Tere hommikust, käes ongi maikuu aasta kõige värvilisem kuu  ja neil päevil algab kaitseväe õppus. Kevadtorm, mis sel aastal on peaasjalikult Lääne-Eestis,  ärge siis pahandage, kui teie kodukohas on natuke rohkem lärmi. Aga ei, ükski õppus ei väära maahommiku eetriaega. Tänases saates me räägime lambavillast, mis on küll veidi unustatud,  kuid tegelikult on seal väga palju kasutusvõimalusi,  näiteks võib seda panna kasvuhoonesse niiskuse hoidmiseks. Me käisime Türil, kus saame palju õpetusi mahekultuuride kasvatamiseks. Kermo ja Hendrik meie sellid aga käisid külas Mart Kasel  ja tutvusid tema kitsedega. Mis sai kitsest nimega Ukraina. Seda näete nüüd ilusat vaatamist. On sattunud sisse? Siis tuli ju kusikaid ja. Lasteaias. Marion kevad on kätte jõudnud ja väga paljud inimesed  vaatavad oma aias täiesti teise pilguga ringi  ja tahavad hakata katsetama ka uusi asju. Ja selle jaoks oleme meie tulnud täna külla just sinule,  sest ma tean, et sina langetada oma aias väga lahedaid valikuid. Aga kuidas sinu aiapidaja teeb? On üldse alguse saanud? Vist küllap sellest, et ma kasvasin maal  ja vanemad otsustasid vabariigi alguses hakata põldu pidama. Aga enne seda kasutasid igasuguseid suhkrupeeti  ja lambaid ja, ja niuguseid asju ja siis  ja vanaema on kogu aeg kõike kasvatanud,  et ma arvan, et see natuke ikka see, mida sa lapsepõlves näed,  see nagu mõjutab sind ka. Ja ja edasi, ma lihtsalt olen. Tundnud, et looduse tundma õppimine on nagu kõige loogilisem asi,  mida teha. Õppinud lausa seda, seda valdkonda ka. Jah, ma olen ülikoolis õppinud küll ökoloogia,  aga enda jaoks juurde olen õppinud Permakultuuri  ja mullaelustiku koolis ka käinud. Ja lõpuks tegelikult ka veel ühe hariduse sinna otsa keevitanud. Ma vahepeal õppisin veel õigusteaduskonnalokenograafia. Magistrit. Kui tuuri ja pedagoogika sul on tegelikult väga Väga väga-väga lai silmaring ja samas sa saad kõike ühendada  just sellesama taimede ja mulla ja aiamaailmaga. Ja mulle tundub, et loodus meid kõiki toidab,  onju järelikult me võiks nagu igaüks selle peale natuke mõelda,  et et minu meelest juristide oleks ka väga kasulik teada,  kuidas muld elab. Väga hea, aga. Oma. Oma aia valikuid meile natukene. Lähemalt ka. Ja nüüd te elate siin Türil. Jah, elame Türil. Ja lapsi on teil neli, neli, väga äge, aga esimesed  aiakatsetused oled sa teinud ikkagi ka kuskil kuskil suurema  maalapi peal või alustasid kohe just sellist muu sealkandis,  kus ma pärit olen, mis on Järvamaa ja Lääne-Virumaa piiril,  aga ametlikult hetkel Virumaal, siis seal mul on oma siuke  maa talukoht ka. Ja seal ma olen siis umbes 10 aastat tagasi oma esimesed  vitsad ja katsed teinud, et kuna mina tegelen õpetamisega,  siis ma, ma võtaksin le hiigelsuuraie, siis ma ei lahkus sealt. Et mul peab olema selline nagu paras aed,  et ma saan seal oma kogemusi ja katsetusi teha,  aga samas, et mul oleks nagu aega ja võimalus sealt lahkuda,  aga millised on need võib-olla natuke teistmoodi valikud,  mida, mida igas igas aias ei näe, aga mida sa võib-olla  soovitaksin teistele ka katsetada. Peamine asi, mida mina siin aias teen, on,  et ma kogu aeg katan mulda. Sellepärast et kui muld ei ole kaetud, siis see on nagu  looduse mõttes lahtine haav. Siis loodus tahab kuni kasvatada, ehk siis umbrohu,  selline hea kasvupind näiteks kasvõi see,  mis me siia tõime, see ei ole muld, vaid see on komposti,  onju. See, mis siin all oli, oli enam-vähem muld,  aga ta oli juba ka mul natuke kaetud, aga aga see on  sisuliselt orgaanika. Ja see, kui ma selle, see näeb välja nagu,  nagu oleks, muld on, aga, aga tegelikult on komposte  ja siis see kaitseb, see on nagu mul mulsikiht siin peal on  ja ta lihtsalt on juba ära komposteerunud muld sisuliselt,  et see on kõige parem variant, mida panna lihtsalt seda  alguses alati ei ole ja kõik igasuguseid muid materjale on noh,  näiteks rohkem, või siis et siis see on see,  mida ma kõige parema meelega panen. Aga ma panen, kasutan kõik teised