Tere päevast ning head teisipäeva, head vastlapäeva kõigile.
Kell on saanud jälle 10 huvitaja, alustab taas siin
vikerraadio eetris, mina olen Johannes Voltri
ning helipuldist abistab mind taas Villem Rootalu.
Kuigi täiskasvanud inimene peaks normaalse unekorra Lun
suikuma 10 kuni 20 minutiga, võtab see paljudel siiski palju
rohkem aega.
Ning täna huvitajas räägimegi sellisest fenomenist nagu
uinumine või uni laiemalt. Mida näiteks teha, kui und ei tule, juua teed,
loendada lambaid või minna hoopis jalutama,
võtta kuum dush?
Kuidas aju ümber õpetada, et me just voodis hilja õhtul
kõiki neid maailma probleeme lahkama ei hakkaks.
Milline peaks üks magamistuba olema, et uinuda uinumisest,
räägime siis täna koos psühholoogia, unenõustaja,
Kene Vernikuga ning saate teises pooles ootame kaasa rääkima
ka vikerraadio kuulajaid. Täna ootame nii küsimusi unenõustajale kui ka siis lugusid,
nõuandeid, suikumisest magama jäämisest vaid näiteks rääkida,
et mis on aidanud teil paremini uinuda või siis vastupidi uurida,
eksperdilt, helistada saab siis telefonil kuus üks üks neli
null neli null, aga seda alles saate teises pooles.
Nüüd aga natukene muusikat Eliise. Tänase huvitaja fookuses on uni ning veelgi täpsemalt uinumine,
ehk siis selline küllaltki oluline teema meie elus,
mis mingil eluetapil vast meil kõigil küsimusi tekitab
või isegi muresid.
Ning Tartu stuudiost on minuga sel teemal kõnelemiseks nüüd
liitunud psühholoog ja unenõustaja, Kene Vernik.
Tervist. Tere hommikust. No paneme kohe alguses paika, et kui me räägime uinumisest
näiteks võtamegi selle fookusesse, siis,
kui kiiresti peaks üldse üks inimene õhtul magama jääma,
saame me rääkida mingist normist, näiteks. Jah, see võiks olla selline 10 minutit, 10 15 minutit maksimaalselt,
mitte üle, et kui see aeg läheb juba üle,
siis, siis järelikult on liiga vara voodisse mindud
või on juba unetuse pisik sees. Kui paljudel see 10 minutit õnnestub on,
on meil tehtud maailmast mingeid tarku uuringuid ka näiteks
sel teemal vä? On tehtud küll, aga need on nüüd küll nüüd hästi sellised
erinevad protsendid, et sellist kindlat protsenti ei saa öelda,
aga ma saan rääkida nendest protsentidest,
et kui paljudel on nii-öelda unetuse häire,
milleks üheks sünd?
Ta on üks sümptomiks, on üldiselt siis uinumisraskus.
Et kroonilisi on seal pea 12 kuni 15 protsenti,
nüüd juba kuigi eelmine aasta ma rääkisin kümnesti kahedi
12-st protsendist, siis see protsent tõesti nagu tõuseb
ja neid lühiajalisi lühiajalist unetust,
ehk siis unetus, mis on kestnud võib-olla seal kaks-kolm kuud,
ehk siis alla kolme kuu, neid on pea 60 70 protsenti inimestest,
nii et selles mõttes, kui me seal kuskilt mingi keskmise võtame,
siis 50-l protsendil kindlasti uinumisraskusi
või uinumisprobleeme on, kes ei lähe sinna 10 minuti sisse. See tundub päris suur hulk, aga on see niisugune arv siis,
mis on aegade algusest saati näiteks inimesi saatnud unetus
või on see niisugune uuema aja probleem?
Rohkem? Vot seda ei tea jah, et noh, teadusuuringud ei ole nüüd nii
uued asjad, et 100 150 aastat ja nii edasi,
et noh, selles mõttes, et enne seda me ei tea,
kuidas täpselt inimesed nüüd, kui kiiresti nad uinusid.
Aga aga võib öelda küll, et pigem siin viimase 50 60 aasta
jooksul on kindlasti probleem nagu suurenenud
ja seda siis helid kui nutiseadmed tulid mängu,
et see on selline hüppeline, hüppeliselt kõrgem,
et ehk siis inimesed tõesti passivad ikkagi liiga palju
ekraanide taga ja see röövib ära ka selle kiire uinumise. Kene Vernik, teie olete unenõustaja, kes on tavaliselt need inimesed,
kes teie juurde abi saamiseks üldse pöörduvad? Jah, selles mõttes, et hariduselt olen ma ka psühholoogia
ja tegelen psühhoteraapiaga ja meeleoluhäired
ega aga, ja ärevushäiretega eriti, et väga tihti need
patsiendid ongi siis juba diagnoosi saanud,
kas üldistunud ärevushäire või terviseärevusega patsiendid,
kellel on krooniline raske unetus ja kes juba kellel on juba
ilus kokteil sees, ehk siis mõned sellised toredad uinutid
ja ja antidepressandid peal, et väga tihti siis pikalt
krooniliselt olnud raskes unevõlas, et aga on ka selliseid
lihtsamaid juhtumeid, et noh, et võib-olla mõned nädalad ei
ole magama jäänud nii hästi rahutu uni keskel ärkamised
muidugi keskel ei suuda taas uinuda, liig ärkamised,
varajased ärkamised, eriti kui on tööst stressi,
eks ju. Et just see pühapäev vastu esmaspäeva paljudel see probleem,
et nad ei suuda uinuda. Et seal me siis üldiselt sellise probleemiga,
aga hästi com morbiidsed, et selles mõttes,
et seal on nii depressiooni kui ärevushäireid. Kes on need pigem naised, pigem mehed, siis pigem vaesed,
pigem rikkad, pigem maainimesed, pigem linnainimesed
või annab mingeid niimoodi kuidagi välja. Et kõige vähem ei siin ei ole ja siin ei ole nagu sellist,
nagu ma ei oska siin küll tuua, et kes oli rikkam
või vaesem, aga mehi ja naisi on küll kindlasti võrdselt,
et siingi ülekaalu küll seda tegelikult näitavad uuringud ka
unetuse puhul ei ole niimoodi, et kui arvati,
et unetus on naiste haigus kuidagimoodi,
et siis seda kindlasti mitte. Ütlesite ka juba tegelikult unetus on selline teema tegelikult,
mis väga paljusid meist puudutab, mis see tavaliselt
niisugune kõige levinum probleem siis on,
miks üks inimene saab väga hästi und, aga teisel sa kohe
mitte üldse välja ei tule? Ja see on juba selline bioloogiline alus,
eks ju, et kuidas sa oled disainitud, et millised tsirka,
teanse rütmiga sa oled sündinud, millise geenibaasiga?
