Mereprügi on ülemaailmne probleem ja kuigi Läänemeri ei ole  kõige mustem merimaailmas, on ka meie kodumeri järjest  prügisemaks muutumas, sest inimese mõju kasvab  ja kõik, mis endast maha jäetakse, jõuab varem  või hiljem merre. Tänases saates sukeldume pea ees mereprügisse  ja proovime ja seda vähendada. Tööala on siis sellest teest mereni umbes 200 meetri laiune ala. Hiljem see läheb natuke laiemaks ja meie lõpp ala on umbes  nelja kilomeetri kaugusel siit läänes, et katsume  siis selle ala ära katta, et siis plastprügi,  kui leiate, see läheb kottidesse igale ühe igale grupile on siis,  eks ju. Ämbrit kaks ämbrit ja, ja prügikotid,  klaas läheb ämbritesse. Kalastusprügi läheb kottidesse. Ja kui te teete väga hästi tööd, siis ootab teid lõuna. Ära väsitama ei pea, tuleb lihtsalt rõõmu tunda  ja siis nautida tänast ilma sellist ei ole iga päev. Inimesed on nüüd gruppidesse jagatud ja prahi korjamine algab. Mis see motivatsioon neil inimestel on, nad tulevad  vabatahtlikult teiste prügi koristama. Noh, ma arvan, et see sisemine motivatsioon on ikkagi see,  et midagi Eestimaa looduse heaks ära teha  ja teiseks, kõik talgulised on lihtsalt erakordselt toredad  inimesed ja see on seotud ka siis seekordse talgute teema aastaga,  mis on siis pühendatud mere elust. Estiku ja, ja nii-öelda Läänemere siis meie kodumere toetamisele. Leidsin täiesti terve sae. Kes selle siia jättis ja mingisuguseid nööri  ja mingisugust kilet? Siin on ikka igal meetri seda inimese prahti. Õudsed oleme ikka. Läänemere seisundit ohustavateks põhiprobleemideks on  jätkuvalt eutrofeerumine, kalade ülepüük  ja ohtlikud ained. Aga viimastel aastatel on rohkem hakatud uurima  ka mereprügi. Näiteks rannaprügi seireandmed näitavad,  et kõige prügisemad piirkonnad on Soome laht,  Botnia meri ja Läänemere põhjaosa. Suurema enamuse prügist moodustab plast. Kui me räägime, et jah, et erinevad surved on,  on Läänemerele, siis tegelikult õnneks me võime öelda,  et mereprügi osas Läänemeres ei ole olukord kõige hullem. No näiteks, kui me vaatame teisi Euroopa,  siis meresid ja nagu te ütlesite ookeani,  et siis tegelikult asi ei ole väga hull,  aga mereprügi hulk ajas kahjuks suureneb kergelt,  ehk siis on tõusutrend. Ja nagu me teame, siis mereprügi merest eemaldada väga  lihtsalt ei ole võimalik. Ainuke asi võib-olla tõesti tragida merepõhja jäänud võrke. Kui me räägime siis erinevatest prügiliikidest  ehk siis plastid mikroprügi makroprügi, siis neid see  niisama sealt välja kuidagi ei õngitse, ehk  siis see, mis sinna merre läheb, see sinna jääb,  hakkab lagunema väiksemateks osadeks ja,  ja, ja tekitab nõnda ohtu looduskeskkonnale. Ja tõepoolest, ainuke asi, mida me siis saame teha enda  poolt on just, et vähendada sinna sattuvat prügi. Suurem osa mereprügist on pärit meie asulatest,  kusse jõuab merre majapidamistest, tööstustelt teedelt  ja tänavatelt ning randadelt tuule ja vihma ga. Reovee kanalisatsiooni ja sademeveetorude kaudu. Vaid 20 protsenti mereprügist on pärit meretranspordist  ja kalapüügist. Ja koostiselt on põhiline osa mereprügist kõikvõimalik plast. Kuigi seda on raske mõõta Hõljub meie veekogudes hinnanguliselt juba üle viie triljoni plastitüki. Igal aastal lisandub umbes kaheksa miljonit tonni plasti. Meie ookeanides keerleb viis hiiglaslikku prügisaart  ning 2050.