Tere hommikust. Alustuseks tahan ma tänada Kristelit Tartust,  kes juhatas mind siilide juurde. Kristel on selline inimene, kellel koduaias on siilid  ja tema hoolitseb väga siilide toidulaua  ja ööma maja eest. Aga kuidas on õige, kas siilidel on vaja sellist eraldi  pesakasti või mitte, seda saame tänases saates teada,  sest me oleme tulnud Tallinna külje alla siilide hoiukodusse,  kuhu jõuavad looduses viga saanud siilid  ja siin ravitakse nad terveks ning lähevad loodusesse tagasi. Aga samuti läheme metsa seenele, mina muidugi seene  mitteasjatundjana tunnen ainult kukeseent  ja kuuseriisikat ning tean, et neid korjatakse suvel-sügisel. Kuid tegelikult annab mets ande juba ka kevadel. Head vaatamist. Anneli, kus me praegu oleme. Me oleme meie kodus, aga me oleme rajanud siia  ka Siilipusa, MTÜ, kus me siis aitame Eestis hätta sattunud siile. Peamised, kes meie juurde jõuavad, on ikkagi inimtegevused  ätta sattunud sid, need, kes looduse tätta satuvad,  seal toimub looduse ring ja nemad meieni ei jõua. Nii et praegu on siis me siia vist kõigepealt. Siin on siis meil need siilid, kes on terved,  tegelikult praktiliselt ootavad häid kliimatingimusi,  et vabaks saada, ehk et keskmine õhutemperatuur peaks olema  pluss 10 kraadi aga anname nendele siia siis süüa,  paneme ühe selle kaela ja kusagile võib visata need südamed  ja vaatame, kas nad on siis kana, südamed  ja siilile maitseb ja, ja kui palju siiruöb. No tegelikult, kui ta vabaduses on, siis ta ju sööb suurem  osa majast, mis ringi liigub. Kui ta liikumisest kõhu täis on saanud, siis ta magab. Nii ütleme meie arvestame näiteks, et 70 grammi,  aga tegelikult need Noh, rasvasisaldus ja kõik sellised asjad on erinevad,  sest looduses saab ta ikkagi väga, ütleme rasvavast,  toit on ju putukad ja bussid ja valku on seal. Ja putukate puhul on oluline see kitiin,  mida nad saavad nendes kõvades kestades,  mida meie nagu eriti ane, seda ei suuda ja me anname  külmutatud prussakaid neile. Need on nüüd, see on nüüd siis mingi, see on aplausi krõbin,  et see on nagu suhteliselt hea liha liha sisaldusega  ja sellega on siin need ära põlanud. Krõbinad on niisugune noja, kas see on nagu siilikrõbin  või on need mingid, need kassitoidu? Need on kassi aplaus. Aga me kasutame vahest ka siilikrõbinaid,  samas spetsiaalne siilikrõbin on hinna poolest mitu korda kõrgem,  nii et seda osta nii suurel hulgal siilidel on päris keeruline,  et siilile, piima ja hapukoort anda. Ei, piimatooted on välistatud, ehk ikka praegu küsitakse,  et noh, miks, et kogu aeg on antud, et miks ei andmeid  või andme. Ja siin sai ka, aga keegi keegi surnud ära,  aga tegelikult me ju ei teadnud, et kui palju seal neid kui  palju seal neid siile käis ja kui palju neid seal ellu jäi. Või teine asi on see, et ega nad kohe ei suregi ära,  nendel tekivad kõhuprobleemid, probleemid  ja siis nad lihtsalt jäävad nõrgemaks, kui nende kõht kogu  aeg lahti on. Üks asi küll veel, et alati tuleks eelistada kõvad sööki,  ütleme näiteks, kui on valida kas mingi konserv  või siis krõbinad, siis krõbinaid sellepärast,  et need hoiavad nende hambaid korras ja puhastavad neid hambaid. Muidu tekib nendel hambakivi, nad hea meelega käivad  ja söövad seda konservi, aga, aga see on pehme söök  ja kui kogu aeg seda saada, siin on ka krõbinad järgi,  aga paneme talle ikkagi vist sinna mõne paneme ühe,  ühe kaela ja ühe südame, et las ta siis millalgi tuleb siit välja. Võib-olla, aga. Sinul ei ole ju need siilid nagu lemmikloomadena,  ei ei, nad on täiesti tavalised kurjad siili siilid  ehk et nii palju me nendega toimetame, kui me ravime,  kui nad on noh, enam-vähem terved tulevad siia väliaedikusse,  siis nad on, on kurjad ja, ja midagi ei ole teha. Täiesti kurjad. Sa oled siin nagu tegelikult nagu haigla. Kas ongi siilihaigla ju ma pean kirja panema,  mis ma teen nendega, kui on 20 siili, ma ei mäleta  ja siis on igaühel oma kaarti ja siis me jälgime kaalu  ja ütleme, kui ravimit, ravi periood on läbi,  siis on