materjalid ära,  et noh, kasvõi siin. On näha veel, on ju, siin on eelmise aasta taimejäänuseid,  onju et neid ma ei kokku kogu kokku ega vii prügimäele  ega põleta ära, on ju vaid ma lihtsalt jätan nad kuskile  taimede vahele ja eriti taimedele, mis sellest nagu häiritud  ei ole, on ju siin on natukene näha põhjus  mis on siin varem olnud, siin on tegelikult näha  ka tatrakestasid mis oli mu üleeelmise kevade mults,  mis tõi mu aia paksud linde täis. Siis radade vahele ma olen pannud saepuru  ja mõnikord hakat. Ja siin mõnes teises kohas on veel, mis mul  siis on siin lehti. Villa. Ja, ja mõningaid ehitusmaterjale. Kas sa istutad siia midagi siia, ma. Mul on paar varianti. Üks variant, et panen siia ärneid edasi. Siis on mul igasuguseid kartuleid, mida ma tahan katsetada,  mis ma sellest vanamajast sain. Kui pärand sorte, et ma tahaks neid, on mul ma ei tea kümmet  erinevat sorti, et siis ma tahaks neid panna natuke igale poole. Ma olen kuulnud, et permakultuuris räägitakse,  et kartuleid saab reaalselt täitsa põhu sees kasvatada. Ja, ja lehtede sees eriti hästi ka, et et kartulite on  tegelikult vaja ainult seda väikest kontakti nagu mullaga  ja siis nad kasvatavad oma mugulaid ülespoole  ja siis, kui seal ümber on põhk või lehed  või ükskõik, et, et see, see, ta nagu ei sega,  mida mõnusam ja kobedam on seda puhtamad kartulid sa kätte  saad ja sa ei pea kaevama ega midagi tegema,  et kartuleid ju mullata, eks muidu et see muldamise eesmärk  ongi tekitada seda kartulit, mugulas saavad lihtsalt  kõrgusesse kasvada. Aga ma võin seda mullata samahästi lihtsalt  selle mult iga kuulsin Türi pealt ka lugu,  et et oligi mõni aeg tagasi selline härrasmees,  kes noh, väga palju Türi lehti enda aeda tassis pani need  kartulid sisuliselt maa peale ja kattis lehega  ja suvel veel peale ja siis rõõmsalt neid. Sügisel võttis puhtana, et see ei ole nagu mingi uus asi,  see on lihtsalt selline mõistlik praktika. Ja säästab kaevamisest. Aga ühte tahtsid sa komposti veel viia? Jah, ma tahaks seda kompostiti panna veel kasvuhoonesse,  aga hea. Ja kasvuhoones sa kasutad seda villa teemat  siis eriliselt ära. Mulle tundub, et seal on üks selline mõistlikum rakendus ja. Ohsa kui lahe. See näeb nüüd täiesti teistmoodi kasvuhoone välja,  kui mina olen nii-öelda harjunud nägema. Puha villa täis villa täis, no vot, see ongi see,  et mida sa saad, on ju, kui parasjagu on vill. Ja praegu on mul see vill siin lihtsalt natukene  nii suvalises kohas olnud, et aga selle villa all on noh,  kohe näha, et, et mujal on niisugune kuiv muld. Aga, aga selle villa all on palju niiskem. Siin on kakandeid ja sajajalgseid ja 1000 jalgseid  ja ja vihmausse mõnikord isegi ja see ümber,  aga siis jah. Aga kui me nüüd vaatame neid kõiki toredaid putukaid tüüpe,  kes sul siin elavad, siis osad kipuvad nende kohta ütlema ju kahju,  aga ma hiljuti kuulsin sellist ägedat väljendit nagu kasur. Et kas sina suhtud nendesse kui kasuritesse? Mina üldse keskendungi kasuritele, sellepärast et mulle tundub,  et siis on mul nagu elu mõnusam ja ma ei koge,  ei mõtle, kuidas kedagi ära tappa ja kes on paha,  on ju, tegelikult on kasureid rohkem kui kahjureid  ja tegelikult kas, kas siin on kasurid või kahjurid,  sõltub hoopiski sellest, et kuidas, milline,  kas selles mullas on õhku näiteks piisavalt. Kas siin on häid mulla elanikke, et siis  siis nemad loovad ki, nemad võidavad siis,  ja kui ma neid toetan, siis nemad võidavad,  et mina pean nagu selle keskkonna looma ja see on minu nagu mõjutas. Et kas mul on hea kompost või ei ole või kas mul on siin  õhku ja vett neile, kas need on kaetud ja  ehk siis sa proovid imiteerida seda, mida loodus tegelikult  ise teeb. See on minu põhiline huvi uurida,  kuidas loodus nagu toimetab ja siis seda järgi teha  ja siia lähevad sul elama siis tomatid jah,  nende jaoks teen siia väiksed augud sisse ja,  ja siis on nii-öelda pind juba ette valmistatud,  mulla elustik siin platsis ja aitab neid  siis toituda