Mina olen Avelina Helm. Olen Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor. Erialalt olen ökoloog, taimeökoloog tegelen Eesti ja,  ja maailma looduse uurimisega kirjeldamisega,  selleks, et me oskaksime seda paremini kaitsta. Hetkel me oleme siin laelatu puisniidul,  mis asub laelatupuu looduskaitsealal ja tegu on ühe sellise  erakordse paigaga. Paljud enam ei mäletagi, aga puisniidud veel meie vanaemade  aegadel olid vaata et kõige levinum selline ökosüsteemi tüüp Eestis,  et igal perel oli oma tagaaias oma puisniidukene või,  või siis oli puisniit kuskil kaugemal, kus nad käisid heina tegemas. Ja, ja tegu oli niivõrd laialt levinud nähtusega,  et täna tundub lausa imelik. Neid puisniidu killukesi on nii vähe järgi jäänud,  aga nõnda on, et, et kui veel siin eelmise sajandi alguses  oli puisniite tervelt 850-l 1000-l hektaril Eestis,  siis tänaseks on see langus olnud tuhandekordne. Meil on täna umbes 750 hektarit puisniite  millest ligikaudu ütleme 300 hektarit oleme viimase viie  aasta jooksul Eestis taastanud, aidanud siis seda haruldast  elupaigatüüpi natukene pindalalt suurendada. Laelatu puisniiduga on selline lugu, et tegu on ühe sellise alaga,  kus puisniidu säilimiseks vajalik hooldus. Et inimesed teda korra aastas niidavad ei ole osadel aladel  peaaegu kordagi katkenud. Just selline järjepidev iga-aastane hooldus  ja kui seda on tehtud veel sajandeid, ongi  selle suure liigirikkuse püsiv hoidja ja laelatu puisni. Ta on veel. Haruldane koht selle poolest, et ta hoiab tõepoolest  mõõdetult taimede liigirikkuse rekordit. Nimelt sellisel rusikasuurusel alal 10 korda 10 sentimeetrit  saab siin 25 erinevat taimeliiki. Ja see on maailmarekord, et ühtegi teist sellist kohta  teadlased maailmas pole leidnud, kus nii palju väikeseid  taimeliike koos kasvaks. Meie töörühma on laelatu puis niit üheks uurimisalaks  proovime kirjeldada seda, kuidas maapealne taimede  liigirikkus või maapealne liigirikkus ja maa-alused  protsessid omavahel seotud on sest maa all toimub väga palju,  kuidas näiteks mulda seotakse süsinikku,  kuidas tekib mulla viljakus, millised organismid elavad maa  all ja kuidas see suur taimede liigirikkus,  mida me maa pealt näeme, kuidas ta juhib  või mõjutab eluks just just maa all. Praegu on kevad, maikuu, mul üks sõber kutsub seda,  mis praegu looduses juhtub. Rubisko plahvatuseks, et Rubisko on ensüüm maailma kõige  laialt laiemalt levinud valk, mis toimetab fotosünteesi  protsessis piiskoabiga seotaksegi süsihappegaas taimedesse lehtedesse. Ja see võimaldab, et taimedel hakata kasvama see plahvatus,  et tohutu tonnid, mida parasjagu sünteesitakse,  protsessitakse meie ümber on suured tehased,  masinavärk, mis pumpab maa seest vett taimedesse lehtedesse,  puudesse, puuvõradesse ja toimub selline tohutu roheluse plahvatus. Ja see on nii võimas protsess üle kogu põhja poolkera,  mis praegu toimub, et seda võiks lausa mürinana kuulda. Aga ei kuule, see toimub kõik nii vaikselt ja,  ja märkamatult, kui äkki biomass meie ümber niimoodi plahvatab.