Et on olemas selliseid unegeenid, eks ju noh.
Ja kui see on, oled selline tundlik, maga
ja üleüldse, et siis kindlasti sa ei pruugigi oma elus mitte
kunagi saavutada seda ideaalset tundvaid uni,
võib-olla jääbki Pramaks nii-öelda. Aga see on ikkagi harv juhus, kui selline ülitundliku unega
inimene bioloogiliselt ongi tundliku unega,
eks ju, et, et seal ei saagi midagi teha,
et see on selline üks-kaks protsenti.
Et mõned üksikud juhtumid ma aastas nagu üles korjan.
Et tõesti üks kaks juhtumit, kus võib-olla su uni sinna
seitsme-kaheksa tunni peale ära ei lähe,
vaid nad jäävadki sinna nelja viie peale. Et võib-olla patsient on tulnudki Kahetunnise unega suudame
taastada nelja-viie peale ja nii ongi ja seda peab nagu aktsepteerima.
Aga aga see on jah, hästi erinev, et milline une pikkus
ja kui tugev suuni sul on ja üldiselt inimesed ise ikka
lõhuvad ja ja krooniline unetus kujuneb välja inimese enda
kehvast käitumisest, et noh, näiteks kui sa oledki nagu
korraks võib-olla mõned päevad olnud unetu kas töö pärast
või perekonna murede pärast, mis iganes. Ja nüüd sa vaatad, et kaks, kolm ööd pole maganud,
et oh, et võiks õhtul võib-olla hoopis alkoholi juua
või võiks võtta juba ühe uinuti siis või siis peaks päeval
magama või siis peaks palju varem voodisse minema ootama
seda und, et kõik need asjad on täielikult keelatud unetuse perioodil,
aga inimesed kipuvad just neid asju tegema
ja see tegelikult säilita punetust, nii et inimese enda vale
käitumine viib kroonilise unetuseni. Miks ei tohi voodisse minna tund oodata?
Mul just tundub, et kui ma tahan kell 11 magama jääda,
siis ma võib-olla kui varem ei ole und tulnud,
siis ma lähen juba võib-olla poole 10-st,
lähen sinna voodisse, siis hakkangi lihtsalt lõdvestun
ja niisama laman, seal vaatan võib-olla lakke,
siis ootan, et uni tuleks. Jah, et see, see lihtsalt, see käitumine ei ole kooskõlas
sinu kehavajadusega, et sinu keha uinub palju hiljem,
eriti unetuse perioodil, kui ta on kortisooli adrenaliini täis.
Ehk siis stressihormooni ja ta on ärevam
ja ärksa. Ja kui sa jääd sinna passima ka ootama,
siis õpetad oma keha olema ärgas voodis,
ehk siis õpetadki seda keha magama.
Ehk siis mõtled seal ja vähkrede ja võib-olla tuleb
igasuguseid muid asju meelde ja nii edasi
ja sellest saab harjumus. Ja see on üks väga negatiivne harjumus, mis ei lase lõpuks
inimesel uinuda.
Jah, seda meili ei luba teha nii, et siin tehakse kohe
sellist tehnikat nagu unerest rektsioonitehnika,
kus siis une või voodisoleku aega piiratakse. Ma saan aru, kas ma saan aru siis, et tegelikult,
kui me räägime, et miks uni ei tule, siis seal on nagu need juurpõhjused,
mis võivad olla siis psühholoogilised, näiteks ärevuse,
loogilised muretsemine, kõik see jah, füsioloogilised
ja siis teine pool on juba võib-olla see,
et milline see magamistuba välja näeb ja et kas on alkoholi
joodud ja kas on maid ja kohvi joodud, hiljuti. Jah, et see on siis unehügieeniosa, et see unehügieen ei ole
just kõige parem olnud, et kogu päevane hügieen,
mis sisaldab liikumistoitumist, joomist,
mis iganes, et või noh, muid asju, muid tegureid.
Et kui palju see ekraani taga oled, mille,
mis kellaaegadel sa tööd teed?
Et ja ka üldiselt see unetus saab alguse,
võib saada alguse ükskõik isegi pisikesest asjast,
näiteks sa võtsid omale väikse kutsika, on koera
ja nüüd öösel ta ajab sind üles, väga tore,
et sul see koer on. Nüüd kui ta nüüd kasvas suuremaks, enam sind üles ei
äratanud ja sa käisid temaga koertekoolis,
siis sinust jäi, sai ikka unetu, sest need käitumismustrid
jäid nagu kehasse kinni ja sai, harjutan neid välja õigeaegselt.
Nii et see hästi käitumuslik on unetuse häire tegelikult,
või siis saab alguse tsüklongi ravimi ravi peal näiteks kaks,
kolm nädalat näiteks mingi antibiootikumid,
mis võivad tekitada higistamist, une, Dust,
mis iganes. Nüüd sa tuled sealt välja sellest haigusest,
aga käitumuslikult see keha ikkagi jääb nii-öelda nagu ülesse.
Ja kui sa oled seal väga pikalt voodis ka olnud,
siis hakkab see asi süvenema. Võtamegi ühe mingi, ma ei tea, tüüpolukorra näiteks.
Tahan, käin ma tea, üheksast viieni tööl,
tahan kell 11, ma tea, hiljemalt uinuda lähen juba,
ma ei tea, pool 11, lähen sinna voodisse
ja siis aga und ei tule.
Ja näiteks mida siis inimene, kes näiteks celongi näiteks
viimasel ajal või ma ei tea?