ja edeneda. Eks see vill hoiab selle pinna nagu piisavalt niiskena,  et tomatil on kohe mõnus elada ja, ja ta hoiab  ka seda, et siis ei hakka siin mingid teised taimed kasvama,  keda ma hetkel siia ei taha. Ja ta on osa ville, on selline hele ja valge ka,  et on heledam kui muld. Ehk siis ta noh, et siis see ei kuumene nagu liiga  ja ikka üle jäi kuiv ära. Aga mis me täna veel teha saame? Kompostiga nüüd kõik? Jah, komposti nüüd aita, võib-olla siis võime laket panna  või noh? Mis su naabrid arvavad sellest kõigest, mis sa siin teed? Sest ega see päris Eesti mõttes veel standardne aia  väljanägemine ju ei ole. Naabrid on erinevaid, et et mõnede naabrite jaoks ma olen mõelnud,  peaks riputama sildi, et, et ma ei ole laisk,  et ma hoian siin elurikkust, onju. Aga aga, aga on jälle üks teine naaber, kes on  selle üle õnnelik, et et tema võib ka nüüd kergemalt võtta,  et muidu on eestlastel niisugune põhine mure,  et naaber vaatab, et et noh, et mul, mina,  et naaber on nii korralik, et ma pean ka nüüd nagu olema. Sa oled rääkinud sellest nii-öelda ilu ilumõiste muutusest  või muudatusvajadusest, et. Jaagusel ajahetkel, kus meil on ikkagi räägitakse palju  sellest nii-öelda elurikkuse kriisist et mulle tundub,  et just väikestes aedades saame me tegelikult seda elu palju  rohkem toetada, aga, aga kas see ilutermin tuleb meile siia  takistuseks või? See on võib-olla see koht, kus tuleb hakata mõtlema,  et mis tegelikult ilus on, et kas, kas ilus on lihtsalt  pingutada nagu kõik, ilmselt kui hetked,  kui mis sa seal aias oled selle nimel, et võtta ära  mingisuguseid nii-öelda hävitada elurikkust ilu nimel,  et et noh Kui lihtsalt meil on kõik terve aed ära niidetud  ja seal on üksikud ilupõõsad või või, või taimed,  et see nagu kui seal ei ole kellelgi elada,  siis see ei ole ju samal ajal ilus. Minu arvates vähemalt. Aga kui sina näed näiteks kuskil maal sellist hektarite  viisi niidetud golfimuru, et kas sina näed seda,  et see on ilus või sa näed, et pigem see on niisugune elu  elu mõttes kõrb. Minu jaoks on see punkt, millest võiks nagu palju arengut  edasi toimuda, et see on tegelikult kurb,  kui inimesed pingutavad nii palju ja kulutavad  nii palju ressursse selle nimel, et saavutada olukord,  kus keegi teine peale tema ei saa olla ega elada,  et see tundub kuidagi imelik, eriti just sellepärast,  kui sa maale lähed, et noh, et seal sa ju sinna lähed,  sellepärast et oleks, elu on ju liblikad lendaksid  ja linnud laulaksid, aga kui sa ise pingutada  selle nimel kogu aeg, et nad neid seal ei oleks,  see lihtsalt tuleneb võib-olla sellest, et sa ei tea nagu,  et näiteks nõges, onju justkui nagu paha taim,  mida välja rohida, aga nõgese peal elab nii palju Eesti  liblikaliikide röövikuid ja kui neil nende röövikutel pole  kuskil süüa, siis ei ole seda liblikat sul pärast ju võtta. Jaoks oled sina teinud endale sinna aianurka  ka ilmselt selle risuaia. Ja putukate ja lindude jaoks, et ma juba näen,  et linnud mõned juba üritavad sinna pesa teha ja,  ja näiteks siilid saavad seal olla ja konnad saavad sinna  varju minna ja. Ja samas sa saad selle nii-öelda aiast ülejäänud materjali  ka ära kasutada. Nii et inimestel on ju suur mure, et Türil  ka viiakse muudkui jäätmejaama ja siis makstakse  selle eest ja ollakse pahased, kui peab maksma,  onju, et aga aga miks ma üldse oma aias selle ära saadan,  et loodus on ju selle kasvatanud selleks et et endale ära kasutada,  on ju, miks ma selle minema viin ja miks ma  selle prügikastien, et kuidas mitte prügi toota oma  lihtsatest asjadest nagu aiajäätmed võib ju lihtsalt tasuta  aeda teha? Nüüd lähevad siia maha sibulad. Kas te tegutsete palju aias niimoodi koos? No selliseid asju, mida nad saavad teha. Nagu tahavad täiega teha ja siis ma neid kutsun neid tegema,  sest et ma tean, et see ajaauk, mille see huvitab,  on üsna lühikene, et siis, kui nad juba hakkavad siin 10  ja 12 saama nagu mu vanemad lapsed, et siis  siis nad enam nii palju ei