põhimõtteliselt kaalu jälgimine jah,  mis me nüüd teeme, kaal meil juba on, kuna tema läheb nüüd Pärnusse,  kolmandal vabadusse, Pärnusse on tulnud ja läheb sinna tagasi,  siis me võtame välja, kaalume, milline ta kaal on. Ja vaatame üle, küüned, vaatame, ega tal kusagil midagi,  ütleme, käpa all midagi paistes ega midagi ei ole. Vaatame sellist üldist konditsiooni natuke okka vahelt,  et ei ole kirpe näiteks, siis on näha kohe okas,  okkad on natuke punased, nii palju, kui ta laseb vaadata  ja siis me Ja siis me üldjuhul nad päeval küll nagu magavad,  aga, aga me väga sageli seda ei tee, niimoodi,  et enne vabastamist me siis ikkagi. Võtame nad pesast välja ja tema on toodud kusagilt loodusest  oli viga saanud ja ta tuli Pärnus, ta tuli talvel,  tuli tegelikult, mis sa nüüd peast ei mäletagi. Ta tuli viiendal veebruaril. Tüdruk siil ja siis ta oli väljas ja pärast tuli välja,  et ta on koera kest hammustada saanud. Veebruaris ju siil ei peaks üldse õues ta ei peaks,  aga noh, ta on ikkagi kuri ja selline ei ole seda siin. Nagu näha on. Ka aga huvitav, et koduloomad, kuidas on koduloomadega,  kui sul on aias siilid? Kas. Siilid on ju öösel aias ja koduloomad on päeval  ja koerad on ju mitmesugused, püüan nüüd siin natuke lahti  saada ja ikka konflikti satuvad. Sõltub loomast. Nüüd sa oled andnud mulle väga veidrad käärid  ja igaks juhuks kandsin ka need. Siilika väike ikka täitsa turtsuta ei taha,  jah. Hammastega miks sa paksud kindad on siin,  nad on ikkagi hammastega kinni, sellepärast et kui sa  niisama õues näed ja võtad ta kätte, siis ei,  aga noh, mina ikkagi püüan teda praegu niimoodi vaikselt  lahti saada ja sellepärast on selline suhteliselt kuri. Mul võib-olla ei õnnestugi, sellest hammustab kõvasti  ja silli on ees kahe kaks teravat hammast. Siis kuna me siin räägime ja võõraid lõhnu,  siis ega ta nagu ei lase niimoodi, vahest me istume pool  tundi siin kasti ääre peal ja vaatame, ootame,  millal ta siis niimoodi rahulikuks jääb ja  siis me saame ta lahti teha. Täitsa keras ja. Ei oodata? Oodata. Mis ta siis rahulikult hakkab uurima? Teie hoiukodus täitsa inimesed toovad, kui nad leiavad siili,  siis toovad teile ei ole niimoodi väga palju,  tegelikult tuleb läbi keskkonnaameti helistatakse riigi  infotelefonil üks kaks neli seitse ja siis sealtkaudu  suunatakse juba meile, et siis lepime kokku,  kuidas nad toovad või kas me saame ise minna. Sellepärast et inimesed sageli ootavad, et noh,  nad leiavad, et keegi läheks järgi järgi. Aga meil ei ole seda võimekust, et kui me siin neid Ravime siis me ei saa samal ajal nagu sõita autoga,  noh, üks autosõit võtab juba õhtuse ravi aja ära. Sina käid ka koolides lasteaedades rääkimas,  ikka vahest käin, ma ei saa seda väga palju teha,  sest üksipäini ja noh, enne hooaja algust ütleme  siis sellisel sügisesel perioodil, talvisel perioodil,  aga praegu nüüd oli viimane kohtumine põhimõtteliselt enam  ei enam ei lähe, et mitte enam ei saa ja hakkabki tegelema  siilide ravimisega. Jah, nüüd hakkab oeg peale. Ja juba tulevad esimesed õnnetud, kes on,  kes on löögi saanud või kusagile vahele jäänud. Sa ütlesid numbri, kui palju eelmisel aastal teile siili toodi,  see on päris suur, 90 siili, aga noh, nad tulevad ikkagi väga,  osad tulevad väga, väga viletsas seisus juba kõige rohkem  tuleb viletsaid siile sellises ütleme juulis augustis,  kui hakkavad pojad iseseisvuma ja, ja noh,  ellu jäi sellest 90-st oli vist 42 või 43,  et noh, peaaegu 50 protsenti. Nii, siin on tema. Kas sa teed seda üksi tavaliselt ma teen seda üksi  ja siin on üks pikk, väga pikk küüs. Kui sa näed siin all on see säsi, hakkab siit maalt  ja peaks lõikama siit alt, suunaga üleval pool,  et jääb siuke teravik vist ongi. Ma lõikan, ei, see põhimõtteliselt ongi alati ainult selline  üks küüs, selline pikem küüs, mis tuleks vähekene lühemaks lõigata,  sellepärast et kui ta läheb vabadusse, siis ta hakkab  sellega kraapima, need lähevad tagurpidi  ja siis tekivad jälle mingid põletikud ja asjad. Need