-ks aastaks võib meie vetes olla kaalu järgi  rohkem plastik kui kalu. Tiia, need on noh, mõnekümne meetri raadiuses korjatud prügi,  ma kalla siia laiali korraks. Et see ongi see kõik, mis meil siin randades Vedeleb ja, ja mere pealt ilmselt siis ka osaliselt tuleb  või kust kohast see prügi tuleb? See üldiselt tulebki, ütleme ma arvaks, 90 protsenti tuleb  mere pealt ja ülejäänu on see, mis siis kogemata jäetakse  randa või, või muud, siuke t plast on kerge ta ulbi,  ta saab läbida suuri vahemaid vee peal ja,  ja sellepärast ta jõuabki kaugele väga perifeersetesse kohtadesse. Ja tõesti, plastprügi on üks suurimaid probleeme tänapäeval. Mis kahju ta tegelikult meie loodusele? Üks asi, mis on, on see, et teda on väga palju. Et puhtmehaaniliselt või füüsiliselt ta võib mõningaides  piirkondades juba lämmatada nagu enda alla kogu elustiku  siis seda probleemi õnneks ei ole, et nii palju teda veel ei ole. Teine on see, et plastis on ikkagi mitte kõik plastid ei ole ohtlikud,  aga plastide seas on ohtlikke plaste, mis põhjustavad  vähkkasvajaid ja kõike muud. Ja kolmandaks on see, et üks on suur plast,  mis lõpuks pudiseb väiksemaks. Ta läheb mikroprügiks ja mikroprügi on omakorda selline  keemiliste ainete kompott ja samamoodi nagu seda neelatakse  alla ta mõju kogu seda bakteriaalset kooslust,  onju et kogu aineringet lõpuks Et sellised asjad on võib-olla tulnud mere pealt,  võib-olla on jäetud, eks, neid on lihtne korjata,  aga siin on ka penoplasti ja siin täiesti siin ongi sellist  penoplasti puru, et kust see penoplast tuleb,  et seda ju inimesed ei viska. Siin ranna. Päevitades. No eks me ehitame ja sealsamas on Pärnu linn,  kus on väga suur ehitustegevus, uus arendused ümber lahe,  et ikka lendab seda penoplasti tükki, kas lendab,  terve tahvel lendab mingi osa, kas lõikamise käigus pudiseb  seda ära ja siis siin täpselt meres? Ta läheb järjest väiksemaks ja kui siin on täpselt seda  üksikuid nagu tükid, on ju, et neid juba kokku korjata,  on täiesti võimatu, et, et siin pernoplasti puhul on  ka väga oluline nagu ennetada seda, et see ei satuks üldse  merre ja miks ta on ohtlik, on see penoplastil,  on veel see, et kui ta pudiseb nendeks väikesteks tükikesteks,  siis ka kalad neelavad seda alla ja nende ujuvus kaob ära  sellepärast et nad jäävadki ulpima, kõhud ülespidi ja,  ja see on ka täiesti seda on nähtud näiteks Tallinnas  sadamates ja, ja ka Haapsalu lahes on, on märgatud kalu,  kes on just sellesama pennaplasti tõttu kaotanud oma juuse. Väikelaevade kasutajate arv on Eestis kasvanud  ning paatidele ja purjekatele ehitatakse aina uusi sadamaid  ja renoveeritakse vanu. Kuid ka sellel sõiduharrastusel on oma keskkonnamõju meie merele. Ja vaatame, mis me leiame siit, mis agregaat see on,  mis siin see on? Meresette proovikoguja sette ammuti. Et kui meil on siin mingisugust väiksemat sorti plastsodi  või vaatame, kes meil elab siin sette sees,  et et seda me peaksime siis nägema. Nagu selline Nagu veealune Kopp. Ära võtame siit lahti lapsti. Et ega see sadamate Vesi ja see sete ja põhi, mis siin on, ega see üks puhas asi  ei ole, et et. Mina siit kala hea meelega ei püüaks, ega ma siin ujumas  ka ei käiks. Nii ongi esimene suur kollane värvitükk käes. Et lisaks tõesti puulehtedele ja sellele elule on siin  täiesti erk kollane ja see on värvitükk,  näeb küll selline välja ja. Täpselt sina oled ka tegelikult ju purjetaja  ja sa oled hakanud nüüd uurima, et kuidas see väikesadam ja,  ja need paadid ja purjekad nii-öelda oma keskkonnamõju põhjustavad,  no mis seal siis toimub? No täpselt, et, et teadlasena on täitsa naljakas,  