tule. Aga kui nad on sellised neli ja kaks ja siis nad on täiega asjalised. Lille, mis sulle siin aias kõige rohkem teha meeldib? Mis sulle meeldib aias teha? Näiteks ilus? Meeldib jah? Mis lilled teil siis siin on ka? On erinevad värvilised See, kui ma siin olen, siis mul on selline tunne,  et nagu ma ikkagi õpin kogu aeg ja olen ühenduses  ja saan kogu aeg luua midagi ja noh, nagu loodusega  ühenduses just ja siis teha seda koos lastega. Ja olla õues ei tea, see on lihtsalt nagu raske leida midagi mõnusamat. Eestlastel on ikka nii, et et kui sina midagi aias teed,  siis teised koguaeg vaatavad sind ju. Ja siis, kui sa teed midagi teistmoodi, siis noh,  siis mõned küsivad, et mis sa siin jamad on  ja miks sul siin mingi risu on, aga mingid teised jälle ütlevad,  et nagu mul siin naaber ütles, et issand,  kui nüüd mul on nagu vets, kergem, et ma ei pea  nii palju muru niitma ja mõtlema, avastasin,  mul kasvavad aias käpalised. Sa avastasid seda, mis siin, mis sul siin on  ja mõned asjad avastab siis, kui sa jätad mingid asjad tegemata,  pane sinna. Et see on. Ja siis, kui sa midagi teed, näiteks nagu  lehtedega ka, et, et kui sa hakkad naabrite käest küsima,  et kuule, anna omale, et mulle on, ju siis nad esimesel  aastal annavad järgmisel aastal mõtlevad,  et ei, ei, ma pean selle ikka ise ära kasutama. Siis see on ka nagu sihuke väike. Salajane viis, kuidas häid mõtteid levitada? Et aia aiaga tegelevad inimesed nagu neil on nagu mingi  salajane selline. Pane sinna salajane viis, kuidas ennast. Elus elusana hoida ja midagi ennast motiveerida  ja lihtsalt sa saad ju minna ja vaadata,  et issand, et jälle keegi, et kuidas nad siin toimetavad,  need vihmaussid, et kuidas nad lihtsalt elavad siin  ja teevad seda kõike paremaks, onju. Siis siis sina saad teha midagi nii, et nemad saaksid siin olla. Pane sinna. Ja kui see siis nagu muutub kõike, siis sa saad luua  ja välja mõelda midagi, kuidas ma siin teen seda teha. Ja siis. Ma ei tea see, mis sed nii rahuldust pakub. Panid vaatasin, osad augud, oled tühjad. Sirje Tooding võiks rahulikult pensionipõlve nautida,  aga tal on tegemisi koguni kahes koolis. Räpina aianduskoolis õpetab Sirje puuviljandust  ja kodus on ta loomapuukool, kus kõik õpilased on enda üles kasvatatud. Talvitunud on hästi, aga nüüd ei tea, mis see neli kraadi  miinus tegi pungadele, siin on näha need mitmekaupa pungad  koos siis need on õiepungad, need on kõik õiepungad. Nii et see liisukene siin on täitsa täis sort liisu. Aga sa ütled, et ei ole mingeid külmakahjustusi? No ei tea, me võime vaadata selleks, me võtame siit ühe punga. Tahad sa seda ise teha? Ei, ma ei oska. Ma õpin, siis ma võtan lihtsalt siit ühe punga. Ja nüüd teen ta siis katki ja nüüd, kui ma seest näen,  et ta on roheline ja täitsa roheline, täitsa roheline,  siis praegu on kõik hästi. Praegu on kõik hästi, kui oleks sees must täpp,  see tähendab, et sigimik on külmunud, ta võib isegi õitseda. Tundub, et nüüd tuleb hea saak, aga tegelikult vilja külge  ei tule. Praegu selle punga järgi on nagu lootust. Et mina lõikan luuviljalisi suvel, juuli lõpus,  augusti alguses ja kõik oksad, mis on niisugused kuivanud  või koledad, et need, ma teen, siis. Siin ongi hea näide, et kui oksa lõik välja,  mis on üle kahesentimeetrise läbimõõduga,  siis võib pikalt katki minna, see kooreosa lõheneb  ja nüüd on üks töö, mida võiks nagu teha,  ongi siis selle vigastuse ravimine ehk selle lahtise  kooreosa eemaldamine. Mul on kaasa võetud siis sellised. Prügikotid võib iseenesest ka mingisuguse suure koormakatte  maha panna. Juba ajasin? Ei, see seda ei pea kokku korjama, tegelikult ei pea midagi  kokku korjama. Aga kui me hakkame lõikama, siis on parem,  sa võid endale ka panna sinna niimoodi lahti. Ja kui öeldakse, et noh, et, Haiguste levik ja peab desinfitseerima kõiki asju. Hea küll, tööriistu ma desinfitseerin, aga kindaid ma ju ei vaheta. Natukene lendab siin puu peal, kõnnib putukas ei pese oma jalgu,  kui tuleb teise puu peal. Aga kui kaua sina juba seda puukooli siin  siis pead et siis, kui. Puuviljanduse õpetajaks hakkasin, sellest on juba neli,  40 aastat. 