väga teravad otsad siit ära. See on meil siilide haigla tuba, siis see on jah,  ravi intensiivsemat ravi vajavad siilid. Jah, ta on kirjas, mis nendel viga on, mis vigastused nendel on? Millised nad olid, kui nad tulid ja siis siin keskel on meil Pea viltu, pea viltu. Ja tema on Tartu kandis ihastus. Ja jah. Ja temaga me käisime arstiuuris, tegime röntgeni,  seal on tegelikult sarna sarnalu murd, mis on tekkinud  siis löögist tömbiesemega, noh, me küsisime arsti käest,  et mis see tömpese ese võib olla siis siis noh,  näiteks jalalöök või noh, aga seda me ei oska kunagi kunagi  tegelikult öelda, mis asi see võis olla. Ja kuna ta on meil siin nüüd ravimid on saamata,  eile me käisime nii õhtul hilja, siis me saamegi anda talle  ravimit hiljem, et siis me peamegi ta võtma  ja andma talle ravimid. Millised need siilide vigastused on, kes teile jõuavad  täiesti seinast seina, noh, suveperioodil on hästi palju trimmeri,  trimmeri ja muruniiduki vigastusi siis koera ütleme hammustused,  me ei tea ju, kes hammustab igasuguste aiaaedade vahele kinnijäämised,  kui nad läbi poevad, siis nad saavad omale mingid haavad  sealt selga traataia, kust vahelt nad läbi lähevad,  siis siis seal on need traatorad on sealt alt väljas  tavaliselt ja kui nad vähegi nagu mahuvad,  siis nad ikkagi igal juhul proovivad ennast sealt läbi pressida. Ja see tähendab see, et, et see teravora jääb sinna kusagile  keset selga ja tõmbabki sinna juba näiteks augu,  kui ta sealt läbi mahub. Kui halvem juht on see, kui ei, mahu, jääb kinni  ja kui ta hakkab sealt alt läbi, ei saa,  siis ta ka sealt väiksest august läbi pugema,  siis ta jääb sinna kinni, siis on juba linnud teda nokkimas,  et selles suhtes on igasuguseid muresid,  aga vigastusi tekib autoteede peal, näiteks tekib vigastusi. Sa enne ütlesid mulle, et kui tihti tundub tee ääres,  et või tee peal, et see siil on surnud, siis tegelikult ei  pruugi nii olla. See ongi kõige kõige kehvem jah, et kui näiteks tõesti juhtub,  et on auto, autosid, jääb siilile otsa, inimene vaatab,  et noh, niikuinii see surma ja jätab selle looma sinna,  aga see loom võib seal päris pikalt päris pikalt piinelda. Et alati oleks mõistlik kontrollida, sellepärast et nad  tõmbavad kerra, jäävad liikumatult lamama. Aga tegelikult meil on tulnud nagu see on küll uskumatu,  aga päris väikese vigastusega päris väikese vigastusega auto noh,  autoga kokku põrganud siile, et üks on nüüd on olnud meil  siin vist kaks nädalat tuli Keilast ja saab kohe kohe vabadusse,  et, et tal olid ainult sellised pindmised,  marrastused ja ja rohkem ta nagu. Rohkem ta ravi ei vaja aga on ka hullemaid vigastusi,  aga see ei tähenda isegi, kui on hull vigastus  ja ta ei ole nagu elu, kui on võimeline. Et siis siis ka selline elu lõpetamine on nende jaoks pääsemine,  mitte see, et ta on seal tükk aega seal tee peal. Ja mida sa inimestele ütled siis, kui nende koduaias on siil. Et arvestage, et koduaias on siil, et vaadake üle,  et aja aiast pääseks välja ja hea oleks,  kui ei pääseks mitte maanteele, vaid pääseks näiteks naaberaeda,  ehk et leppige, leppige naabriga kokku, tehke siili värav  omale aia sisse, väikene auguke 13 sentimeetrit,  ükski teine loom sisse ei tule, ainult siil saab läbi käia,  sest teised loomad lendavad üle aia või ronivad üle aia  ja nendel ei ole sellist auku vaja. Siis on veel, ütleme, koduaiaohutus näiteks järsku de  servadega veesilmad või sellised suuremad augud,  mis on, ja kui augud on pikemat aega lahti. Suveperioodil on ju tegelikult ka marjavõrgud. Võrke peab panema, aga mõistlik oleks hommikuti kontrollida,  õhtuti kontrollida, kui keegi sinna kinni jääb,  et saaks. Ma näitan seda siiliväravat, näiteks me oleme,  pole küll endale pannud, aga see on täiesti olemas,  kui ei taha lihtsalt auku aia sisse teha,  siis on niisuguseid väravaid olemas, saab,  saab panna jagu külge ja siilid saavad läbi aedade liikuda. Nagu meil kaitseväes öeldakse, iga okas loeb,  just on ju. Emadepäevaks kingitakse ikka