et, et kui ma nagu tulen kevadel oma purjekat vette tõstma,  et et ma olen küll keskkonnareostuse uurija,  aga, aga ise võnke laeva põhja mürkvärviga üle ja,  ja, ja lähen ja, ja mürgitan tegelikult neid elukaid seal. Üks asi värv. Üks asi jaa, et, et kõik need paadid, mis lähevad vette selleks,  et nad ei kattuks igasuguse tõruvähkidega igasuguste karpidega,  vetikatega mürkvärv läheb sinna kevaditi peale,  siis siis teine asi on need kütused mis siis tulevad kas  siis mootori jala seest heitgaasidena vette  või siis mingisugused õlid ja, ja kütuste selline niisugune otsereostus,  et kui sa tangid vee peal ja siis midagi tilgub. Ja kolmas asi on siis mikroplast, et seesama plast,  needsamad materjalid, põhimõtteliselt, mis on plastpudelid või,  või suured kilekotid. Et purjed ja paljud need köied, otsad, mida me laevade peal näeme,  on plastist tehtud hõõrdumisega, sealt need mikroosakesed  vette ka jõuavad. Punane ongi selline seesama mürkvärv ja näe,  see jääb ilusti näppude külge. Ja põhimõtteliselt on siin tegemist väikeste plastiosakestega,  mis sisaldavad samal ajal ka toksilisi aineid. Et needsamad tõruvähid näiteks siia paadi põhja külge ei kinnituks. Tuleb ära. See paat seilab ja kõik need paadid seilavad läbi vee  ja see värv järjest niimoodi vaikselt kulub seal lainete ja,  ja keskkonna poolt ja jõuab kõik merra. See on nii pisike osake ju absoluutselt. See on anomeetrites ainult. Ja see läheb toiduahelatesse. See siseneb väikestes elusorganismidesse. Kalad söövad selle planktoni sisse ja ei ole üldse võimatu,  et see mööda toiduahelat ka lõppkokkuvõttes inimeseni jõuab. Mis sellise probleemiga üldse teha, kas saab seda mõju  kuidagi vähendada? Koma teist saab, et näiteks, et kui sa ise planeerida oma  mingisuguseid laeva parandamist id, kus sa enne pead lihvima  selle teki ära ja siis värvida üle jad, et tee seda  siis näiteks kas kinnises ruumis, kui sa saad  selle värvitolmu kokku koguda mitte siin õues niimoodi,  et tuul ja vihm seal igale poole laiali kannavad  või siis nendesamade põhjavärvidega, selleks,  et need elukad sinna külge ei kinnituks,  on terve hulk selliseid ökoloogiliseks peetavaid alternatiive. Kahjuks mina ei tea, äkki müüakse kuskil Eestis  ka mina nendes paadipoodides, kus ma käin,  ei ole kohanud, et senimaani veel peab välismaalt. Ei näe, tuttavad tõruvähid. Need niisugused nagu kolmnurksed nagu püramiidid,  nüüd hoiavad kinni sealt siis ja, ja terve jahipõhi kattub nendega,  kui sa sedasama mürkvärvi sinna peale ei pane. Aga tihti on ka see, et sa pead lihtsalt purjetamas käima. Kui sa käid vee peal, siis need Lained ja see paadi liikumine puhastab selle põhja ise ära  ja seda mürkvärvi pole üldse nii palju vaja. Sa hakkad uurima mööda Eesti väikesadamaid,  seda olukorda ka ja, ja, ja teadvustama inimestel,  kas praegu nagu teatakse üldse seda, et see on mingi  probleem Eestis. Nii ja naa, ega eriti ei teata, et pigem tuleb ikka minna  ja rääkima. Mere reostusest ja, või paadireostuse, st rääkides kogu aeg  on keskendutud ikkagi nendele suurtele laevadele,  oh meil on need tankerid, naftareostused,  suured kaubalaevad, aga see, et meil on tegelikult tuhandeid  ja kümneid tuhandeid hobipaate millele ei kehti üldse väga  karmid keskkonnareeglid ja, ja igasugused muud mere  kasutamisega seotud eeskirjad. Siis on see senimaani olnud suhteliselt tähelepanuta. Miks me peame sellele tähelepanu pöörama? Sellepärast, et need väikesed paadid ja see