaid, et aga kas need on siis nagu
tõu mingid tunnused või või mis on ja ka karvutud kassid samamoodi. Jah, eks igal tõul, et tõusis seda, et kassi on tõukass
annab see tõutunnistus ehk siis ametlik paber,
et ta mingit tõugu on.
Neil on jah, igalühel oma mingisuguseid iseloomujooned ja,
ja pigem siis need kuidas need välja näevad. Et ma siin uurisin ka, et millised võiks olla Eestis
levinumad ja top viis mulle tundus, et võiks olla päris
jagasid meini kassid, briti lühikarvalised siis šoti
lontkõrvalised Scottish voldid ja siis svinksid.
Et kõik, kes on siis täiesti eristatavad silma järgi ka.
Et nad tunduvad olevat levinumad Sis tõugude osakaalust.
Ja noh, eks kõige rohkem meil on siis nüüd kodukass
ja kes ei ole mingit konkreetset Tõugu, kas need on, nagu siis koerte hulgas on krantsid,
on siis meie kodukasside lihtsalt nad ei ole krantskassid,
vaid nad on kodukassid. Jah, et võib-olla natukene ilusam sõna siis on kodukass
või krants, kas nii-öelda? Aga külge nendest nüüd Šoti sfinks tüüpi
ja briti kasside hulgast, et kes on nendest kõige parema
iseloomuga või sellised, kes ongi aretatud olema inimesele
kaaslaseks või või aksessuaar iks. Jah, ega iseloomu järgi nüüd ei olegi kassi aretatud,
neil on puhtalt välimiku põhjal.
Ja eks tõusiseselt on ka erinevusi, eksis see tõutunnistus omaette,
ei taga teile mingisugust kindlat iseloomujoont.
Aga noh, üldiselt keskmiselt tõugude osas võib arvata
näiteks pärsia kassid on veidi sellised,
stoilisemad rahulikumad, et võib-olla saavad päeval üksi
kodus olemisega paremini hakkama. Seevastu sellised väga uudishimulikud ja aktiivsed kassid
nagu siiami pingallid, et nemad võib-olla ei saa üksi nii
väga hästi hakkama, et neil hakkab igav,
lihtsalt. Ja siis nende karvutute kassidega swing,
siin näiteks nad võivad ka olla sageli päris selliseid häälekad.
Nendel on siis muidugi see karva ei ole,
ehk siis neid tuleb spetsiaalselt pesta ja hooldada,
kreemitada või õlitada. Ja mõnel on selliseid ekstra hoolitsust vajavaid aspekte. Aga on ka siin võib-olla mõned miinused,
mis tõugude puhul on, kui näiteks koerte puhul on ju see,
et mida rohkem on saaretus läinud, siis tekivad teatud haigused.
Et kas kassidel on ka kuidagi sedasi, et,
et kui ma nüüd niimoodi küsis lauset, kas need kodukassid on
vaata et kõige tervemad võrreldes siis tõukassidega
või ei pea? Noh, eks siin on tegelikult samamoodi nagu koertega,
et kui on kindlat tõugu loom, siis te saate rohkem ennustada,
mis mured tal võivad olla.
Kui tal ei ole tõugu, siis Tal võivad olla täpselt needsamad mured,
lihtsalt ei oska ette ennustada.
Küll on siin jah, see, et näiteks nendel karvututel kassidel
päikesepõletus on, on oht nad võivat jahtuda.
Liigselt, ongi siis need karvastiku hooldamise osad,
pikakarvalised ei saa päris ise hakkama,
neid oleks vaja kammida mõnikord pügada siit-sealt neid Pulstikesi,
mis võivad tekkida. Ja paljudel tõugudele on siis geneetilisi probleeme ka.
Ehk siis osasid neist geeni testiga täitsa kontrollida ka,
kas on eelsoodumus mingisuguse haiguse tekkeks.
Et reeglina need on siis südameprobleemid,
liigeseprobleemid. On ka selliseid hambahaigusi, mis just mingit tõugu kassidel,
näiteks meini, kassidel või briti lühikarvalistel rohkem esinevad. Ja siis need tõesti need nii-öelda lühikoonulised
või Lümninantsijaid päris ja kassid näiteks.
Et nendega võib ka aretus minna päris ekstreemses suunas,
kus neil nagu üldse ei olegi nina näiteks,
et on täiesti niimoodi siis sissepoole. Kaardunud siis või ühesõnaga väga ekstreemselt lühikene nina,
et neil on päris palju probleeme hingamisega,
söömise ja joomisega isegi, sest neil ei mahu lihtsalt
hambad ära suhu.
Mõnikord nad ei saa päris hästi isegi suud sulgeda.
Ja ka kuumarabandus on neil natukene lihtsam kima,
sest nad ei saa ennast hästi jahutada, hingamine nii raskendatud.