84 84 hakkasin tööle ja siis hakkasin proovima,  et kas asi õnnestub, et paljundamine ja õnnestus. Ja siis siis algul taimed niisama tuttavatele,  sõpradele pärast, siis hakkasin nagu puukooli pidama. No praegu nagu tahaks juba vähemaks jätta. Aga väga raske on järje vähemaks jätta. Et sügisel oled nagu kindlameelsem, aga kevadel,  kui läheb juba soojaks ja ilmad ilusaks,  siis tekib selline tunne, et ma tahan veel  ja veel, et siit selle lahti, see peab ka kuidagi,  äkki sina oma tugevama noaga proovid? Proovin seda. Kui palju, siis 40 aasta jooksul see õpetamine on puutunud  või isegi et kui palju inimestel on huvi puuviljandust tulla  õppima räpinasse? Noortel on vähem huvi, sest nendel kodune elu on  ka muutunud, et enam ei kasvatatakse. Vanemad ei näita eeskuju ja tahetakse sellist mugavamat tööd,  aga huvi hakkavad tundma sellised 30 40 aastat. Inimesed, kes tahavad nüüd oma aias midagi kasvatada  ja tahavad teha seda õigesti ja siis tulevadki õppima,  et väga tore ja olen ka õppinud Räpina aianduskoolis. Siis oli. 1971 kuni 75 ja sinna sisse mahtus ka inskooli juubel. Iandskool sai 50 ja uskumatu. Nüüd sellel aastal kaheksandal juunil on Räpina aianduskooli  100. juubel, et ma olen seal veel nagu õpetajana,  et see on nii tore nagu 50 ja nüüd juba 100 st juubelit kostuga. Jah, koos minuga, et saan, sain pidada 50  ja nüüd siis 100. See on väga tore see õpetajaamet mulle nii meeldib,  et ma kohe rõõmuga lähen tundi. Ja, ja vist saan hakkama ka ja haavamäärdeks,  minu lemmik on see. Ma nüüd ei reklaami seda, aga ta on selline palsam,  mis on hea kasutada, määrida ja tal on selline venimise võime,  et katab ära ja siis, kui puu liigub või et ta ei tule lahti. Et sellega on väga hea. Aga kui sul seda ei ole, siis on ka täitsa tavaline. Ookevaha. No siin on see puukooli osa, kus õpetaja tahab juba oma  taimedest lahti saada, eks ole On nii, jah, kahju küll, nii palju vaeva nähtud,  aga no nii on neid kasvatatud, et läheks  siis nagu kellegi toredasse aeda. Aga täna oli meil mõte siis pookida ümber mõni puu  ja ümber pookimiseks peaks valima sorti. Ja teine asi, et ka siis kuidas pookida,  kas ühe pookimisega kahesordiline puu või  siis külgokstega puule saab juba ka neljasordilise teha. Et ma praegu valin siit martsipani. See martsipan. Palun. Tänan, kas see on Martsipan, on üks eestlaste lemmik,  üks eestlaste lemmik? Jah, ja see sobib nagu väga hästi nagu ümberpookimiseks  ja talvesortidest, kõige parem oleks muidugi Antonovkapo  aluseks või õigemini aluspuuks, aga seal nendel antonuvkatel  ei ole sobivaid külgoksi, sellepärast ma valin nüüd Peforesti,  mis on väga ilus õun, ta on talveõun ja ta on ilusa võraga  ja temast saab siis väga hea pookealus aluspuuks  ja siit ma võtangi siis selle aluspuise,  nii oleme kaks kätte saanud, selline oleks väga hea ümberpookimiseks. Nii. Taimed on valitud siin nurga taga on siis,  ma saan aru, peidetud varandus? Siin on peidetud varandus ja see on selline koht,  kuhu päike peale ei paista. Keegi ei tule siia kaevama mingil põhjusel,  aga minul on siin peidetud pokoksad. No millal saad? Kuu aega tagasi vist? Ja siin kruusa sees on neil külm ja neil on märg,  mida ongi vaja. Ja siin on nad. Lapi sees. Kollane lapp paistab juba ja mõte on siis selles,  et neil ei tohi olla neid pungasid suuri. Aga nüüd vaatame, mis sordid siin on, neil. Siit lüüa kuupäeva ka, millal ma olen siia 11. aprill on  siin 11 aprill ja siin on Kaspar. Siin on aed, õunapuu, martsipan ja valge klaar õun,  mis need nüüd on? Et vanast õunapuust soovitakse uut puud kasvatada  ja Siis tuuakse inimesed toovad sulle neid vana puuoksi pookimiseks,  et millest tahaks siis uut puud saada, need on ühe aastased  oksad ja sellised oleksid väga head, et siukse pliiatsi jämedused,  see oleks suurepärane. Ja need on need nii-öelda nagu