väikesadamate  reostus on meile tihtipeale palju lähedamal kui suurte  laevade oma. Et ma olen siinsamas näinud, siin on küll silt,  et kalapüük keelatud, aga ikkagi inimesed käivad siin kalal. Mõnikord tulevad purjeregatilt, visatakse kapten võidu puhul  merre ja, ja tehakse muid naljakaid asju,  et see on meie elukeskkond, et see, see ei ole ainult selle,  selle karbi või, või gaani probleem, vaid me ise kasutame  seda keskkonda samamoodi ja, ja me tahame,  et meie ümbritsev elukeskkond oleks ka meie jaoks terve,  et, et see, kui need elukad elavad siin ja nad on terved  ja heas konditsioonis, siis see on nagu indikaator,  et see, meie ümbritsev elukeskkond on ka meie jaoks  tervislik ja hea koht, kus elada. Plast ja. Plast. Siin on toimunud tõsine korjamine, kraami on uhkesti,  mida kõike siia kotti pandud on, siis. Siin juhised on antud siis kalastus selle ja. Ja ka päris rohkesti korralikke võrkusid pidi täitsa uus asi  olema siin vahepeal spetsialist käis meie juures  ja siin kotis on lausa mingit alumiiniumi. Ma ei tea, kas metalli nüüd juba kuskil veel kasulik on,  muidu mis tundub, see oli ehitus mingi vahend ära lennanud  ja nagu ikka on ka maas ja õlut on rannasukapar. Teda võiks ikka vähem olla, et kui üks korjab 100 tükki,  viskavad üle õla teda randa, siis natukene natukene võiksid  teised koolsamad olla, et siis ju oleks meil turvalisem  rannas käia ja lindudel ja kõikidel teistel. Annelis me kaevasime välja sellise võrgujäänuse,  et täna me siin keskendumegi nendele kalastustarvetele Et kas see on nüüd asi, mis sellistele randadel kõige rohkem Juhtub või, eks ta ole üks kõige märgatavamaid jah,  pluss siis me oleme täna üpris palju ka neid lippe leidnud  ja köiejuppe kindlasti hästi palju ja võrgu selliseid  väikseid ütleme neid nöörijupikesi on hästi palju randadel. Mis põhjusel nad satuvad sinna, et kas see on nagu kuidagi? Iseeneslik pahatahtlik, miks nad tulevad? Eks on eri põhjuseid, et pigem öeldakse,  et ilmastiku. Olude tagajärjel ikkagi, et tormid, jääolud,  et noh, see talv oli ka väga head jääolud,  et kindlasti ka pandi jää alla võrke, siis hakkas teatud  ajal hakkas jää liikuma, ei jõutud järgi minna. Niimoodi nad jäävad sinna merekeskkonda ja  siis nad tulevadki tormidega randadele. Selleks, et saada ülevaadet merre jäänud  kalapüügivahenditest on algatatud projekt refis. Projekti pilootaladel on eesmärk hüljatud kalapüügivahendeid  loodusest eemaldada. Me tahaksime luua siis sellise võimaluse,  et hetkel on ainult kutselistel kaluritel kohustus teada anda,  kui nad kaotavad võrgu võrgu kaotsi minekust. Et seda tahaks luua ka harrastuskalastajatele,  et nagunii nad, kui nad kala luba .ee ostavad omale kalastuskaardi,  et nad hiljem peavad püügiandmete kohta selle raporti täitma,  et üks väga hea koht oleks selle väikese väljaku sa lihtsalt  sinna lisada. Et kui nad teavad, et võrk jäi merre siis nagu saavad seal  üles märkida ja siis me tegelikult saaksime teada,  nagu, kui palju neid võrke üldse merre jääb,  et kui suur see probleem on? Teil on oma nii-öelda rakendus ka äpp, mida see äpp teeb,  mis sellega teha saab? See äpp on pigem selliste tavakodanike nagu kaasamiseks et  kui sa kõnnidki rannas kalastad, et leiad mingit kalastusega  seotud prügi, siis sa saad sellest pildi teha,  kirja panna, mis sa täpselt. Leidsid teemegi selle rakenduse siin lahti,  paneme Katarikooriseerileid, siin on siis võrguga meil tegu,  siis saab oma telefoni asukoha järgi kaardile