Ja siis need šoti lontkõrvalised, need lontis kõrvad tulevad
siis sellest, et kõhre defekt põhimõtteliselt neil võib olla
ka muude liigestega siis probleeme. Saan ma aru, et siis ikkagi need maa, kassid
või kodukassid on vaatajad kõige tervemad,
sest noh, seal on toimunud mingi looduslik valik
ja Jüri istumised ja mis kõik iganes. Noh, mitte tingimata, eks neil ka oma probleemid,
aga siis jah, mõned asjad, mida neil esineb vähem ütleme nii,
tõukassidel rohkem. Mulle millegipärast tundub, et nendel kodukassidel on elu
selles mõttes raske, et paljud neist satuvad ka
varjupaikadesse ja sealt uude koju, mis tähendab,
et neil on nagu ei pruugi alati olla psüühika päris paigas.
On teil selliseid kogemusi, et kassidel võivad ka,
ütleme, närvid läbi olla suurest solgutamisest? Ja eks nad ikka võivad ja noh, eriti siis tõesti nende raske
minevikuga kassidel kellel ei pruugi olla usaldust inimese vastu.
Ja see selline keskkonnavahetus, isegi kui ta tuleb näiteks
varjupaigast uude koju mission, positiivne muutus siis
lihtsalt see stress kindlasti ka mängib rolli.
Et neil on kindlasti stressiga seotud, siis.
Kas ütled nüüd vaimuhaigusi, selliseid, aga,
aga stressiga seotud käitumishäireid neil võib esineda küll. Kui on tulnud koju varjupaigast kas või kuskilt saadud
leitud siis kuidas seda ravitakse või kuidas saab,
kas stressist üle ja kas ta alati ka saab? Ma kardan, et alati ei saagi ja see võib võtta päris kaua aega.
Et igal juhul, kui, kui kass satub uude keskkonda,
siis põhiline on see, et hästi rahulikult temaga käituda
laste temal otsustada, millal ta tahab suhelda,
kas ta tahab suhelda.
Et näiteks, kui te tootegi koju kiisu esimest korda,
siis on mõistlik, on talle näiteks eraldi tuba teha,
kus keegi teine teda ise ka, et tal oleks seal võimalik
peitu minna, et tal oleks turvalised pesad. Ka selline liikumisvõimaluseta saab minna kuskile kõrgemale vaatama,
kui ta soovib.
Panna talle siis kättesaadavasse kohta söögi
ja joogikausid liiva, kastikene ja, ja põhimõtteliselt jäta
ta rahule. Kuna kassid on ka äärmiselt erineva iseloomu
ja tausta ja närvisüsteemiga, siis mõni võib-olla päris
kiiresti harjub ära ja saab sõbraks, aga mõni võib-olla
nädalaid ja nädalaid voodi all peidus ja ei tahagi välja tulla. Et oluline lihtsalt, et anda hästi palju aega
ja lasta kassil siis teha see esimene samm,
et kas ta tahab tulla kontakti otsima ja hästi palju siis
positiivseid assotsiatsioon ehk siis pakkuda maiust pakkuda
mänguasju rahulikult, et kui, kui on näha,
et ta ei taha katsumist, siis mitte peale suruda. Aga öelge, kas kassid on oma loomult kohatruud
või ikkagi inimese ehk siis peremehe truud koera puhul ei
ole küsimust.
Aga olen kuulnud lugusid, kus pere kolib ära,
aga kas läheb ikkagi vanasse kohta tagasi?
Võrdleme siseelupaiku. Territoorium on kassile kindlasti oluline,
see nüüd, kas ta on olulisem kui omanik,
sõltub kassist ja sellest, kui hea suhedal omanikuga on.
Aga jah, kuna need on sellised territoriaalsed loomad,
siis turvaline territoorium on nende jaoks sageli olulisem.
Et miks ka siis mitte.
Kui reisile minna, mitte võtta kassi kaasa,
kui koera näiteks võtaks ka siis kassi, pigem jätaks oma
turvalisse koju. Et jah, mõni on ka inimeses väga kiindunud
ja keskkonnavahetus ei ole tema jaoks nii hirmus,
et see ongi nüüd natukene erinev.
Akkaria laias laastus territoorium on neile natuke olulisem ehk. See on hästi huvitav, sest ma mõtlen, kuidas nad on
õnnestunud neil ellu jääda selles suures olelusvõitluses,
kui nad on niisugused pelglikud, kardavad
ja ei ole ka kõik väga head suhtlejad, et kuidagi ennast
inimesele hinge poetaks.
Aga öelge, kas kastreerimine ja steriliseerimine kassi puhul
võib muuta nende käitumist või jah, käitumist?
Siiski ma küsiks nii. Võib muuta, et ei pruugi, aga võib.
Et kasside puhul me loeme siis pigem positiivseks
steriliseerimist ja kastreerimist, et me pigem soovitame
seda reeglina.
Et toakasside puhul ei pruugigi nii palju vahet olla,
aga siis, kui neil puberteet tuleb, saavad suguküpseks,
siis neil võib tekkida selliseid meie jaoks siis käitumisprobleeme,
ehk siis nad võivad väga õue tahta minna võivad hakata
Sirtsutama emastel kassidel jooksuaeg võib olla päris tüütu. Hästi, see võib olla väga häälekas, need võivad hakata
pissima igale poole.