vesivõsud. No jah, viimase aasta kasvud ühe aastased oksad  ja ma palusin siis huvilisel tuua, et too mulle  ka siis ühe aastaseid oksi ja siis mulle toodi üheaastased oksad. No näed, siin on täitsa selline, siin hakkad mõtlema,  mitme aastane ta on, üks, kaks, kolm, nelja aastase osa,  aga õnneks siit otstest ma saan, et ta soovis paari puud,  et seda ma siit saan, mis puu tal oli, siis? Ei tea, väga hea. Puu väga hea vana puu kunagi vanaisa istutanud  ja tahab nüüd seda puud, et tüvi on katki,  aga tahab ikkagi noort puud, et sellest pundist ma saan. Et aastast 1900 45 suislepast tahetakse, need on mul juba tehtud,  need on siis pooke alusele pandud juba siis sordi oksakene  külge ja tundub need õnnestuvad. Ja kui nad on nüüd natuke kasvanud, siis ma istutan nad  ükshaaval ja tahetakse vigast puud asendada. Ei tea, mis sort on, aga väga hea. Mul on õnneks olemas poke aluseid veel valisingi,  peenemad pokalused ja nüüd ma hakkan sellele  siis külge panema ja nüüd ma panen kohe siia juure kaela lähedusse. Aga ütle mulle, mis on need sordid, mis siis ikkagi  eestlastele rohkem meeldivad. Klaarõun martsipan, suislep. Selliseid sorte tahetakse aga pigem siis suve pigem suveõunu  ja nii see lõige tuli küll natukene pahasti,  aga saan hakkama. Teeme haltuura, nii, seda ma ei puutu. Nii, ja siis nad. Siis nad küsivadki, selliseid huvid ja perepuid muidugi tahetakse. Perepuid on ka olnud niimoodi, et tellitakse kohe spetsiaalselt,  et neid ja neid sorte tahetakse. Ja siis palun mulle seda pookida. Ja nii ongi. Aga mis siis on niisugused, mis on juba moest ära läinud,  vanasti oli Kantonovka ja sibul õun. Antonovkat väga harva küsitakse, see peab olema  siis kellegil mingi. Emotsioon, või siis tahetakse kooki teha,  et Antonov ka õuntest tulevad, väga maitsvad õunakoogid. Et sellepärast mõni isegi kohe istutab endale puu. Nii, see on mul valmis, aga nüüd on veel üks oluline asi. Nii, neli paned vahe. Kas need otsad tuleb siis ära? Ta panna ja et sa võid võtta näiteks selle Oksa jupiga, oota, ma teen sulle ilusaks siukeseks töntsakaks. Nii, võta siit vaha, et me ei karda mitte näppe määrida,  vaid sellega on hea. Ja nüüd pane siia nende otsad ja kõik need otsad  ja me peame panema ka siis perepuule. Perepuule ka, sest kui sa seda vaha siia peale ei pane,  siis kasvama minek võib olla 50 protsenti kehvem. Juhtus jah, selline lugu, et hakkasin joonistama viis aastat  tagasi ja siis tulid sellised kiisuga pildid,  mis käisid näitus pidi ja kui näitusekülastajad ütlesid,  et nüüd oleks vaja raamatut, siis no eelmisel talvel,  mis ta siis oli 2023? Talvel siis kirjutasin selle jutu ka juurde,  sest iga pildi juures on vaja natuke seletada. Aga kellele see raamat siis on, see on tervele perele,  et kes ei oska lugeda, vaatab pilte, kes loeb lõpuni saab  siit ka midagi tarkust, sest mis ta kiiksuga on,  sellepärast et pildid on kiiksuga, kõik on valesti. No ei ole kahvel aru, sellised valed, sellised kahvlid ei  ole ju? Ei ole. Ja korgistumine ei ole sellised pudelikorgid siin. Aga mis mõiste on siit sa loed, et saad targemaks  ja nad on sellepärast mul siin kasvuhoones,  et inimesed käivad ja mõned otsivad kingituseks puud,  aga siis mõtlevad ümber, et soovin kingituseks viia hoopis raamatut. Tulge siia, nüüd teeme nüüd niimoodi, et sul on,  võta need kinni, kuna võta need teised, et tõstame neid. Oksi lihtsalt kitsedel, nad hakkavad sööma. Miks nad neid oksi söövad? See on nende jaoks nagu. No ühtepidi nagu maius, aga see paralleel pole päris õige,  sellepärast et see on tegelikult kasulik,  neile saatsid erinevaid aineid. Kits on ikkagi öeldakse, et ta sööb. Ainuke loom maailmas, kes sööb 75 protsenti taimestikust Ja sealhulgas inimese jaoks mürgiseid taimeid,  tulge siia, Mona. Tulge häbenevad teid. Tulge siia. Võõras mees tuli, siis ei julge, lihtsalt viskan küll aia  ja viska ole aia praegu ja laiali, et siis laiali,  muidu lähevad kaklema. Aga kas nad eelistavad ka siis, et kas on okaspuu  või lehtpuu? Üldiselt okkad ja haab ja sellised neile meeldivad. 