pinni panna. Et kus me siis täpselt leidsime selle, siis lisame telefonis  selle foto, mis ma just tegin ja siis on variant,  kas ma viskasin ära, võtsin endale või ei eemaldanud keskkonnast,  et meie siis paneme, et viskasime ära, sest ta lõpetab prügikotis. Ja läheb nagu utiliseerimisele ikkagi lõpuks. Igal juhul, kui te leiate midagi pange kirja  ja lõpuks eemaldada siit rannast ja see on kõige olulisem Ma olen tulnud talteki meresüsteemide instituudi laborisse,  kus tegeletakse mikroprügi uurimisega ja siin kastis on  värske veeproov Tallinna-Helsingi laevaliinil. No Kati, mida te nüüd sellega teete? Et siin on siis konteinerid, mis käivad siis automaatse  proovivõtusüsteemi külge, kus siis käigu pealt lastakse kogu  aeg merevett läbi, samal ajal kui siis Tallinki laev liigub  Tallinnast Helsingisse või Helsingis tagasi,  siin sees on kolm sõela. Et kui me nüüd siit siis ühelt võtame kaane pealt ära Siis siin on need sõrad ka näha. Et see kõige pealmine on 300 mikromeetrit  ehk siis 0,3 millimeetrit see keskmine on juba 0,1 millimeetrit. Ja see kõige alumine siin on veel siis näha  ka merevett sees. Et see on siis 0,05. Millimeetrit. Sellise suurusega tükke võib ka olla siis jah. Jah, jah, ja järjest väiksemaks need lähevad,  et et meid kõige rohkem huvitavadki just  siis see, mis jääb sinna alla viie millimeetri piiri peale  ja nüüd me vaatame siis mikroskoobi all. Et mis me siis sealt veest võiksime leida,  et siin on näiteks üks mikroplastikiud, et tavaliselt need  kõik osakesed, mis seal filtri peale satuvad,  siis me loendame kõik need ära siit ja siis  selle põhjal tehakse arvu arvutused kuupmeetri kohta. Ja, ja siin on veel eraldi üks plastitükk,  et mis on ka näha, et erinevad värvid, erinevad kujud  ja kui nüüd mikroskoobi all selgub, et on potentsiaalne plastosake,  siis see tuleb eraldi testida kuuma nõelaga. Milline roll on meresüsteemide instituudil mereprügiga seoses? Meie teeme Eesti riikliku keskkonnaseire raames mereprügi  või ütleme, mikroprügi seiret meres nii,  niisiis vees kui see Et ja noh, osaleme erinevates uuringutes ka,  et edasi arendada just neid meetodeid, et rohkem aru saada,  täpsemini mõõta ja rohkem aru saada, et mis prügi  siis meres on ja ja kus ta tuleb ja kuhu läheb  ja kus ta lõpuks ka siis akumuleerub, et lisaks  siis sellele tavalisele seirele kus me käime  siis laevaga väljas ja võtame veeproove ja analüüsisime neid  või siis kogume autonoomselt neid veeproove  või võtame setteproove, siis me tegeleme  ka modelleerimisega, et me näiteks hiljuti just oli kaks  projekti seotud sellega, et kus me püüdsime  siis modelleerida Et kui prügi pärineb põhiliselt jõgedest  veepuhastusjaamadest või heitveest, et siis kuhu ta  siis meres jõuab ja kui me läheme seirama,  et mis me siis tegelikult näeme, sest see pilt on väga  muutlik ja siis on vaja seletada või selgitada,  et mis siis tegelik seis on. Kui te olete proovis selle plastitüki üles leidnud,  kuidas te nüüd teate, mis plast see on ja kust see pärit on? Selleks meil on spetsiaalne masin olemas infrapuna spektrofotomeeter,  selline. See annab valgust, molekuli võnkub,  annab vastuse. Seda vastuse salvestatakse spektrina. Ja siis me saame seda võrrelda olemasolevate spektritega  nagu raamatukogu, selline olemas. Ja siis saame teada, mis polümeeri tüüp see on. Mis see enamlevinud plast siis on, mis asi seal ikkagi  liigub seal mikroprügi skaalal? See samasugune, mis on kõige levinum maailmas,  