lilli ja tore,  kui kevad on nii kaugele edenenud, et saab näiteks metsa  veeres nurmenukkusid korjata. Aga meie läheme täna kingituseks hoopis seeni otsima. Natukene tibutab vihma küll, kas kevadseente jaoks on  ka vihma vaja või Nemad tulevad niikuinii? Nende jaoks on ka vihma hädasti vaja, sest nad tulevad küll. Aga kui on selline päikseline ja tuuline ilm,  siis nad väga kaua ei kesta, sest nemad on väga põuatundlikud. No sina oled sellise omalaadse rekordi omanik vist Eestis. Kui mitu aastat sa siis järjest iga kuu oled käinud? Seenel? No praegune tulemus on 64 kuud ehk siis natuke üle viie aasta. Praegu kestab minu kuues järjestikune seeneaasta,  aga kui on paks lumi 30 kraadi külma või nagu ühtegi sellist  kuud ei ole, kogu aeg oleks 30 kraadi ja õnneks mitte. Aga talvel on meil ju oma talveseened, et lume alt ma neid  kraapima ei lähe, aga tavaliselt nad kasvavad puude otsas,  nii et ja ma tean, kus nad kasvavad, nii et ma saan  selle saagi ikka kätte. Näe, vaata, mis need on. Vaata, nemad on nüüd sellised aju moodi tüübid  või siis võib veel öelda, et nad näevad sellised välja,  et keegi on neid ühe korra juba söönud aga tema nimi on nüüd hiid,  kogrits. Ja tema tahab väga head kupatamist ja kupatamine tähendab  ikkagi rohket vett mitte neli tundi keetmist,  aga võtame nad siis üles. Aga need on siis niisugused, et kupatan ja  ja panen siis panni peale või, või sa teed neist mingeid  odiseid või? Ja ma olen viimasel ajal neid ka marineerinud,  aga väga head on nad rõõsakoorega soustis. Siis on nad imelised piruka ja pitsaseened. Ja saab neist ka imehead salatit koos heeringafileega. Et siis tuleb lihtsalt meeles pidada, et kupatada rohke  veega ja kaks korda. Mina soovitan kupatada rohke veega lahtise kaanega  sest osad mürkained on seal vees lahustuvad osad on õhus,  lenduvad kaks korda, 10 minutit on täiesti piisav. Ja vahepeal lõpus kindlasti loputada ja miks ma soovitan  just seda kahte korda, vaata tema jalal on siin palju sisse  kasvanud mulda. Ja kui sa jääb midagi, siis kindlasti ma lõikan teda juba  niimoodi algusest natuke ära. Nii palju, kui ma saan. Aga vaata, ta on hästi habras, selline ja siia ikka midagi sisse. Ja kui ma hakkan teda nüüd puhastama, siis ta läheb lihtsalt pudrukus,  ta on nagu lillkapsas natukene on. Siin on niisugused pruunid kõrret praegu peal,  minusugune võib-olla läheks lihtsalt uljalt mööda,  astuks peale. Sa pead ikka teadma, mida sa otsid. Võiks küll, pigem, aga metsas? Jah, traavivõistlusi me korraldada ei saa,  sest siis ei näe ju ühtegi seent, et metsas minu  liikumiskiirus on umbes selline, et täi kooleb jala all ära. Et aga siis näeb seeni ka, kas need kognitsad kasvavad  niimoodi kindlatel kohtadel, millist sellist metsa  või pinnast nad armastavad. Sa tead, et kui ühel aastal käisid, siis järgmisel aastal  lähed samasse kohta või. Tavaliselt, kui ta kasvab lankide peal, siis saab mitu  järjestikust aastat. Aga mingil hetkel see lank kasvab liiga heina  ja siis nad enam siin ei kasva. Siis tuleb järgmine lanke otsida. Aga sa oled ju seenegiid ka, eks? No ma ei saa öelda, et ma just giid olen,  aga see. Kui kutsutakse, siis teen seeneretki küll,  aga mis siis sinu ülesanne on, kas sa pead nii-öelda seened  ette ajama, ehk otsid enne seened üles ja viid inimesed  kohale või siis? Eestimaalt ja vaata Neid siin praegu otsime, et nemad on nüüd kevad kogritud  sadat on ka sellised, et näevad välja nagu ajud  või nagu keegi oleks neid juba söönud, aga nad on hoopis tumedamad. Aga seeneretkedel mitte. Ma ei otsi inimestele seeni ette, vaid tavaliselt kutsutakse  mind oma kodumetsa kus on palju seeni, aga nimesid ei osata  neile anda ja seal ma siis oma kasinate teadmiste piires  ka seeni tutvustas. Nii hakkad siis, võta sa siis esimene, võtame üles. Nii. Vaata, temal on see jalg hoopis teistsugune kui hiidkogritsel. Ja võta ka. Et aga peidavad nad ennast just täpselt sama värvi Metsaaluses, et sa jumala eest neid ei märkaks  ja nad on nii pruunid, et nad on täpselt  