Pikema pikemaaegselt juba olnud niimoodi,
et läheb voodisse seal täitsa tund aega,
enne kui uni tuleb. Kust siis alustada üldse seda niisugust,
seda unetagasitoomist uin uinumise kiirendamist. Et see vaba alguse tegelikult ärkamisajast,
et ärkamise aja aja määrata ära, et mis võiks olla
enam-vähem kooskõlas sinu enda ärkamisajaga,
on siis kuus või kuus, 15 või seitse, seitse 35.
Et proovid seda täpselt seal leida, mis sul praegu on
ja paned ennast voodisse siis õhtul sellel ajal,
millal sul uni siis tegelikult tuleb, et kui sa ütlesid,
et pool 11 lähen voodis, aga 11 tuleb uni,
siis pool tundi on liiga vara juba oodata,
seal, et lähedki kell 11 voodisse pigem hiljem. Et need inimesed, kes siis uinuvad näiteks lähevad kell 10
voodisse lähe, jäävad magama alles kell üks,
siis need, need me panemegi lüks alles voodis äratame siis
kas seitse või seitse 30 ülesse, nii et me määrame selle
ärkamiskella ja vaatame üle selle uinumise aja enam-vähem
ja hakkame seda hoidma seitse kuni 10 päeva,
ehk siis paneme ta piiramisse.
Ja siis nüüd see uni kasvab ja taastub aeglaselt,
niimoodi rahulikult tiki penn kolme ehk siis sügavat und,
sinna taastuvad protsendid ja inimene hakkab kiiremini uinuma,
jäävad ära ärkamisest keset tööd ja ka võib-olla
liigvarajane ärkamine hakkab ära jääma. See võtab kõik aega, nii et see on selline kaks-kolm nädalat
toimetamist seni, kuni siis tegelikult see uni ongi nagu
juba peaaegu et taastunud ja siis on võimalik seda und veel
muidugi kasvatada, on ju, et me ei jää siia kuueks tunniks
voodisse ainult ühest, seitsmeni vaid me kasvatame seda 15
minuti kaupa varasemaks, ehk siis me proovime ikkagi nagu ju
saada lõpuks ju varem voodisse.
Aga me võtame ära kõik selle mõtlemise, ärevuse
ja muidugi selle tohutu püüdlused. Ma pean uinuma, Ma pean uinuma.
Kui ma nüüd juhinu, siis homme mul on raske,
et kõik see, seda me voodis ei mõtle.
Ja kui see küsisidki, et noh, et, et kui ma uinus jääl voodis,
et pool tundi nüüd passin seal, kui 10 minutiga peaks nagu
magama jääma, siis tuledki sealt voodist välja kella ei vaata.
Et taju põhjal siis tunned ära, et sa hakkad seda enda keha
pingestama juba, sa juba mõtled selle peale,
et kas ma juba uinun, juba hakkavad liigsed,
sellised ärevad mõtted tulema, keha pinges,
lihaspinge tekib, siis tulevad kindlasti juba voodist välja
ja teed midagi neutraalset, 10 minutit jälle taju põhjal
tunnetad kell ei vaata, kordan kella vaatamine rangelt
keelatud öösel. Nii et seal on jah, sellised.
Sellised paar nippi, miks küll ei tohi vaadata?
No sellepärast, et kui see, kelle vaated siis esiteks
fikseerida ära, et näe, sellel kellaajal ma ei maganud selle kellaajal,
ma ei maganud siis sellel keele ka, et tuleb selline
kolm-neli kellaaega.
Ja tegelikult lõppkokkuvõttes hommikul, kui sa ärkad,
siis sa tajud, et sai maganudki. Siis fikseerisid neid kellaaegasid ja teine asi on see,
kui me hakkame kindlal ajal kella vaatama,
siis tegelikult keha hakkab sind ennast üles äratama,
et seda kella vaadata, et et ühel hetkel sul on endal see soov,
aga siis hakkab vastupidine olukord olema,
et see keha kehal on nagu suurem, soovisid hakata vaatama
nagu autom see lähebki nagu harjumus seda automaatseks tegevuseks,
et mul on vaja kindlasti kella vaadata ja kõige hullem muidugi,
kui sa vaatad seda kella, et kell on neli
või viis hommikul, sa pole uinunud, siis mis kehaga ikkagi juhtub,
on see, et sa lähed ärevaks, et Isamaa pole ikka veel uinunud. Mul kell kuus on jube äratus, et mis nüüd saab.
Aga võib-olla see viimane tund just, kus seda ärevust ei ole,
ei tohi olla ja ma ei vaata seda kella, ma ei tea,
mis kell on ja ma suudan uinuda ja selle viimase tunniselt
ikka kätte saada, siis see võib olla ju päästev nii-öelda. Kõige olulisem on siis hommikul ärkamise aeg fikseerida,
et ma tean, et ma pean olema kell üheksa näiteks tööl.
Selleks ma pean kell seitse ärkama ja siis ma raudpolt
fikseeringi selle kella seitsme see ärkamise
ja hakkan siis sealt tagasi nagu töötama põhimõtteliselt,
et mis kell ma siis tavaliselt olen magama jäänud niimoodi,
et kell seitse ärgata. Just täpselt ja kui nüüd uni taastubki nii-öelda sinna
ettepoole pikemaks, teda seal 15 minuti kaupa,
et siis lõpuks me võime need nagu kindlamad ajad ka vabamaks
lasta ja aede tunni on taastunud.
Ärkamisi ei ole, uinumine on kiire.
Me võime ka nädalavahetusel nii-öelda lasta endale natukene
rohkem voodis olla, võib-olla tund aega maksimum.
Aga jah, nädalavahetusel on ka see piiramise aeg peal kindlasti. Et sellel sellel perioodil, kui me und taastame Küsin mõned niisugused lihtsamad kiiremad küsimused,
võib-olla ka, kas pime tuba on parem kui heletuba? Öösel kindlasti pime ja. Kas riietega, kas riietega on parem magada kui riieteta? See on väga individuaalne, et menopausi ajal on veel terve
hunnik erinevaid pidžaama asi.