Ja see võib kesta niimoodi mitmeid nädalaid
ja olla väga-väga sageli esinev.
Et kui me siis selle operatsiooni ehk siis eemaste puhul
steriliseerimise Isofti puhulgastreerimise ära teeme,
siis need sellised tüütud käitumised võivad ära kaduda.
Emastel kindlasti kaovad, sest see jooksuaja käitumine on
hormoonidega seotud. Isastel kui nad on juba harjunud, et nad märgistavad oma territooriumi,
nüüd käivad õues kaklemas siis väga laialt ringi kondamas
siis kas see võib olla nii sisse harjunud,
et see käitumine ei muutu, aga kunagi ei tea,
kui me proovime, et need muutused pigem on siis positiivsed,
reeglina. Ehk siis isased ei pruugi oma kaklemist lõpetada tänavakaklust,
kui on siiski nagu kastreeritud. Jah, 100 protsenti garantii ei ole, aga loodetavasti seda
esineb vähem, sest nad saavad ikkagi väga viga ka
ja igasuguhaigused levivad, et meil ju tegelikult eriti ei
meeldi jätud kaklemas käivad jah. Ega ta tore tõesti ei ole, öelge kuumad,
karjuvad kevadeti märtsikuu seas kõvemini,
kas emased kassid või isased? Isased karjuvad kindlasti kõvemini, emased ka,
sest nad otsivad partnerit, nii-öelda, aga need hirmsad kisakoorid,
mida on siis öösel kuulda, need on ikkagi isased kassid,
kes siis maid jagavad territooriumi ja koletult kaua
ähvardavad teineteist. Kuulge, aga millest see tuleb, et on kasse,
kes tahavad, et neil oleks keegi seltsis
ehk siis, et oleks teine kas veel või isegi kass
või koer ja, ja on neid, kes ei lepi mitte kuidagi mitte kellelegiga.
See on ka vist iseloomus kinni või, või on see ka kuidagi
välja koolitatav, et kumb see kassile parem oleks? Eks see tõesti sõltub sellest kassist, vist neil tõesti on
iseloomud väga erinevad.
Ja hästi suur osa on selles, et kui ta väikese kassipojana
on harjunud teiste kasside või koertega siis siin tema jaoks tuttav,
et Ta võib lihtsamini leppida täiskasvanuna ka teiste loomadega.
Aga siin ei ole muidugi seda garantiid, et kui näiteks
kassipojana ta kasvas üles mingisuguse koeraga
ja täiskasvanud peast, siis peaks teisse koera saama endale sõbraks,
et nad ei pruugi ikkagi läbi saada. Sest nad ei pruugi sobida omavahel. See tuleb, olete te loomaarstid omavahel arutanud,
ma ise olen nende jaoks mõelnud, et võib-olla see saba liputama,
see asi, et kui koer liputab saba, on ta rõõmus.
Aga kassil tähendab see, et midagi on väga valesti
või kus see kommunikatsiooniviga tuleb neil,
et nad ei saa läbi eriti või. Enamasti nojah, kassil ja koeral on ikkagi kardinaalselt
erinev kehakeel ja kõik see suhtlemine üldse on neil täiesti erinev.
Et koer tahab ikkagi väga niimodi.
Ta tuleb juba tervitan palju teistmoodi eta.
Vehib sabaga ja tuleb, nuusutab, agressiivselt,
limpsib ja hüppab ja kargab ja see kõik on kassijooks
kindlasti hirmutav.
Ja saba liputama. Tõesti, koeral on enamasti positiivne kassil enamasti mitte.
Et nad lihtsalt tõesti ongi erinevad, nad ei mõista
teineteise kehakeelt väga hästi.
Et alles selles staadiumis, kus lähevad küüned
ja hambad käiku, et siis nad saavad aru,
et ahah see tähendas seda hoopis. No, ega me vist inimestena ka kasside kehakeelt alati ei
kipu kas just mõistma või vähemalt ignoreerime seda,
et kas siis tõesti see, kui saba käib, tuleks kassist kaugeneda,
aga kuidas sa saad aru, et tal on nüüd hea tuju
ja kui ta hakkab sinuga veel rääkima oma Maugumise puhul või,
või siis noh, häälitsused erinevad, mis ta teeb.
Et kuidas sellega on. Jah, sellist ütleme kergemat kehakeelt või,
või esimesi märke mingisugusest meeleolust tõesti tavaliselt
tähele ei pane.
Et sellest tulebki see kommunikatsioonihäired meie jaoks
järsku ootamatult näiteks kass ründas, aga tegelikult oli see,
et ma ei pannud tähele neid märke, mis sellele eelnesid. Nii augumine siis suures osas on neil tõesti õpitud
inimestega suhtlemiseks, mis on väga lahe minu arust.
Et sellega nad siis tõesti annavad niimoodi väga häälekalt märku,
et mõnikord nad siis soovivad midagi.