selle sambla ja vanade laatadega ühte värvi aga nendega on  siis samamoodi, et lased aga veest läbi,  kupatad kaks korda ja kindlasti kupatada,  mitte ei lase lihtsalt veest läbi kupatad,  aga, ja kupatamine. Tähendab ikkagi rohkelt vett ja lahtise kaanega  ja ma kusagilt lugesin kunagi, et sul oli niisugune esimese  jaanuari seeneretk. Mida saab esimesel jaanuaril. Metsast no lihtsalt öeldes saab seeni, siin on  ja võta need. Aga esimese jaanuari retke avalikult olen ma nüüd teinud  kolm korda, aga omaette olen ma käinud ikka hulga aastaid. Sest juba vanarahva tarkus ütleb, et esimesel jaanuaril  tuleb kindlasti seenel käia, sest siis tuleb hea seene aasta. Tegelikult ma mõtlesin selle ise välja, aga ma olen  piisavalt vana, et seda võib vanarahva tarkuseks nimetada. Ja tegelikult toimib vähemalt pooltel kordadel. Mida me nüüd otsime, Sul on siin mingi kindel teadmine,  mis siin olema peab, jah, ja siit ma avastasin mõni aasta  tagasi jube hea kurjeli koha siitsamast võsa alt  ja terve see selline võsaalune oli niimoodi mõnusalt neid täis,  et kokku ma korjasin siit seitse liitrit,  seitse liitrit mõne meetri pealt ja. Aga selle peame pugema päris siia alla ja näed,  vaata nemad seal sellised kurgulised, need on noh,  ütleme nii, et, Ma ei tea, nii ei tohi vist öelda, aga no esimesel pilgul  isegi nagu natukene meenutavad, ei. Aga me võtame nad välja, siis on näha, et kohe üldse ei meenuta. Aga neid peab nüüd tõesti kaevandama, nii,  kuidas ma neid kaevandan, täitsa niimoodi,  et näpud sinna, näpud mulda ja näpud mulda  ja kui sügavale, mitu senti. No vaata, sa tunned ära, et võtab neid lehti natuke eest. Et lihtsalt mitte ainult sellepärast, et mul vist õnnestus ja,  aga see suur muld tuleb siit pealt maha. Tegelikult me võtame kõiki seeni niimoodi koos jalaga välja. Kurjali puhul küll pigem sellepärast, et muidu jääb jube  maitsev suutäis saamata. Aga väga paljudel seentel asuvad need olulised  määramistunnused siin mulla sees jala alusel. Ja kui neid ei näe, siis seent ei mäe ära,  kaob. Tule nüüd, kui ma olen ta välja kuukinud,  siis ma saan aru küll, et ta ei ole kogritsaga sarnane  ja ei ole, aga selleks oli vaja ta lihtsalt välja kaevandada,  sest tegelikult kogritsal ikkagi sellised käärud,  aga temal on sellised kuud käärud ja kurrud  ja nii teeme vahet, tal on tõesti selline armas väike kübar ja,  ja vahepeal on see kübar niimoodi vallatult ääre üles  ka keeranud, et nagu Merilin on rauseelik. Aga nad näevad väga nunnud välja, väga maitsvad,  väga maitsvad. Ja neid, kuidas sa valmistad, aga nemad lähevad nüüd otse pannile,  ehtsat taluvõit, soola, pipart, muud polegi tarvis. No igasuguseid müüte on ju nende seentega  ka seotud, et öeldakse, et seenesousti ära soojendaja pead  kohe ära sööma, et seened ei säili. Mis sa selle peale ütled? Vaata, seened säilivad küll, kui neid õigesti hoida,  et loomulikult, kui sa ad sooja sooja pliidi ääre peale,  et siis ta ilmselt tõesti väga kaua ei säili. Aga seenesoosti soojendada võib küll. Pigem võiks küll meeles pidada, et juba valmis tehtud  seenetoit tuleks sellise 24 tunni ehk ööpäeva jooksul ikkagi  ära tarvitada. Kas need sinu seeneteadmised pärinevad siis lapsepõlvest  ja algteadmised ikkagi vanavanematelt, sest ma kasvasin  vanavanemate juures ja minu vanaema käis  ka juba kevaditi seenel, mida kõik tavaliselt ikkagi ei teinud. Ja sealt see huvi algas ja pärast lsin lihtsalt juurde. Vaata nüüd hästi ettevaatlikult, sest siin me hakkame roomama,  sest siin kasvavad meil kuhikmürkline, vaata see on nagu  selline käbi seen ja no ta näeb natuke käbi moodi välja,  ehkki tegelikult võrreldakse teda rohkem nisaga,  nii, kas ma nüüd kaevan teda ja jälle see pea väga sügavale kaevama,  et tal ei ole nagu väga sellist pikka jalga,  sest vaata, tema tuleb siit niiöelda pinnasest kenasti välja. Nii sa lõikad, siis ma lõikan siin võimalikult vähe ära,  sest ta on ka väga maitsev. Veen. Ma näen, siin on üks järgmine ja vaata, kuidas ta ennast peidab. Siin on üks