Et mis sobivad, see on väga individuaalne selles mõttes,
kuidas kellele meeldib magada, aga jah, tõesti jahedam tuba
kindlasti ja ja aga samas ei tohi nagu olla jahe öösel
kehasest vastu hommikut läheb keha nagu jahedamaks,
temperatuur langeb veel rohkem. Kui niimoodi vaikuse sund ei tule, siis uuemal ajal on
igasugused Playlistid ja albumid kust saab kuulata v sulinat
vihmasabinat mingit lõdvestavat muusikat taustaks?
Midagi sellist enne uinumist? Nojah, me nimetame seda selliseks nagu uneassotsiatsiooni
iks ehk siis asi mingi tegevus, käitumine mis aitab meil uinuda,
ütleme see vait nois või valge müraefekt
või helide kuulamine nii-öelda.
Me soovitame seda noh, see võid seda proovida
ja 20 30 40 minutit, aga mitte kogu.
Et see heli on ikkagi aju jaoks liiga mürane.
Et ja öösel võib aju hakata üles ärkama või aju e kees. Me näeme mikroärkamisi, ehk siis inimene tegelikult inimese
aju ärkab kogu aeg üles, sina seda teadlik,
sina ei tea seda, sa oled teadvusel sellel ajal,
aga ta tohutult rikub siis une kvaliteeti.
Et ainult siis uinumise perioodil võite proovida.
Kui tegelikult selle Nädalaga pole see aidanud sind,
siis võta see maha. Ja kui külm või soe üks magamistuba võiks olla,
mina olen nagu aru saanud, et magamistuba võiks olla pikem jahedapoolsem,
isegi. Just et meie keha siis langetab temperatuuri
ja et kui kehatemperatuur langeb, aga toas on ikka väga palav,
et siis tekibki see higistamine rohkem pööramisi,
keeramisi, siplemisi, tekki mahaajamisi,
samas vastu hommikut jällegi läheb veel võib-olla jahedamaks
lühikesi liita sellise optimaalse temperatuuri,
mis on üldiselt 16 kuni 20 vahemik, et üsna selline madal.
Et praegu uued hooned või majad, ütleme,
eramud on kõik tohutu palavad, eks ju, et siis need
magamistoad võiks olla seal ikkagi 20 juures
ja alla, et mitte üle 20 ja seal on kindlasti ka see kuivuse osa. Et õhk on väga kuiv, et tõesti, et et see võib mõjutada
hingamist ja, ja hingamisteid, et kui need lähevad liiga kuivaks,
hingamistee peab olema niisutatud ja nii edasi,
et siis jällegi see võib tekitada nagu häirida und. 16 kraadi on päris madal muidugi, et noh,
siis peab lihtsalt soe tekk olema, et võtangi,
siis soojema teki, aga tuba iseenesest nagu jahedam
või täpselt. Ja noh, siit juba loogiliselt võetuna, eks ju,
aknalt, kus on võib-olla hrurtšovkade igasugused kuumad radiaatorid,
sealt peaks ka siis kuidagi toa niimoodi kujunda kujundama,
et seal kuuma radiaatori lähedal.
Kuigi paljudele just meeldib niimoodi radiaatori lähedal
tegelikult ju suikuda hea soe on. Jah, et uinumise hetkel võib-olla on see jah nagu selline uinutav,
onju, aga, aga öösel pane tähele, tegelikult sa hakkad seda
tekki ikkagi automaatselt mahaajamise keha iseenda
kaitsemehhanism on selline, et ta nagu tõmbab selle tekkima.
Ja võib-olla üks selline tore asi veel, et inimesed küsivad,
et mis positsioonis nagu peab magama, onju.
Et see on selline hästi klassikaline küsimus,
et sellest individuaalne. Aga ma ütleks niimoodi see positsioon, millega sa ärkad
hommikul on sinu keha jaoks kõige parem.
Üks keha ise sätib selle positsiooni. Simmul turgatas veel üks pähe mõte pähe,
et kas paremini magada üksi või kaksi.
Et ma ei tea, kui kaksi on voodis unehäired,
siis võtagi minna minna diivani peale. Täpselt, et tegelikult, kui ühel on unehäire
ja väga raskel kujul, teine norskab, sul võib olla kõrval
või magab liiga hästi, tundub kuigi norskamine on väga halb,
eks ju. Siis siis ma soovitan täiesti eraldi minna magama
sellel perioodil, kui sa tegeled oma probleemiga.
Et see ei ole nagu patt, et inimesed magavad eraldi,
et tegelikult me näeme, et, et, et see on nagu positiivne,
et inimesed magavad paremini eraldi. Aga noh, see on individuaalne muidugi. Siia kuulame natukene muusikat vahele ning pärast seda,
kui muusika kuulatud saate teie vikerraadio kuulajad juba
meile ka siia saatesse sisse helistada.
Telefonil siis kuus üks, üks neli null neli null.
Nimelt ootame siis nii küsimusi psühholoog,
unenõustaja, Kene Verniku-le kui ka miks mitte lugusid,
nõuandeid, kuidas teie olete paremini suikunud magama jäänud,
võib-olla enda probleemidest, ülejäänud,
aga enne seda natukene. Väike vahepala. Te kuulate vikerraadiot, kuulate huvitaja saadet,
mina olen Johannes Voltri helipuldis Villem Rootalu
ning täna räägime koos psühholoog ja unenõustaja Kene
Vernikuga uinumisest ning unest üldisemalt
ning nüüd järgmise no kuskil veerand tunni jooksul saate ka
kõik teie vikerraadio kuulajad meile siia stuudiosse helistada.
Telefonil kuus üks üks neli null neli null.
Küsida ise, mis teil hingel seoses uinumisega,
kuidas uinuda täpselt, mis aitaks, mis aitaks
või miks mitte. Kui teil on mingeid lugusid rääkida sellest,
kuidas teil varem oli probleem, saite näiteks üle
või siis kuidas teil niisama mingeid toredaid lugusid?
Kuus üks, üks, neli, null neli, null on siis telefon q helistada.
Vaatan, et näiteks.
Näiteks Margus Tartust helistab tervist,
Margus, kuuleme. Tere. Mul oleks küsimus unearstile ja seekord on küsimus
sooja talveajast.
Mõned unearstid on rääkinud, et talveaeg oleks nagu parem
ja põhjenduseks toovad selle et kui õhtul hakkab varem tiine
väravaks pimedaks minema siis organism hakkab nagu uneks
paremini valmistuma.