Ja seal on ka päris mitu erinevat.
Jaud, mis on teaduslikult välja uuritud,
et tähendavad erinevaid asju. Mis need umbes on, mitte et te peaksite mahukamaid,
aga umbes mida ta ütleb, et kui ta või mida tal üldse,
kui suur ta sõnavara on selle nõudmise osas? No hetkel seda numbrit peletus võis olla 19,
umbes et enam ei mäleta küll, et ma oleksin eristanud oma kõrvaga,
19, erinevad ohud.
Aga kõige sagedasem meie jaoks ongi see,
kui nad midagi soovivad, et kui, kui ma lähenen külmkapile
ja siis tuleb sealt üks au ja samal ajal tiireldaks ümber jalgade,
siis on üpris kindel, et soovitakse midagi külmkapist.
Mõnikord tervitada. Tahad ka, et kui tuleb omanik koju, siis tulevad,
joovad tervituseks?
Ma ei tea, kas see on seaduslik, aga ma olen täheldanud,
et mõnikord nad justkui teavitavad, et nad läksid liivakasti.
Täpselt ei tea, millega see seotud on?
Minu meelest ka päris vahva?
Jah, inimene siis reeglina vajab seda, et kas häälega annaks
teadvate midagi soovib, sest kui kass lihtsalt vaatab,
siis me ei pane seda tähele. Aga kui kass vaatab pingsalt, siis mul on ahel,
tunneta vaatab kurja pilguga, teinekord vaatab ta sellise
sõbraliku pilguga.
Kas neil üldse näoilmed muutuvad või see on meie inimeste
peas see mõte, et aha me anname sellele tähenduse. Tegelikult muutuvad küll, et on isegi selle Ühesõnaga, mingisugune algoritm on, et kuidas kassi näoilmet lugeda,
et aru saada, et tal võiks valus olla.
See on selline silmade, kui lahti silmad on,
kui suurumbub pill, kuidas on kõrvad suunatud.
Ja siis Burrude pinge ehk siis mis asendis vurrud on,
need on tõesti sellised väga.
Ütleme, me tõesti ei pruugi neid väga tähele panna
ja ründav aset on. On olemas miimika Sest ründav asend on see, kui juba kõrvad nagu lähevad pea
ligi ja siis pupillid pisut laienevad ja siis on oodata,
kohe hüpatakse. Et jah, kui kassi vaatab ainiti otsa, tal on saba vehkleb
ja pillid on suured, siis tasu. Suitsujooksu panna, aga kuidas ta väljendab oma sümpaatiat,
kui tal just ei ole asja külmutuskappi ja ta lihtsalt tahaks rääkida.
Ma ei tea, mis päeval toimus.
Kuidas puuleht liikus akna taga või lind lendas mööda,
et kuidas ta siis ennast väljendab? Noh, reeglina on, siis ta otsib ise kontakti,
et ise tuleb juurde, et ei pea teda taga ajama.
Sageli nad siis tahavad Bay näiteks saada,
tulevad ise sinna juurde, mõni paneb oma peakeseinimani käe alla,
et süga noh, keharaskus on siis inimese poole,
eksis ta kogu oma olekuga, annab märku, et tahan olla sinu
juures ja mõnikord on neil selline sotsiaalne rullimine ka,
et ta tuleb inimese juurde, siis viskab ennast selili
ja siis rullib seal, et see on ka nagu selline et kutsu
katsuma ennast, aga ta lihtsalt kutsub suhtlema. Siis inimene rulli, ütleme mõni kass tahab kõhu alt sügamist
ka mõni üksik.
Aga kui te täpselt ei tea, kas ta tahab,
siis pigem katsuda sealt pea pealt natukene sügada.
Ja kui ta ära läheb selle peale, siis selgus,
et ta ei tahtnud tegelikult katsumist.
Ta solvus natukene, aga jah, kohe siis minna kõhukest sügama
ei pruugi olla hea mõte, et see on tema jaoks väga ehmatav,
äkki hoopis. Aga kas see ei ole ka mitte suure usalduse märk,
et kõige haavatavam koht, kõige õrnem koht,
see kõht avatakse inimese poole või ma ei tea? Põhimõtteliselt küll jah, et kahtlasele isikule kindlasti
seda rullimist ei tehta. Ma küsin veel ühe asja ära, enne kui kuulame siia muusika,
vale, avame ka telefoni, et öelge, kas kassid võivad olla ka kättemaksuhimulised.
Kui keegi on talle liiga teinud ja, või on teinud midagi,
mis talle ei meeldi ja siis ta hakkab seda inimest vaenama,
noh, kas siis Sirtsutab kuhugile või teeb mingeid kahtlasi trikk,
on see võimalik? On hästi hea meel, et see küsimus tuli selline kassi,
inimeste mantra, et kassi ei maksa kätte.
Kassil on mure.
Et kui selliste kahtlustate natukene vaena,
mis tegevus siis see tähendab, et kassil on väga suur mure,
tal on väga tugev negatiivne emotsioon ja Ta üritab kuidagi
sellega toime tulla.