kuhik, mirkel käib samamoodi otse pannile. Ja temale piisab samamoodi, et kui panna sellist Ehtsat taluvõid, soola, pipart saad selle esimese maigu kätte,  aga kui on tema armastab väga karulauku karu  ja nad sobivad imehästi kokku. Ja siit me saame neid täitsa mitu tükki,  et saab siuke pisikese pannitäie ja mis ma veel soovitan. Kui sa hakkad teda panni peale lõikama, lõika teda risti pidi,  sest selles kübaras saavad väga nunnud hammasrattad sinna  panni peale. Nii meil jutt jäi selle koha peal pooleli kui seene leidsime,  et need sinu seeneteadmised on siis vanaemalt  ja vanaemalt ja vanaisalt ja ka natuke vanavanaemalt,  et tema küll tol ajal enam metsa ei läinud,  sest. Vanus oli juba sealmaal. Kas sa siis ise oled kuidagi edasi arendanud seda teemat või,  ja sest siin oligi meil ikka juhtub, vaata,  on põased suved ja on kehvad seeneaastad. Ja mingil aastal ma siis vaatasin metsast seeni oleks,  aga miks mina neid ei tunne? Ja siis otsisin tõesti, otsisin endale paar niisugust  kobedamat seeneraamatut ja hakkasin ennast harima. Ja nüüd on juba noh, see võimalus ka, et saab ju internetist  asju vaadata aga sellesse peaks suhtuma ikkagi niimoodi,  et kõik ei ole kuld, mis sinna kirja on pandud. Samamoodi on ka seenegruppidega iga vastust,  mis sulle seal antakse, ei tasu usaldada. Seene äppe ei julge ma üldse soovitada. Et no hea küll, mitte kadedusest, sest minu telefon on veel nuppudega. Aga lihtsalt, kui ma olen tuttavatel näinud,  Sa võid heal juhul mingi suuna kätte saada,  aga lõpuni uskuda kohe kindlasti ei saa,  et need panevad ikka väga puusse. Soovitan soojalt raamatut 400 eesti seent,  see on minu piibel. Ta on küll vist kahjuks jälle läbi müüdud,  see mitmes-mitmes mitmes trükk, aga kui õnnestub kuskilt leida,  soovitan. Tegelikult on meil plaanis 12. mail teha koos RMK-ga pähni  külastuskeskuse juurest algusega kevadine seeneretk. Nii et koguneme RMK pähni külastuskeskuses. Kell 12 olete kõik oodatud, kõik, kes veel jõuavad  ja kõik, kes veel jõuavad emadepäeva seeneretkel täiesti  sobilik emadepäeva niimoodi tähistada. Hillar, kui kaua sa oled piisaneid pidanud? 25. Aga kuidas see kõik alguse sai? No see on nagu sihuke natukene veider võib-olla,  et et, et mul oli igasuguseid muid veiseid,  piimaveiseid ja lihaveiseid ja ja nad pakkusid mulle  nii tõsist huvi, et. Et mõtlesin, et ostan mõned metsikud veised  ehk siis piisoni kodustamata veised. Piis on, kui metsik loom võtab nüüd peost süüa,  et USAs ja, ja need suured piisanikasvatajad neil on raske  seda uskuda, et et piisan võib olla nii sõbralik,  et tema tuleb, võtab peost süüa. Sest ta on ikkagi. Inimest mitteusaldav metsloom, eks ju. Ameerika preria piisan. On meil siin, miks sulle need loomad meeldivad? Aga vaata, ta on ju. Vaata et. Selline ürgne ürgveis ja tubli loom. Kui palju Eestis veel piisa neid on? Väljapool loomaaed, et, et üks piisonikasvataja mõned aastad  tagasi ostis minult mõned loomad ja kuskil Järvamaal peavad neid. Ja ega rohkem minu teada ei ole. Aga miks sa pead neid? Meil on ju see, meil on igasuguseid muid loomi ka,  aga aga saluun on piisani saluun, kus nemad tulevad  restorani sisse ja seal saavad inimesed neile nendega  niisugust lähedast kontakti selliste võimsate loomadega luua. See on ju niivõrd eriline, eks ju. Kuidas nende elu välja näeb, kas, kui raske nende hooldamine on? Noh, ütleme aiad on, et võib-olla üks tõsisemaid töid Praegu meil ei ole selliseid isaneid, kes tahaksid hirmsasti  jooksu minna, aga muidu neid kinni pidada,  kui nad tõesti otsustavad õue minna. Mis õue aiast välja on ju väga raske, et  ega see võrk teda nüüd ei hoia, siis peab olema lisaks  ja ütlevad, et meeter 70 peab olema kõrgus,  sest muidu ta võib üle hüpata, aga aga kui ma USAs käisin  seda asja õppimas natuke, siis ütlevad, et kui ta ikka väga tahab,  hüppab kuni kaks meetrit üle. Ja, ja siis on toeks ju elekter, et ta ei tuleks siia aia vastu,  et see on võib-olla üks suuremaid töid, aga muidu ta saab ju hakkama,  et ta