polupropüleen, poliitüleen ja poliitulen TereFTala,  see on polüester riietest tulev plast. See on praktiliselt kõik pakendist ja ehitusmaterjalidest  tulev plast. Riided, need, mis tulevad meil pesust, eks ju,  siis ehitusmaterjalid, mis seal tuulega rändavad  ja siis pakendid ka meie jäätmekäitlusest. Pakend on tegelikult number üks. Kahjuks jah. No aga räägitakse, et meil on ju biolagunevad pakendid juba,  mis, mis nendega, kas nad lagunevad siis ära  või mitte? Lagunevad, aga teatud tingimustel konkreetsetel tingimustel  ja need biolagunevad ei lagune merel, meil on siin pandud  2021. aastal sisse merevett bio lagunevad plastid,  mis siiamaani ei ole lagunenud juba kolm aastat möödas. See on selle tõttu, et temperatuur ei ole selline,  mis sobib neile lagunemiseks. Ka soolane vesi konserveerib tegelikult plasti mitte,  lagundab et sellega tuleb ettevaatlik olema. Selle terminniga. Ma saan aru, et tegelikult see mikroprügi tegelikult laguneb  veelgi väiksemateks osadeks, aga täiesti ära. See ei kao. Ei täiesti ära ei kao sest jaavad keemilised ühendid,  mis on selle plasti sees, elastomeirid, lastomeirid,  mis mõjutavad harmonaalset süsteemi nii kalades,  moluskites kui ka inimestes. Me nagu märkame, me oleme nüüd mõõtnud, me teame,  et ta on seal olemas ja me püüame nüüd ka tegelikult välja selgitada,  et kui ohtlik ta siis on ja just nimelt,  mis suuruses on ohtlik teatud organismidele  ja kas ta meie inimeste jaoks samuti ohtlik on. Ja me ei tahaks ju sellist olukorda, kui nagu me aeg-ajalt  näeme kuskil lõuna pool meredel, et me tahame,  et see asi ei lähekski siin niimoodi käest ära. Kas inimkond saab siis ühesõnaga teha midagi,  et seda lõpuks üldse ei jõuaks või võimalikult vähe jõuaks? Jah, et see on, ma arvan, et see kõige olulisem ongi meie  kodude jäätmemajandus ja noh, ütleme ka loomulikult need tehnoloogiad,  mis on igal pool tehastes või, või hakkame pihta  ka nendest materjalidest, mida me kasutame riietes  või kosmeetikas või igal pool, et kuskil,  kus see mikroprügi tekib, et et me peaks alustama nagu algusest,  et üldse seda ei tekiks, et ju toodetakse selliseid plastikraanuleid,  mida kasutatakse siis edaspidi erinevate plastide tootmiseks  ja kui ütleme, see ilus plastikraanulite hulk merre satub,  siis me võime neid ju siin siis siis nad seal on. Aga et kui me vähendame seda, mis me tarbime,  kui seda peaaegu üldse ei jõua sellist tavalist  või ütleme prügihoidlatesse või kuhugi prügimägedele,  vaid et see läheb taaskasutusse, siis seda,  seda vähem loomulikult seda tekib. Prügiasi on igasugust, jälle pakendiprügi,  keegi on midagi joonud. Siin on siis ehituselt pärit penoplast ja. Kalastustarbe. Kuidas teie saak oli? Suurepärane. Mida leidsite olmepaberit ja prügi ja pamperseid kõige  rohkem niisuguseid imelikke hügieenivahendeid igasuguseid,  ja siis leidsime kalavõrku. Olete nagu imestunud, et ma elan ise siin kandis,  et mis ma siis ei imesta ja üleüldse, miks peaks maha jätma,  jõuad metsa viia, jõuad tagasi ka viia. Miks te tulite siia talgutele, Ma olen lihtsalt roheline. Roheline aga teiste prügi niimoodi. Kas see on tegelikult, see on tegelikult õige reaalne  ja tegelikult miks mitte? Mu endal raske on, eks ma võtan üles, ei tapa ära ja. Mis ma kirjutan, see olme? Ole ja tõmba kott sirgu. Oota, ma tõmban siis. See on nüüd kogu prügi, mis sai koristatud ühe kilomeetrise  lõigu pealt. Ja nüüd preemiaks tubli prügi koristamise eest. Läheme maitsvat talgusuppi sööma.