Et siis tasub mõelda, mis mure täpsemalt on
ja kuidas teda aidata saaks. Ta kindlasti ei tee seda kättemaksuks. Aga meile, Ma mäletan, maal öeldi küll, et kas ei tohi kiusata,
sest siis nad tulevad ja lasevad sulle ummikusse. Jah, sest siis neil on stress ja. Aga just see et nad ei lähe nagu sõbraliku inimesega ummikusse. No kui palju seal tõde on, seda ma muidugi ei tea,
aga see kohtadesse pissimine on tõesti stressi väljendus
ja vabalt võib-olla selle kiusava inimesega jalanõu sisse
siis eriti, kui kiusav inimene seal kodus elas
ja siin on hea läheneda, et noh, selles mõttes nad kindlasti
ei teadnud, et kelle kummiksi on ja sinna konkreetselt
pissima ei lähe.
Et nii ütleme läbimõeldud plaan neil kindlasti ei ole. Pigem on see stressi märk lihtsalt. Vaat siis me jätkame kohe pärast muusikapala Tartu stuudios
on Kertu Kiviranud bet, et City kliiniku loomaarst
ja teemaks on meil kassid, need head kuulajad,
kui teil on küsimusi või olete nõus jagama mõnda oma kassi
lugu meiega siis või tähelepanekud siis 611 40 40 on see telefoninumber,
mis on kohe pärast seda, kui laps on laulnud avatud. Kõnnime ka sõbrake, hea. Kõnnimäega.
Voode Vi. Kõnnime ka.
Ja. Nimega? Sirgkirgas. Kõnnime. Kõnnime ka andeks. Siis, kui. Nii nagu siin Sõna. Tuule Woods. Kõnnime. Kui käib Kõnnime ka.
Ja. Kui sa Minu silmad. Püüda siis. Viinud silma? Kõnnime ka.
Sirge saell kirgas. Sammeis. Kõnnimäega andeks. Siis, kui. Sa tuleb otse sööda siis. Silmad. Sõna sa tulevad. Tänaseks teemaks on kassid, Tartu stuudios on loomaarst
Kertu Kivirand petsiti kliinikust ja telefon 611 40 40 on avatud,
et kuulata teie kassilugusid ning esimene helistaja on meil
liinil hallo.
Tere, kuuleme teid kaugelt, helistate. Ikka natuke raadio vaiksemaks või muidu niimodi kaja mett ei
kuule päriselt.
Pole midagi. Kättemaksulugu on huvitav, nii. Lugu on selles Oli ma vaatasin niimoodi leidunud lõhna bema kaid,
soos ja korras, et et homme Nii aga tema jaoks ei olnud korras, selge.
Ja siis siis lasi ka uusi kurvale toidukausi kõrvale jaama
vetsu kõrvale lasi.
Ja, ja siis oli niimoodi muidugi rekkassimis nina,
viskasin ta siis rõdule. No miks siis siis ole ennast laps ära.
Õhtul tuli tagasi.
Ja. Ja siis kõigepealt söögigavusi juurde.
Ma vaatasin toas telekat.
Ja, ja siis tuli asi mulle vaiba kohe mina alla. Vaat kus lugu, no eks ta natukene julmalt ikka käitusite ka temaga,
aga aitäh selle väikese meenutuse eest.
Ma Kertu paluks teilt pisikest kommentaari,
et et mis te ütlete, oli see kättemaks või mis see nüüd oli? Noh, mulle tundub, et siin oli väga suure stressiga tegu
sest et põhjus, miks kassi lähe liivakasti vaid sinna
kõrvale või pissida noh, neid on väga palju erinevaid,
tal võib olla vabalt ka mingi terviseprobleem mis seda põhjustab.
Pluss siis need stressi ja käitumismured.
Aga kui ta ühesõnaga oma muret väljendab niimoodi,
et ta ei lähe sinna liivakasti või liivakasti,
on tema jaoks liiga must, mis on ka sageli probleem. Sest ega me tegelikult ise ei tahaks ka ju käia,
ütleme, räpasus käimlast siis.
Ja kui, kui selle peale teda karistatakse just karistatakse
selle ninaloigu sisse surumisega, see on tema jaoks täiesti
arusaamatu vägivald oleks ka minu jaoks,
ütleme nii.
See lõhub täiesti ära tema suhte siis omanikuga,
et see tekitab talle nii vaimset kui füüsilist kannatust
lihtsalt juurde. Võib-olla tal on ka mingi tervisemure, miks selle püsimisega
alguses üldse läks niimoodi valesti.
Ja noh, see on siis selline nõiaring, mis,
mis võimendub, et me karistame teda, mis tõstab stressi,
mis suurendab seda käitumist.
Ehk siis ta hakkab järjest rohkem mujale pissima,
sest et tema jaoks elu läheb järjest kehvemaks.