saab hakkama rohu söömisega. Talvel sööb lund, isegi jootmist ei ole talle vaja. Ja, ja heina muidugi saab nii palju, kui et kõht täis on. Et ega, ega selles mõttes raske ei ole, nemad on ikkagi ju metsikud. Vaata, sellist silitamist ei ole hea. Selles mõttes, et ta võib sind lüüa. Sest et Ta tuli ikkagi võrgu, vast ei tule. Aga aga ta mitte ju ei tule praegu suurest sõprus,  sest sinu juurde vaid ta tahab seda leiba saada,  on ju? No tema on ju kõige vanem, mida rohkem sarvedekaardus,  seda vanem loom, noh, see on näha sarvede kaare järgi,  et et ta on, on kõige vanem loom ja järelikult  ka kõige enesekindlam karjajuht on tavaliselt kõige vanem  emane karjas. Nii-öelda kõige targem loom. No ju see enesekindlus väljendub selles ka,  et ta julgeb sult tulla leiba võtma, eks ju,  palju sul neid rekord hetkel on olnud? Pea 40, et. Kuidas siis oli, oli terve see väli? Ja siis oli veel rohkem vaja neil, et siis oli vaja neid  portsjoni viisiliselt karjatada, et sõid ühe portsjoni tühjaks,  siis siis ajad järgmisesse ja ja noh, ikka  siis nende hulgas leidub selliseid isasid,  kes. Leiavad, et aga mis see aed nüüd siin suurel tonni sel piisonil,  eksole. Ja, ja siis on tülikas ajada neid siin autode  ja traktoritega taga ja, ja katsuda neid aeda tagasi saada,  nii et et nagu siukest väikest karja on. On ikka on, on suhteliselt lihtne pidada,  aga suurt karja ei ole lihtne pidada. Kui tihti peab lihaks tegema, siis? No me oleme siin Üks kuni kaks aastas teinud et, et mis on ju väga ebameeldiv  ja kui nad niisugused usaldavad ja kõik on,  see on äärmiselt ebameeldiv, aga teisest küljest ju  külalised tulevad tahavad ju proovida ikka  ja see on siis see ju see väljund, eks ju,  et nende pidamise eest, eks kui kulukas ühe looma pidamine on,  ta saab vähema heinaga hakkama kui lihaveis,  rääkimata piimaveisest. Ja, ja mis on just piisonitele omane, et isegi kui lumi  sulab vahepeal talvel, siis temale meeldib see kulu. Selline siin rohkem kui hein, et siis ta isegi heina ei tule  sööma ja ja nagu Siis USAs õpetati, et, et ega et see näeb välja niisugune,  et see on surnud rohi, aga tegelikult on proteiini tase seal  kõrgem ja ja, ja, ja see ongi kasulikum loomale,  nii et jõusööta me ju talle ei anna. Ta ei. Ta võib süüa ainult kaera, sellega on ka niisugune asi. Et kaer on, on kõige kiurikkam, ta on, kui sa annad talle  odrajahu või midagi sellist või otra, siis happesus maos  tõuseb ja ta võib haigeks jääda, see ei ole tema söök. Kaera võib anda. Ja ma tegin sellise vea paar aastat, et et andsin talvel kaera. Talvel ikkagi võib-olla on vaja juurde energiat  ja see on ebaloomulik ja mis siis, kuidas piison reageeris  sellele ta sai rohkem energiat talvel, muidu nemad hakkavad  hindlema ja augustis sellepärast, et siis nad on kõige  paremas konditsioonis ja siis sigivad siis üheksa kuud hiljem,  ehk siis kevadel saavad vasikat, see on normaalne,  mina siis mõtlesin, et ma seka pakun ja,  ja andsin siis talvel kaera neile, et noh Elada üle talv paremini. Aga see oli täiendav energia, mis ajas nende bioloogilise  kella segamini. Et just praegu on kõige rohkem ehk talvel on kõige energiarikkam. Söök, järelikult tuleb sünnitada talve hakul vasikas,  sellepärast et talvel on teatavasti väga hea söök. Eks ja, ja meil oli muidugi keeruline selles mõttes,  et vaatasin, et hilissügisel sünnivad vasikad,  et aga see oli minu viga, aga vasikad ellu  või nii ja naa, mõned jäid, mõned ei. Kas miinus 20 juures ta tahab minna tuppa? Ei taha, sellepärast et see on tema normaalne temperatuur. Et, et siis eriti, kui veel on miinus 15  ja tuisk siis on, tundub, et neil on siis eriti hea meel,  võib-olla nad teevad endale sooja igal juhul,  siis nad jooksevad ringi, selles tuisus niiviisi. Kui keegi nüüd Eestis tahaks endale piisaneid võtta,  kui keeruline niisugune protsess oleks? No. Eks loomaaiast on võimalik, võibolla, eks ju seal ju ikka  järglasi tuleb. Aga aga ütleme, Soomes on üks Bisonifarm,  Rootsis on mõned Taanis, mõned ja kõige