Minu arust on see nagu põhjendus vale.
See kehtis võib-olla sajand tagasi, aga praegu on kunstlikku valgust,
nii palju see seda magama jäämist mitte kuidagi nagu
mõjutada ei saa. Minu arust isiklik arvamus on, et et suveaeg oleks
põhimõtteliselt parem, mis kuramuse pärast me peaksime mingi
üle 200 tonni aastas lihtsalt pimedasse elama? Aitäh, aitäh teile selle küsimuse eest. Ja väga õige, et täpselt nii ongi, et see on üks väga-väga
vana arvamus.
Et tegelikult me näeme statistiliselt ka,
et suveperioodil on UNIX palju kvaliteetsem,
et une pikkus võib olla küll lühem, sest et valgust on päeva
rohkem järgsus hormoonid on aktiivsemad,
aga uinumise kiirus on kiirem, sest mida rohkem päeval valgus,
saame just seda kvaliteetset heledat, valget valgust,
seda paremini töötavad nii adeno siin kui melatoniin,
mis on väga olulised uinumisel. Nii et ja talveperioodil läheb see uinumise periood
tegelikult pikemaks ja uni pisut pikemaks,
sest pimedam, aga see ei tähenda, et ta on kvaliteetsem.
Vastupidi, inimestel on rohkem talveperioodil
uinumisprobleeme ja ö keskele ära kamisi.
Ja kui me istume näiteks liiga pikalt õhtul pimedas,
siis, siis juba toimub nii-öelda melatoniini
kontsentratsioon ajus, mis tegelikult ta teeb oma töö juba
mingil määral ära. Ja see hetk, kui ma nüüd ma ei teagi, 11 voodisse,
lähen tahan kiiresti uinuda, siis seda enam ei ole
ja seda nagu seda tugevust unesurvet ei ole.
Nii et jah, täpselt nii ongi, et üldiselt kvaliteet suvel on parem. Võtame järgmise helistaja Jaanus helistab Keilast.
Tervist, kuuleme teid. Tervist. Mul on selline küsimus, et ma olen pikka aega
unerohtu kasutanud, et kas on võimalik sellest ära võõrandada.
Kas on selliseid juhtumeid, kes nagu krooniliselt võtavad
unerohtu ja siis suudavad sellest vabaneda mingile
või on võimalik sellest ära? Maha jätta rohi. Aitäh selle küsimuse eest ja absoluutselt selles mõttes noh,
see ongi see minu põhiline leivanumber, ütleme niimoodi,
et noh, paljud Eestis kasutava Toinuteid selle kohta on ka
Eestis väga hea uuring tehtud.
Et pea 140 150000 inimest krooniliselt kasutavad jah,
nagu kogu aeg uinutit, nii et see on väga suur,
väga suur hulk inimesi ja, aga noh, Eestis kasutatakse
pensiodesse peene ehk siis need vanemad vanema kooli ravimid,
millel on siis selline pikem poolväärtusaeg
või noh selles mõttes, et nad on kehas pigem kauem sul sees. Ja siis on tset ravimit, mis lähevad sinu kehas nagu
kiiremini välja.
Et need tset ravimid on natukene tervislikumad,
aga tegelikult nad kõrva sümptomeid on nagu nendel mõlemil
hästi palju.
Ja neid võetakse tegelikult lühiajaliselt tõesti,
ainult seal kaks nädalat.
Et muidu inimene jääb sõltuvusse sellest võõrutamine käib aeglaselt,
rahulikult veerandi või poole ravimisuuruse võrra. Et selles mõttes oleneb, kui pikalt on unetus onud,
oleneb, kui pikalt sa oled seda ravimit võtnud,
oleneb ravimist.
Aga näiteks keerulisemad juhtumid, kuidas me ravimid maha saame,
on selline pool aastat kuni aasta, et aega,
et tulla ravimi pealt maha niimoodi, et sinu bioloogiline
unid taastub ka. Võtame järgmise helistaja Aare on näiteks Elvast juba mõnda
aega oodanud, tere, Aare. Tere, mina elan korterelamus ja minul oli kolm aastat lae
peal psüühiliste diagnoosidega inimene, võitlesin nii,
et minu korraliku unega piss, härra, imet ma üldse veel elan
ja teda ennast lõpuks kanti välja igavesti enam tagasi toodud.
Ma tahan seda ütelda pool elanikkonda või rohkem Eestis.
Kortermajades võiks keegi teha doktoritöörahu,
tähendab, kordan.
Rahu ei ole praegu ka mingit kordades plaani,
ei ole. Kuhugi pöörduda, ei ole politsei kutsud,
politsei jääb ukse taha, sõidab Tartut tagasi,
politsei ressursside raiskamine. Nii et kaakidel on see hea elu, teevad mis tahavad.
Tänan. Aitäh teile selle mõtte eest kuus üks, üks,
neli, null neli null on see telefon, kuhu saab helistada,
ma küsin ühe küsimuse siia vahele, sest me juba unerohtudest
tegelikult rääkisime ju, et apteegis on ka saada igasugust kraami,
mis tegelikult peaks uinumist soodustama,
et vaatasin, seal on melatoniini, sprei,
kannatuslilleekstrakt, palderjan, palderjani juurikad,
mingit rahuliku une, tabletid, igast vitamiinipaketid. Kas nendes apteegis käsimüügis müüdavates tablettidest on ka
mingi kasu või on see pelgalt väga hea viis apteekrit del
hulgimüüjatel ettevõtjatel lihtsalt raha tasku panna? Ja ütleme, melatoniini-il on oma mõte sees,
selles mõttes, aga melatoniini tuleb väga teadlikult
kasutada ja õigel ajal tuleb ta sisse võtta,
et et kui sa sul uinumine kehal on kell üks öösel,
aga sina võtad melatoniini kell üheksa õhtul sisse,
siis sellest ei ole mingit kasu.