Ja siin ühesõnaga oleks mõistlik käia temaga hoopis arsti
juures ära. Kui see ei olnud nagu ühekorraga, et et ütleme,
et oli liivakast täis ja ja siis nii, aga järgmine helistaja hallo,
kuuleme teid ja olge kena, keerake raadio natukene vaiksemaks.
Nii olete eetris. Mina pean lugu, minul on.
Kuidas ma ütlen, et ma olen mitmes omanik sellel kassil
ja ta oli sihukese raske kukkumise, elas üle Tallinnas
ja nüüd on ta minu juures ja kõige hullem probleem olime
küünte lõikamisega.
Ütleme nüüd, sõrmeküüned, pikad vaja ära lõigata.
Ja see oli mu niru hirmus suur kaklus oli siis ta lõpu lõpus
oli niimoodi, et võtsin ta siis tunneme poja juba lõikate
igal pool ei jäta kinninaktsionaks. Aga mis te siis talle tegite, kuidas te teda,
kuidas te teda ümber veensite, ta annaks käpakese
ja lubaks küünekest lõigata. Töötlesin televaataja jaoks maksnud, näeme,
teeme, lõikame ära.
Maksu. Ootasin, kui ta ilusti maha rahunes. Väga hea, järelikult veenmine aitab igas olukorras peaaegu hallo,
järgmine helistaja on liinil, kuuleme teid. Mul on selline küsimus kunagi aastaid-aastaid tagasi kuulsin
ma sellist juttu, et kui sa saad uue korteri
või maja või et viska kastu papa, et ta otsib koha,
kuhu panna voodi, et ühesõnaga, et seal,
nii nagu need vitsaga veesooni otsiti ja et ma nüüd ei mäleta,
kas kas tahtis minna veesoone peale magama
või vastupidi, kas seda oskate öelda?
Tädi vanarahva niisugune ütlemine ma tõesti ei mäleta enam. Jah, mina ka ei oska vastata, aga äkki oskab Kertu Kivirand
midagi selle kohta öelda, kas kassid otsivad veesoonekohti
või vastupidi ühesõnaga siis häid kohti või halbu kohti majas. Kahjuks ei oska tõesti öelda, sest ma ka vanarahvatarkusega
kahjuks väga kursis enam ei ole.
Ma pakuks, et kas otsib seda kohta, mis tema jaoks on
turvaline aga kuidas veesoontega seotud on,
mul tõesti kahjuks ei tea. Ja nii, et jääme vastuse võlgu, aga võtame oih,
järgmise helistaja, nii fallo kuuleme teid. Tere, minul on Margus, ma tahan öelda, et mul on elus mitmed,
kas ja meie pere elab täpselt nagu kass nagu kassi järgi,
ühesõnaga nii väga kassiarmastajad oleme
ja ilu, kas käib koera jalutusrihmaga, kõik küsivad seda,
et kuidas te saate niimoodi teha õpetajate kassi välja.
Kusjuures alguses oli raske küll, kas kasvõi lohidus,
ärge nüüd ta tuleb, hommikut ju juht ukse ette ise ootab
mind atel rakmed kaela pannakse ja nii me õues jalutame. Kui kaua teil aega võttis, see talle selgeks teha,
et lähme kõndima. No ütleme, eks ta ikka võttis ka, võib-olla mõni nädal
võttis nädala, aga nüüd on ta ja, ja ta oli nii kapten väga kapriisne.
Kas meil selle suhtes, kas pikali maha ja lohistage ta,
tema ei lähe kuskile, aga ühelt maalt sai nii sõbraks,
et nüüd ootab, millal rakmed kaela ja õue. Aga öelge, kas, kui te, kui te lõpuks oli nõus rakmetega
püsti tõusma üldse, kas siis te läksite tema järgi
või tema pidi tulema teie järgi, kuidas te selle probleemi lahendasite? Sellega on ka nii ära lahendada, et mina olen tema juht.
Tähendab vastupidi, tema, tema läheb ees,
mina lähen järgi.
Et kus tema läheb, pean ka mina.
Nii lahe on nimotega roos käia, siis mul on alati naabritele,
vaadake kastid mind õue jalutama. Ja kui pikad jalutuskäigud on? Noh ütleme niimoodi 20 minutit, teinekord 30 minutit,
kui suvel on aiamaa värk, siis meil on siis me pikalt olema,
tal ikka nii meeldib. On võimalik, seda on väga, väga selline,
huvitav, kas ühesõnaga et tema, nagu kui sa tahad teda sülle
võttes tema ise sülle nagu ei jää, tema tuleb sülle siis,
kui tema tahab.