suurem piisanifarm  on Belgias. Temal läheb minu teada päris hästi, et 400 piisanit on  ja ta asutas teise farmi veel Prantsusmaal paarisaja piisaniga. Ja minu piisanud ongi toodud sealt Belgia Belgia farmis,  nii et no eks siis tuleb need loomad osta sealt kuskilt kas  Belgiast või. Aga mitu tükki peaks võtma, et oleks karja tunne,  et ühe-kahega ju ei saa karja. Ühe-kahega ei saa, et on jah, karja loom ja. Ja, ja ma ei oska sulle öelda, kui palju nüüd,  et, et noh, väidetavalt ikkagi mingi paarkümmend peaks olema neid,  aga nemad siin kuuekesi saavad ka, nagu ei ole stressi,  aga nad muidugi harjunud siin olema, eks ju. Et üldiselt ikkagi mina arvan küll, et alla nelja ei ole hea mõte. Aga rohkem kui neli võiks olla. Eelmisel kevadel, kui oli porgandite külvamise aeg,  oli minu kõht nii suur ja ümmargune, et külvamisest ei  saanud minu puhul juttugi olla. Lasin siiski oma emal mõned porgandiseemned mulda panna  selle mõttega ikka suvel ju jõuan minna ja neid harvendada. Aga noh, tegelikkus oli muidugi midagi muud. Sügisel seisin siis porgandipeenra ees, kus mu porgandid  olid kõik umbes õlekõrrepaksused. Et sellel aastal midagi sarnast ei juhtuks  ja ma ikkagi endale korraliku porgandi saagi saaksin,  olen ma otsustanud külvata porgandit kasutades seemnelinti. Seemnelint on selline lahe asi, et kõik seemned on kantud  juba sobivate külvivahedega. Sellise lindi peale ja siin ei ole midagi muud,  kui panna see lint lihtsalt maasse ja oodata,  millal porgandid tärkama hakkavad. Harvendamise töö võib peaaegu et ära unustada. Siin on võimalik kohe väga lihtsalt välja mõõta. Kui pikka. Riba mul vaja on ja see siit endale rebida. Kuna siin on mitu päeva sadanud, siis on muld väga-väga  niiske ja praegu ma seda külvivagu ei kasta,  kinnitan siit kiviga, selle kinni. Külvivao tegin umbes sentimeetri sügavuse. Nii. Kui on vaja pikemalt külvata, siis tasuks  ka vahepeal kivid panna, et see tuulega lendu ei läheks. Nii rebin katki. Ja nüüd on üks oluline töö kastmine. Kui tavaliste seemnete puhul ei tuleks kasta,  sest seemned võivad minna külvivaos kõik laiali  siis seemnelindi puhul on kastmine äärmiselt oluline,  sest niiskus peab läbi paberi jõudma seemneteni. Ja kui me seda tööd ei tee, siis võib juhtuda,  et seemned idanegi. Nüüd ajan oma külvivao kinni. Jälgin, et see lint jääks ikkagi paika. Tegelikult on võimalik seemne linti ka ise kodus valmistada,  selle jaoks tuleb võtta WC-paberit või majapidamispaberit  teha veest ja jahust selline paksem pasta  ning liimida endale sobilikud seemned siis paberi peale. Poodides on müügil ka näiteks redise salati  ja ka tilliseemnelint. Nii et järgmisena nüüd võtangi ette redise. Ja täpselt samamoodi on ka siin seemned kantud sobilike  vahedega seemnelindile ja tema külvamine on ääretult lihtne. Porgandi puhul on tegelikult üldse selline jutt,  et teda võib külvata ka juba sügisel. Aga selle puhul tuleb siis väga täpselt arvestada,  et seemned ei jõuaks sügisel enne talve tulekut idanema hakata. Alustada võib seemnete külvi juba aprillikuus porgandil  siis ja teha võib seda kuni juunikuuni välja. Selliste paarinädalaste vahedega oleks ideaalne  sest siis on seda mõnusat krõmpsuvat porgandit pikka aega  hea nautida. Kui porgandiseeme on külvatud, võiks külvid katta kattelooriga,  sest nii vähendame porgandi kärbse kahjustuse ohtu. Eriti kehtib see nende külvide puhul, mis on tehtud maikuus. Ja tänase saate lõpus jätkame siili teemal,  me teeme siilile pesakasti. Tegelikkuses nagu Anneli ütles, et ei ole vaja siilile oma  hotelli ehitada. Aga kui te olete selle nõuks võtnud, siis aianurgas võib ju  üks olla küll, kus siilid saavad siis kuumal päikesepaistel  varju minna. Ja kui te soovite sellist samasugust kasti teha,  mida te kohe näete siis meie Facebooki lehel,  maahommiku Facebooki lehel on olemas. Joonisega õpetus, kuidas sellist siili jaoks mugavat kodu ehitada. Teie nippe aga ootame meie ikka aadressil. Maahommik.err.ee. Soovin teile ilusat laupäeva ja näeme nädala.