2015 tulime elama abikaasaga. Siis meil oli ainult kaks iiri seterit siis  siis tulid esimesed viis kitse talle. Kellest üks suri, järgmine päev ära saime kohe nagu selles mõttes,  et see maaelu on ikkagi selline, et et sa näed kõiki-kõiki  neid tahke ja siis me oleme nagu, ütleme vist eelmine aasta  olin kõige suuremad, mis meil oli. Vast 40 ei vähemasti viis poegjat ja veel tuli  siis 90 üle 90 talle sündis ja, ja siis oli tegemist küll,  aga nüüd nüüd meil on umbes 50 k. No meie nagu, miks me neid loomi peame, on ikkagi see,  et saaks ise süüa nii piimatooteid kui liha. Et samamoodi me Ja selle piimatoote jäägis siis omakorda saab,  eks. Kui me teeme toorjuustu, siis me saame sealt vadakut vadakuga,  me söödame broilereid, et, et see on ikkagi enda tarbeks,  aga ühesõnaga, et kui broileri sööb jälle seda kitsevadakut,  siis ta kasvab hoopis teistmoodi vaba viimise broiler,  talle tuleb hoopis teine liha maitse. Et eks me ikkagi neid loomi suures osas pea sellepärast et  oma toidulaud oleks. Nii hea kui võimalik. Aga? Kas läheb siis soe kitsepiim läheb ka kaubaks,  kui värske piim on? See läheb mul õpetajate kooli mitu õpetajat. Väidavad, et see on nende tervise alus. No mina väiksena sain ka, meil olid ka maal kitsed,  siis minu tervise aluse, vanaema ütleb ka,  et oli kitsepiim, et ma kaks nädalat olin maal nädal aega  olin lasteaias, jäin haigeks ja siis läksin jälle maale,  siis sain kitsepiima ravi. Jälle terve? Et väljakutse kitsekasvatuse juures on jah see rutiin et sa  oma asjadega hakkama saad, eelkõige selle igapäevase lüpsiga,  et see on nagu tavaliselt nagu algajatel kitsekasvatajatel  jääb selliseks. Ületamatuks väga tihti, sest et kui nad võtavad mingi kitse,  kus nad kuskil saanud on, siis nad ei saa aru,  kuidas ta sinna lüpsma tuleb, kuidas ta järgmine päev tuleb,  siis ta jäi allu, siis ta ei lase lüpsta,  siis ta peksab jalaga nii edasi, aga see ongi nii,  et kui sul mõned kitsed on ja neid lüpsavad,  siis need noored juba näevad, kuidas seal käiakse  ja nii edasi, nad õpivad selle rutiini sisse  ja siis nad käivad ja, ja, ja siis sa saad seda asja ajada nagu,  kui teil on nagu kokkulepped omavahel. Või nii-öelda kitsa omavahel, siis kõigi kogu karjaga,  et see on oma järjekord, millal tullakse ja. Ja et Ikkagi olema nii-öelda nagu nende, nad peavad  ka juhina ka võtma ju. Ja, ja, ja ega selles mõttes need kitsed ka,  et kui mina nende peale kui nad aedikust välja tulevad  ja ma teen kõva häält, siis kõik jooksevad tagasi,  aga nii kui keegi teine teeb seda kõva häält,  kas nad ei kuula? Kuulaja. Hapusai ja juust siis eile tehtud ja ja sai,  on ka, tundub värske ikka. Täna hommikul lausa siukest asja iga päev Tallinnasse küll  ei saa, ikka saad aru. Niimoodi värsket värki. Kitse maitset või midagi sellist on rohkem aga seda üldse tunda. Jüri ja ma ei tea, mis sa siia veel panna. Ürti ja hapu sai. Nii et ma ise ütles küll, et kui mõni ütleb,  et kitsemaitse tuleb asjale väga juurde,  siis praegu küll ütleks. See on toidust olema ja, ja selles mõttes see vaata see silo  on suhteliselt kuiv ja, ja, ja need kitsed,  see toit, mida siis kits sööb nii kitsamaitsele,  natuke juurde, nüüd kui nad esimest korda heinamaale lähevad,  aga siis jälle kaob ära, sest nad söövad nagu samu neid oksi  ja asju söövad juurde ja siis ta nagu Ja see tõug on ka see tüüringi tõul ei ole seda kitsemaitset,  seal oleneb tõus ka natukene. Et võib-olla siis sinu vanaema pidas sellist valget värvi  kitse liha ei mäleta, et ma söönud, aga piima kitseta ise  valget värvi, kes. Tõugu nendel ongi see maitse, kus see muna tuli. Seest ane seest või. Näite, kui sa said selle Seal, kus on see uks postaedikuks? Näitame näitate mulle ka seda pesa. Maju jälgige ja ainult üks muna, olin. Ühekaupa. Ühe muna, mis nende munadega teete, see sööte ära,  või mis te teete praemuna sellest praemuna pannkoogi,  pannkooki ka. Kas te olete kanadele nimesiga