Ja väga huvitav, kas. Nelja aastane ja silmad on otse nagu vaadata,
ei tohi tekkida ka sellised kõrvad, lähevad ta poole,
vurrud näevad punni ja siis ta nagu tahab kallale tulnud,
aga aga ta on väga sõbralik selles suhtes. Aga kuidas ta teistesse ütleme, kui te jalutate
ja tuleb vastu naabri koer või, või naabri,
kas, kas see Jah, see ikka tal reaktsioon tekib, aga inimeste jaoks on ka
väga sõber. Suurepärane, see on imelugu lausa, ma ütleks. Mul on olnud elus mitu kassi, kui mul on kaks siiami kassi
on ja need on ka kõik väga sõbralikud kassikand räägivad,
et neil on tigedad, aga ei ole ju ükski siiani kastiga ei olnud. Teate aitäh teile helistamast rääkimast,
ma ütleks omalt poolt, et mulle tundub vahel,
et kassid tunnevad ära, kes on head inimesed,
ma ei tea, miks, aga ma olen pannud enda külaliste puhul tähele,
et on inimesi, kes tulevad küll aga esimest korda
ja kas on nende sõber istub kogu aeg nende juures.
Ja vahel kaob nagu vits vette ei tulegi välja. Peres on kas ikka väga-väga kõrgel kohal on,
et me oleme väga kassiarmastaja lõppedes. Aga öelge, kas siis, kui ma nüüd küsiks teilt,
et kui koer on inimese parim sõber, siis kes on,
kas, mis te ütleksite? Ei oskagi öelda ei arvanud, et nii meie meie jaoks on
kassiga ülisõber on ikka väga-väga, ta on selline,
ta ei vali toituda, joob piima.
Ta ei ole selline, aga vaat mis ta ta ei taha saada.
Millegipärast kala ma sellest aru ei saa. Vot siis kuulge aitäh veel kord ja see oli väga-väga huvitav teadmine,
et on kas võimalik ka sedasi jalutama viia,
sest kui nüüd kevad tuleb ja kassid lastakse lihtsalt,
et noh, loomlas kõnnib, naudib loodust, siis ohuks on ta
lindudel on vähemalt linna piirkonnas, aga koos temaga
jalutada pole üldse paha.
Võtame ühe kõne veel hallo, kuuleme teid. Rääkige natuke sellest, kas võib ikkagi küüsi lõigata,
sellepärast et mina olen kuulnud täitsa Kültes bet köitesse
pidid ulatama need närvirakud, et kas ikka võib küüsi lõigata,
kuidas võib lõigata, kas haiget teha.
Ja teiseks peaks vist natukene reklaami. Aitäh. Kertu Kivirand, kuidas kommenteerite kõigepealt
küünte lõikamist ja siis võtame ette ka linnud. Jah, küünte lõikusega on see, et võib lõigata see kui
kaugele lõigata.
Kassidel tavaliselt on heledad küüned, et kui vastu valgust vaadata,
siis on näha see küünesäsi, ehk siis selline roosa osa seal
küüne sees.
Seal on siis see närvivarustus ja verevarustus.
Kui sinna sisse lõigata, siis on valus ja jookseb verd.
Aga pigem lõigata siis need teravad otsakesed ära. Andsin täpselt nagu meie enda küünelõikamine tegelikult,
et liiga kaugele ei tasu.
Seda ka seda peab tegema.
Kõigil tingimata ei pea, ütleme, kui kass käib õues,
siis Tarani küüsi vaja.
Et tema jaoks on siis natukene ohtlik, kui tal ei ole neid küüsi.
Aga kui on tubane kass ja temaga ei ole otseselt mingisugust
muret siis ei pea üldse lõikama kassid vanemas eas,
kui neil on need liigeseprobleemid ja nad ise enam väga
hästi ei suuda hoolt kanda oma küünte eest kipuvad liiga
pikaks kasvama, et siis tõesti, kas jäävad igale poole
materjalide sisse kinni või kasvavad niimoodi täitsa
konksuna sinna padjandi sisse siis küll peab neid natukene
aitama ja kui see Aga äkki ei maksaks siis kohe hakata? Jah, kui ise ei oska, siis võib korraks käia kas kuskil
kliinikus või kruumeri juures, et näidatakse ette,
kuidas see käib ja siis on juba kindlus olemas,
seda kodus ka teha. Öelge, aga kui nüüd kevad tuleb tõesti, kassid kolavad ringi,
aga ei tahaks, et ta linde murrab, siis need kraed,
mis pannakse tavaliselt peale operatsiooni
või midagi, et nad ei saaks ennast lakkuda
ja närida. Kas see töötab õues või hakkavad teised kassid naerma. Ma arvan, et naerma nad ei hakka, sest nad vaatavad,
et mida imet hoopis.
Aga need operatsioonijärgset kraed ei sobi,
nendega ei tohi õues käia, see on kassi jaoks väga ohtlik.
Need võivad jääda kinni kassina ja väga hästi.
Et sellega ei tohi küll õue minna, et pigem on siis olemas
sellised värvilised, mis annavad siis linnukestele pigem märku,
et söögiisu tuleb, aga nad ei ole kassi vaatevälja
või liikumist piiravad. Või siis need kellukestega rihmasid ka võib proovida.
Sest jah, ma olen täiesti nõus, mulle ka ei meeldi,
et nad neid linnukesi hävitavad ja võib siis proovida neid
värvilisi kaeluseid või siis kellukesi kaela panna.
Noh, alati see ei toimi, ütleme, linnupojake ei näe seda
ja ta ei saa eest ära minna ka.