Ei mäleta, nimi ei tohi pikalt võtta tegelikult ja,
ja inimesed kuritarvitavad seda selliselt,
et noh, kui me ütleme, et kaks, kolm milligrammi on lubatud,
siis mõni võtab siin 30 milligrammi, aga und ei ole,
nii et ja noh, teaduses või ütleme, unemeditsiinis
kasutatakse melatoniini ikka üldiselt unerütmihäirete puhul,
mitte unetuse puhul, isegi unetus on ikka väga käitumuslikke,
seal on väga kindlad trikid, mida me teeme,
nii et selles mõttes ma ütleks niimoodi,
et kui sul on nagu tõsine unetus, siis need ei aita. Aga samas, kui on tööandja, kutsub tund varem tööle,
lennuk läheb vara varahommikul, ma tean,
et ma parem pean varasemast varem ärkama kui tavaliselt.
Sisse melatoniin võiks olla niisugune nagu abivahend. Noh, ta võib tõesti lühiajaliselt nagu kergelt aidata,
eks ju, et noh, tõesti, kui meil on siin reisimisega seotud,
siis kasutatakse teda ka, aga see kõik oleneb,
kuidas sa oled eelnevalt ka maganud, et kui me räägime
reisimisest kui sellisest, siis me sätime ikkagi mitu
nädalat enne juba need uneplaanid paika,
et täpselt selleks ajaks nüüd asi läheks nii nagu vaja. Võtame järgmise helistaja jaan helistab kuskilt Kagu-Eestist.
Tervist, Jaan, kuuleme teid. Polüts tervislik retsept.
Maga menetleb sääseks vagad hommikuni. Aitäh selle nõuande eest, aga mida te arvate,
kusjuures sellest mõttest, et seksuaalelu võib olla kuidagi
soodustaks ma tea, uinumist. Jaa, absoluutselt, et selles mõttes. Kui te olete tervisliku eluviisiga, siis see on alati
väga-väga hea, eks ju, hea unehügieen.
Aga üks asi on siin küll tegelikult, mis te olete siis on
siis on see, et tund-poolteist enne magamaminekut võiks
selle tegevuse ära teha, aga mitte vahetult enne,
sest osadele vahetult enne üldse ei sobi,
sest see tõmbab endorfiinid ülesse.
Kas serotoniini ja dopamiini, kes meie keha on natukene nagu ärgas,
eks ju. Nii et kui sa oled unetu ja vahetult enne und seksid,
siis ei pruugi üldse positiivselt mõjuda. Aga, aga see on nii individuaalne, ütlen kohe ära,
et see on muidugi nii individuaal. Võtame järgmise helistaja.
Madis helistab Jõgevamaalt tervist. Mis teil südamel soovite küsida, sooviti mingit lugu? Ja kui kaua te olete niimoodi juba varem ärganud? Terve sajand.
Aitäh selle mõtte eest.
Jah, kuidas seda me rääkisime sellest, eks ju,
et kui und ei tule, aga teistpidi on ju see,
kui ärkad liiga vara. Täpselt, et siin siis me uurimegi, et noh,
muidugi põhjuseid, et miks inimene nii vara ärkab,
vaatame üle, mis kell see uinumine on, miskil minnakse voodisse.
Seal võibki olla selline kaks, kolm või neli tundi und ainult.
Ma ei usu, et inimene läheb kell seitse õhtul magama.
Ja nüüd tavaliselt seal öö keskel, kui inimesel hakkab
korduvad ärkamised või ta jääbki ülesse siis üldiselt seal
võib olla mingi orgaaniline häire all. See võib olla näiteks une Apna võib-olla ärataja
ja ta jääbki sind äratama ja sa hakkadki üles ärkama
ja sa ei suudagi uinuda, seal võivad olla rahutud jalad.
Sa ei teagi, et sul on rahutud jalad, mis rahutud jalad on
see kui jalgades sääres on ebameeldiv, selline terav tunne.
Ja sa tahad jalgu liigutada.
Aga selle häirega kaasneb ka perioodiliste jäsemete
liigutuste sündroom, mis on sügavune häire. Et näiteks kui inimene ongi, ma ei tea, 10 11 magama jäänud
kakskolm tundi magab.
Öö esimeses pooles on viimseni üldiselt sügav uni
ja sellel ajal jalad teevad siis perioodilist liigutamist
ehk siis rütmiliselt liigutust, mida sina ei tea
ja nad äratavad sind kindlal kellaajal kogu aeg üles.
Näiteks kell kaks või kell kolm, Sa ärkad üles,
sa oled täiesti kristallselge, sa ei saa aru,
miks, miks sa üles ärkasid ja, aga tegelikult seal all on
hoopis selline orgaaniline häire, et on väga palju unehäireid,
millest me ei ole ju teadlikud ja nad mõjutavad meie keha,
meie uinumist või meie une säilitamist. Ja, ja siin noh, tulekski vaadata täpselt,
et võimalik, et uneuuring oleks mõistlik teha,
vaadata, et oleks kindlasti ülekaal, kui on ülekaal näiteks,
siis noh, on muidugi oht, eks ju.
Mina ei ole, aga mitte ainult ülekaalus inimesed,
uneapnoe haiged ehk siis hingamishäirega patsiendid.
Nii et seal võib olla väga palju erinevaid põhjusi,
miks inimene keset ööd üles ärkab ja sellest kujuneb välja
unetus ka veel lisaks, et sul on näiteks rahutute jalgade sündroom,
sa oled kindlal kellaajal hakanud üles ärkama
ja nüüd on veel unetushäire ka, sest sa ei suuda enam uinuda. Võtame järgmise helistaja kaarini helistab seekord pealinnast.