pannud? Ei, ei ole, lihtsalt on kana, aga ühe nimi oli ühel. Ühe nimi oli Ukraina, kes oli ühe jalaga  ka rebane vist ära. Seal oli üks kana, kellel nii oli Ukraina,  ta oli ühe jalaga. Ma ei tea, miks ebaneist ära. Aga kas temal on nimi? Karvapall. Ossa annab mulle ops aitäh jala tagajalad sisse võtma. Muidu ta hakkab siplema ja. Ma vaatan Sa ei tahaks endale sihukest väikest kitsekest. Tahaks. Sellega on nagu, kui ma maal juba elame,  siis see toit ikkagi peab omalt tulema. Vähemalt mingi selles mõttes, et see on nagu põhimõtteline juba,  et kindel juba ka, mis on 1200 maasikat ja sellised asjad. Aga samas nagu seda kartulit näiteks eramu,  küll see aasta ma muidu olen pannud, ma panin 75 kilo maha,  see on tegelikult juba väga väike kogus,  eks see aasta panin 50 ja see aasta mõtlen,  ma panen ainult 25 kilo värsket kartulit,  me tegelikult sööme talvel suhteliselt ikkagi ei söö,  nii et need kaks, kolm kotti, ma võin kellelegi teiselt  talunikult osta. Mardikate korjamine selle kitsekasvatuse kõrvalt seal just  et sa seda kartulit saaks kätte, see nagu võtab  nii palju aega, aga. Nad söövad lehed ära lihtsalt ja siis kartuli kasva,  kuigi mul siin mõni suur kartulikasvataja teeb selgeks,  et mardikatega ei ole probleem, pane lihtsalt  nii palju maha, et nad ei jõua kõike ära süüa. Väetis on taimede toit ja nii nagu inimesed vajavad  tasakaalustatud toitumist, vajavad seda ka taimed. Selle jaoks peaksime kevadel taimi väetama. Viljapuude puhul on aga oluline teada, et kunagi ei tasu  anda väetist taime tüve ümber vaid hoopis võra piirile,  sellepärast et taim omastab toitaineid just juure tippudega  ja juure tipud paiknevad seal, kus on võrapiir. Mida suuremaks taim kasvab siis muidugi,  seda kaugemale läheb ka võra piir ja seda suuremaks läheb  see ring, mida meil tuleb väät. Aga täna on meil siin selline väiksemat sorti õunapuu  ja tema ümber teeme me umbes neli auku sellise kangiga,  et panna see väetis juba tema juurtele võimalikult lähedale. Esimese augu teen ma siia. Teise siis kuskile siia. Väetise paneme otse siia aukude sisse ja  ka kastani sellepärast et taim omastab toitaineid lahustunud kujul. Siia aukudesse võib panna ka näiteks lubiväetist,  kui tegemist on väga happelise mullaga ja peaks oma mulda  natukene parandama. Et augud võiksid olla kuskil 30 sentimeetri sügavused. Väetisepaki pealt tuleb täpselt lugeda, kui palju väetist  tuleb taimele anda ning samuti seda, et mitu korda  kasvuperioodil seda teha tuleb. Mõnikord piisab, ainult ühest korrast, tuleb väetamist teha  suve jooksul veel kaks või kolm korda. Samuti on siis kirjas see, et kui palju ühte väetist  konkreetsele taimele tuleb. Ja arvestada tuleks ka siis sellega, et väetise kogus on  üldjuhul märgitud ühe ruutmeetri kohta. Tuleks siis arvutada, kui suur pind jääb  selle konkreetse õunapuu alla. Ehk siis, kui palju seda väetist tuleb panna. Üks võimalus on teha ka labidaga taime ümber sälgud mulla  sisse ja siis panna väetist sinna sisse kuid minu meelest  tekib nii siia murukamarasse liiga palju selliseid koledaid auke. Ja kangiga on see palju mugavam. Kui puu on mõni aasta tagasi istutatud ja istutusauku on  pandud komposti või antud talle väeti siis esimestel  aastatel ei olegi see väetamine nii oluline. Kui puu aga saab vanemaks, siis tasuks talle ikkagi parema  saagi saamiseks väetist anda. Väga vanade puude väetamine ei ole samuti enam väga mõttekas. Kui puule on tehtud tugev tagasilõikus, siis samuti ootaks  ta natukene turgutust just väetise näol. Ja tänane nipinurk ilmad on juba soojaks läinud  ja meie keha vajab kogu aeg vett. Kuidas aga aru saada, kas kehas on vedelikupuudus  või ei ole? Lihtne nipp? Pange käsi niimoodi. Tõstke siit nahk üles, hoidke natuke aega  ja kui see kohe alla vajub, siis on teie vedelikuga keres  kõik korras. Kui aga see niimoodi natuke püsti jääb, siis tuleks  kindlasti juua vett. Teie nipid on oodatud maahommik err.ee. Ja me näeme järgmisel laupäeval kõike head.