Et selles osas kõige kindlam on kassimit õue lasta. Niimoodi, meil on veel nüüd viimane helistama,
palun keerake raadio vaiksemaks. Et ma tahtsin öelda, kas köiel läheb sinna,
kus saab kõige turvalisem, ok et isegi voodi võib sinna panna.
Nii et kassi järgi võib leida kõige paremad. Väga hea, no nüüd sai see küsimus ka vastatud,
et kus siis on hea oma voodi panna, et kõigepealt panete
kassi tupes vaatatavus, kas lääts panete voodi?
Kui on nagu teistmoodi, siis küll sa kas leiab ka koha,
kus ilusasti olla teatega?
Kertu, võib-olla mõni asi veel, mida ma küsiksin üle,
on ka vaktsineerimine.
Kas seda peaks kassile tegema ja kas siin on ka ohud? Kindlasti peaks, marutaud on väga ohtlik,
kui kas väljas juhtub käima, aga kas seal on ka mingeid
Maidet tüsistusi?
Inimeste vaktsineerimise puhul on sellest juttu olnud,
aga ka loomadel.
Kui oluline on, et kassid oleks vaktsineeritud,
kaduva kassid? Tegelikult on väga oluline, et me ikkagi soovitame kõiki
kõiki kõiki asju vaktsineerida.
Ma olen päris palju kuulnud seda, et ah,
ta ei ole vaktsineeritud, sest ta ei ole ju haige olnud.
Aga vaktsineerimise mõte ongi see, et me tahame ennetada haigestumist. See, kas on mingisuguseid kõrvaltoimeid,
kõrvaltoime, risk on igasugusel ravimil alati olemas aga
kõrvaltoimeid esineb ikkagi väga vähe, võrreldes nende riskidega.
Mida need haigused kaasa toovad, mida me saame ennetada.
Et ma ei tea, kas ma räägin, et. Mõni sõna ka ei, mõni sõna, pigem sellest,
et mis vaktsiinid on, mida tasuks ära teha hoolimata sellest,
kas kass on tubane või õuekass. Noh, on kompleksvaktsiini ja marutaudi vaktsiin
kompleksvaktsiini sees on siis kasside katku viirus
ja kasside herpese ja kaalitsi viiruse vaktsiin,
et need on siis need ülemiste hingamisteede haigused.
Kasside katk ja marutaud on siis väga-väga surmavad.
Aga me saame ennetada neid vaktsiinidega. Koondil tulnud patsiente, kes on vaktsineerimata
ja saanud näiteks kassikatku Jah, kahjuks on ja nad kipuvad siis kahjuks surema. Ja see katkupisik võib tulla ju jalanõudega tuppa isegi siis,
kui kass on kodune või tähendab tubane. Jah, neid dokumenteeritud juhte väga palju ei ole,
aga mõned siiski on täiesti tubane on ka haigestunud,
sellepärast me soovitamegi ka tubasid, vaktsineerida
lihtsalt seda ei pea tegema nii sageli kui õues käival kassil. Ma küsin ühte asja veel, et kui vanaks muidu kassid elavad?
Siin on ka erinevaid lugusi selle kohta,
et küll on kus sajaaastaseid, aga inimaastatesse üle panduna
võiks olla küll nii. 20 aastaseid kasse, 20 aastaseid täitsa juba leidub keskmine eluiga,
ta nüüd oleneb, et kust riigist või kust me seda statistikat võtame,
ütleme keskmine eluiga on niisugune 14 kuni 16 aastat.
20 aastaseid meil täiesti on kliinikus ja mitte ka väga vähe enam.
Ja see maailmarekord, midagi 30 aasta kanti ma praegu küll
ei oska öelda, kas see oli ka ära tõestatud,
et see oli seesama, kas mitte teine või kolmas versioon
sellest kassist. Aga ütleme jah, siukene 20 on täiesti saavutatav.
Sellest vanemaid enam väga palju ei, ei satu meile ja. Uskumatu lugu selles mõttes, et väga tore,
kes, kes tahab sõbrast ilma jääda, keegi ei taha,
kuigi nad on nii lühikest aega meie elus.
Ma väga tänan saatesse tulemast, Kertu Kivirand
ja soovin teile jõudu teie töös.
Ning mis siin muud öelda, kui jõudu, aitäh veelkord. Vaat niisugune lugu siis kandetegu, selle nimi
ja tänane saade ongi läbi saamas, oli see siis kassidest ja,
ja ma usun, et kõik need inimesed, kellel on kassid
ja kes on saavutanud nendega selle erilise sideme,
siis lugusid nendest on teil oioi kui palju
ja nendelt õppida on ka väga palju, sest noh,
üks asi vähemalt, millega kassidest ja hakkama saavad,
on see, et tunda ennast hästi. No muidugi siis, kui põhjust on head sõbrad.
Soovin teile kena sõbrapäeva ja pidage siis vastu,
sellel pisut jahedal ajal teiega olid Villem Rootalu
ja Krista taim kuulmiseni jälle.