Tere, Kaarin. Tere sarnane probleeme eelmisel helistajale varane ärkamine,
mis on käitumuslik väikestest lastest, kes nüüd on saanud
suuremaks mida soovitate teha, kas samad nõuanded,
et ära oota hommikul und tõusule, et kas panna siis ka tuli
põlema ja taustal on mul ka siis nüüd mitu aastat võetud
klienti akti. Ei jah, et siin teeks kohe rest rektsiooni,
ehk siis see aeg, kus üldiselt üles ärkad,
siis seal tõesti peadki mõned päevad üles ärkame voodist
välja tulema paneks isegi, võib-olla hiljem voodis,
kui näiteks ma ei tea, uinutati ennast võib-olla 10 ajal,
võib-olla varem, võib-olla 11, siis võib-olla isegi viiks
veel lühemaks selle voodisoleku aja korraks siis vaataks
selle klientexi annused üle, et selles mõttes,
et tihti minnakse ka nende annustega suuremaks,
aga aga see ei anna mingisugust alust kindlasti unehügieen
päeval üle vaadata, et noh, kõik selline see,
see on selline aeglane rahulik protsess,
et siin on selline juba mulle mulle kõlab selline pool
aastat unetaastust koos ravimi mahavõtmisega. Et siin on mitu-mitu, asja, mida peab korraga vaatama
ja samas me ei tohi nagu tähelepanuta jätta,
et ega meil ei ole mingit orgaanilist häiret siin all,
nagu ma enne rääkisin. Mis see loogika on, et kui inimene ärkabki,
eks ju varem, kui ta peaks ärkama, et siis jah,
et siis paneme ta hiljem magama, et siis. Nihutame und hilisemaks, et proovime hilisemaks teda nihutada,
et näiteks kui ta ärkab kell neli, onju,
et siis, aga ta tahab kell kuus ärgata.
Siis, kui me läheme hiljem voodisse, siis võimalik,
et hakkab ta hiljem ka üles ärkama.
Aga noh, selle nipiga me saame tegelikult rohkem
informatsiooni ja infot kogume, et et kas me saame niis,
seal tekib aeglane taastus, uni hakkab täituma sellesse aega,
kus teda praegu ei ole. Kui see ära täidetud, siis saame hakata und alles taastama,
ehk siis pikendama.
Aga ei tohi ära välistada orgaanilised häired,
et kui on hingamishäire või rahutud jalad,
siis nippi ei aita, et, et selles mõttes seal on nagu
selline peab vaatama korralikult. Ning võtame, võtame ühe helistaja veel Vahur Saaremaalt,
rohkem me täna kahjuks jõua.
Tere, Vahur, kuuleme teid. Ma räägiks loo unerohust.
Jaagule märk on päris huvitav.
Kunagi tippsportlasena ennem raskelt finaali jäänud tullagi magama,
kaebasin treenerile, treener tuli viie minuti pärast tuppa,
klaas viina käes, supilusikatäis mett.
Käskis selle ära juua, mõtlesin, et Ivan,
kuule, mis sa nalja teed, et kurat, homme on püüne pealesõit
ja sa pakud viinaga? Joo, tema garanteerib öisele klaaside ära.
Võtsin peale selle supilusikatäie mett, magasin nagu kott,
hommikul ei saanudki aru.
Ja pärast lõunat olin püüne peal. Mis te püüne on?
Püüne peal, olemisel mõtlete täpsemalt? See on arvatavasti genese niisugune erand,
mis kinnitab reeglit, sest ega alkohol muidu ju vist väga
positiivse efektiga ei ole. Muidu ei ole jah, aga alkoholil on selles mõttes hea efekt,
et ta lõdvestab lihaseid viib, võib viia nagu kiiresti
sügavasse unne, et kui sa seda siin ükskord kaks korda
aastas teed ja ja mesi on ka sellise rahustava toimega,
ta on selline magus ja rahustab keha ära.
Et siis sellel noh, seal võib olla väike alus,
aga kui me seda kogu aeg teeme, siis kaotad igal juhul oma une,
et et peab olema jah, väga ettevaatlik, aga noh,
seal on oma väike väike tõsi taga nii-öelda. Küsin võib-olla kokkuvõtteks, et siin sai tegelikult ju
päris palju nüüd räägitud, millist rohtu võtta,
millist mitte uneapnoe, rahutud jalad, kes ärkab vara,
kes ärkab hilja, kui inimene tunneb, et tal on probleem unega,
noh, ma eeldan, et te soovitate arsti juurde minna siis,
kui inimene tunneb, et ta on probleem, mis kuidas ta arsti
teekonda peaks nagu alustama niimoodi, et kohe rahakotist ei
peaks hakkama mingile mingile inimesele raha maksma,
et kas siin riiklikus tervishoiusüsteemis kuidagi toimetades
jõuab ka nagu abini mõistliku aja jooksul välja. See on hea küsimus, jah, et see on, selles mõttes läheb
ikkagi läbi perearstide, aga Eestis perearstid ikkagi nagu
väga paljud esmasena panevad ikkagi mingi uinuti peale.
Aga viimased 10 aastat me oleme nii palju käinud rääkimas,
tegelenud sellega meditsiinis.
Perearstid on ka muutunud ettevaatlikuks,
nad näevad, et need uinutid ei aita ja väga paljud
perearstid on suunamise siis unenõustajale teinud,
mis on suurepärane või unearstidele. Eestis on siis Tartu psühhiaatriakliiniku unekeskuse osakond,
mis on riiklik, kuhu saab perearst suunata Ta
kõrva-nina-kurgukliinikus üldiselt tegeletakse,
Unapra haigetega aga saab ikkagi uuringuid teha
ja kus on ka arst olemas.
Tartus PERH Viet Tallinnas PERH ja, ja siis on mõned erakliinikud. Ehk siis tegelikult perearst ta saab teha nõustamise
unearsti unenõustaja poole peab lihtsalt võib-olla peale
käima natukene. Peab lihtsalt peale käima ja et noh, ütleme täiskasvanute
unenõustamine nagu sellist sellist nime nagu ei ole Eestis,
et unenõustaja saab teha saatekirja, et pigem on siis meditsiiniõele,
eks ju, et aga. Aga laste puhul on küll, nüüd Tartu lastehaigla,
siis kus ma nüüd alustasin, toimetamist,
saab ka perearst teha suunamist või eriala arstid.
Et see on üks suur suur võit Eestis praegu,
ma arvan. Niimoodi väikeste sammudega vaikselt see valdkond areneb,
igatahes teemasid on siit palju, palju annab teha ka
tulevikus palju-palju saateid, aitäh teile,
psühholoog ja unenõustaja.
Kene Vernik kõigi nende nõuannet täiesti,
et kuidas siis mitte varem ärgata, kuidas paremini uinuda
ja loodame, et ka teilgi neid kliente jääb siis
aasta-aastalt võib olla järjekorrad ei ole,
ütleme siis nii, pikkade tööd ikka jaguks,
aga et järjekorrad vähemalt ei oleks nii pikad,
et inimestel uneprobleemid leeveneks. Aitäh teile kena päeva. See oli vennaskond ja Lili Marleen novaatori teadusuudiste
toimetaja Jaan-Juhan Oidermaa nüüd minuga siin liitunud.
Tere, Jaan Johan.
Tere hommikust.
Novaatorist saab lugeda linnaplaneerimise juttu.
Tuleb välja, et ebavõrdsus Tallinnas on näiteks võrreldes
muu maailmaga leebe. Jah, täpselt niimoodi, et Tartu ülikooli inimgeograafil Tiit
Tammaru lõppes hiljuti viieaastane projekt,
milles ta keskendus just Tallinna ruumilise eraldatuse
uurimisele ja sellele kaasamale nõiaringile
ning kuidas seda nõiaringi üleüldse murdle. Mis asi on ruumiline eraldatus, põhjused? Ruumiline eraldatus on see, et kui meil on mingisugune
sotsiaalmajandusliku taustaga inimrühm, kes nagu teenib
võib-olla kõrgemat palka, madalamat palka,
siis nagu see nende sotsiaalmajanduslik olukord hakkab,
tõi 11 nagu teineteist taastootma, et ühesõnaga teatud
linnapiirkondades hakkavadki tulema võib-olla vaesema ja,
või kõrgema sissetulekuga inimesed ja see omakorda mõjutab seda,
kus need inimesed käivad tööl, millised on nende võimalused
nii-öelda edasi õppida. Et ühesõnaga, et mida edasi, mida enam seerumile eraldatud süveneb,
seda hullemaks olukord sellest teatud linna piirkonnas muutub.
Et me võime muidugi küsida, et mis selles halba on,
kui teatud piirkonnas elavadki ainult jõukad inimesed,
aga selle mõistmiseks ei pea isegi vaatama Lõuna-Ameerikas
vaid võime mõelda kas või sellele, mis toimi,
toimub praegu ma ei tea Stockholmi eeslinnades
või ka siis Pariisis, et paratamatult see hakkab tekitama
mingisugusel hetkel nii-öelda sotsiaalseid pingeid
ja me poliitilisel maastikul ei suuda nende
sotsiaalmajanduslikult võib-olla kehvemal järjel inimestega
nii palju arvestada. Ja nüüd sellest tingitult siis Tiit Tammardoppolast uudised,
mis on Tallinnas need peamised protsessid,
mis seda nõiaringi tekkimist soodustavad
ja kuidas meil on võimalik neid natukenegi murda? Kui sa tooksid ühe protsessi välja, mis siis,
mis siis seda soodustada, kuidas seda murda?
Tegelikult? Need on kaks nii-öelda loodusseadust, mida nende järgi olete
üks ongi, et põhimõtteline Sand see, et kui jõukad inimesed
on ja Eesti puhul on oluline ka see, et kus milline on nende
keeleline taust ja rahvuslik taust, aga sellel ajal,
aga no muidugi kergelt muutused toimuma,
et kui me vaatame kas või venekeelset elanikkonda,
siis see venekeelne jõukam elanikkond on hakanud kolima sinna,
kus kolivad ka jõukamad eestlased. Selles mõttes, aga see omakorda tekitab probleemi teatud
piirkondades ongi meil madalapalgalised venekeelsed inimesed
mis omakorda takistab näiteks ma ei tea hoonete
kordategemist ja nõnda edasi.
Aga selle nõiaringi murdmiseks ongi D2 lihtsalt panust.
Et üks asi on huvi harjutuse panustada, et meil
huvihariduses olekski rohkem koos erineva keeletaustaga inimesed,
mis ei ole nii oluline näiteks kui koolis. Ja teine asi, et ikka hoida pilk sellele,
et kui suur on majanduslik ebavõrdsus inimeste vahel
ja sissetulekute ebaautos. Seda kõike annab siis novaatorist juba lähemalt uurida,
aitäh sulle, Jaan Johan.
Aitäh. Ning Tartu stuudiost on liitunud Mirko ojakivi,
siis täna pärast südapäevaseid uudiseid on uudis pluss,
mis on tänase päeva tähtsamad teemad. Mirkko no avaloos, me räägime Eesti Linnade
ja Valdade Liidu tegevjuhi Veikko Luha laidiga riigi soovist
asuda väikeseid maagümnaasiume sulgema, kuidas siis
omavalitsused kampa saada?
Harri Tiido, päevakommentaaris tuleb juttu haruldastest
maavaradest merepõhjas.
Siis Gaza sektori lõuna asus asuva Rafaa linna ründamise
tagajärgedest rahu dialoogiprotsessile tuleb juttu ajakirja
diplomaatia peatoimetaja Merili Arjakas ega elust Lätist,
räägib Ragnar Kond ja julgeoleku ekspert Meelis Oidsalu. Tuleb meile stuudiosse, sest täna ilmub välisluureameti aastaraamat.
Mis on need ohud, mis on uued, mis on vanad ohud?
Sellest räägime ja ma arvan, kuulajatelt küsin täna midagi
maagümnaasiumite tuleviku kohta. Väga huvitavad teemad, aitäh sulle, Mirko vaikselt tõmbame huvid,
saad, et ka otsad kokku.
Mina olen Johannes Voltri helipuldist aitas mind Villem
Rootalu ning õnneks on huvitaja saadega ilusti järelekuulatav.
Nii vikerraadio kodulehel kui ka uues Eesti raadiorakenduses.
Et kes täna jäi, võib-olla alles hiljem liitus meiega siis teadkem,
et tänases saates rääkisime unest uinumises,
uinumisprobleemidest, aga võib-olla hoopis varajasest ärkamisest. Mida teha siis, kui inimesel ei tule und,
mis teda aitaks või vastupidi, mida teha,
kui inimene kipub võib-olla liialt vara ärkama,
ärkamegi tund-paar varem, kui ta tegelikult tahaks ärgata
ja tänases saates siis andis, nõustas meid seda une
ja uinumise teemal psühholoog ja uneekspert.
Kene Vernik.
Aga meie saade ongi tänaseks ühel pool juba 15 sekundi
pärast tulevad peale täistunni uudised, aitäh,
et kuulasite ning kena vastlapäeva, kena teisipäeva.
