Raske on see viimased viimased sajad meetrid veel. Ja siis oleme laagripaigas. Üliharuldase rabapüü otsingul. Siia saaksid hakata varustust üles laadima. Tartu püüab koduaedu elurikkamaks muuta. Ma ei niida seda nagu väga regulaarselt,  aga ma niidan seda vähemalt neli-viis korda aastas. See on ainus Mõni ütleks, et ainult. Lepapoid kevadisel pidusöögil. Ma olen tulnud Alutaguse kanti, kus laiuvad Eestimaa  suurimad metsad, sood ja rabad. Ja siin elutseb ka üks eriline linn, rabapüü,  kes on Eestis praktiliselt välja surnud ja tema viimased  leiukohad on teadaolevalt just siinkandis. Siia metsa rabasse on tulnud ka kaks linnumeest,  kes püüavad seda rabapüüd üles leida ja minu esimene  ülesanne on leida üles need linnumehed, nii et matk algab. Mõned sajad meetrid käidud, nii raske on siin metsa all väga märgan. Mul on linnumeeste GPSi rada ees ja selle järgi peaks minema. Linnumehed on teinud siia purde, millega seda  kuivenduskraavi ületada, aga see kraav on ikka päris lai. Ja ma ei kujuta ette, kuidas mina oma suure otiga siit kuiva  nahaga üle lähen, aga noh kui nemad läksid,  peab proovima. Tehtud. Nüüd operaator kaameraga järele. Rabapüü vana nimega raba kana on esimese kategooria  kaitsealune liik. Põhjapoolsetel aladel on lind laialt levinud. Eesti jääb tema leviala lõunapiirile. Meile elistab rabapüü elupaiga na peaaegu lagedat puhmaraba,  kuhu läbi lirtsuva maastiku lõpuks kohale jõuamegi. Raske on see viimased viimased sajad meetrit veel. Ja siis oleme laagripaigas. No nii, Uku oli see vast maastik, mida tuli läbida,  et siia jõuda. Kelle mängumaal nüüd oleme, kes see rabapüü on? No see ennast ohverdav retk siia, Ida-Viru soost Soodesse on  ja niisugune natuke erakordne välitöö vorm. Me oleme siin. Keskkonnaagentuuri palvel siis kaardistamas. Rabapüü. Olukorda kui sa küsid, et kes see rabapüü on,  siis siis tegelikult on nii, et, et, et,  et ta on niisugune kanaline metsakanaline,  kes asustab meil niisugusi suuri soomassiive Eestis me tema  olukorda nagu väga hästi ei tea, et, et viimased hinnangud  on pakkunud tema arvukuseks 10 kuni 20 paari. Eelmise aasta loendused siit põhja pool olid natukene  positiivselt üllatavad, et, et, et meie hinnangul võiks olla  nüüd natukene rohkem. Kuna me saime juba seal koostöös teiste ornitoloogidega Kaheksa kontakti kontaktis tähendab, et me registreerisime,  kas linnud visuaalselt või kuulsime laulmas  ja ajalooliselt raba püü on olnud tegelikult Eesti rabades  nagu niisugune üsna niisugune klassikaline liik veel kuskil  60 70 aastat tagasi. Pärast seda hakkas see liigi arukus drastiliselt kahanema. Ja nüüdseks on siis Eestis tema asurkond tõmbunud meile  teadaolevalt ainult siia, täitsa siia esti. Seda. Kas on siis ilmselt tulevik see, et ta siit Eestist  tõenäoliselt kaob või on võimalik kuidagi  ka tema elu siin parandada? Ja tundub, et ta on nagu päris hea nii-öelda nagu reliktliik,  et kes, kes suudab nagu suudab nendes nagu tema jaoks  võib-olla ebasoodsates oludes siiski nagu üsna kaua vastu pidada. Võib nagu niimoodi püsima jääda, keegi ei tea,  eks ole, et, et pikaealiste liikide puhul räägitakse sellest  väljasuremisvõlast nii-öelda, et, et, et. Meile tundub näiliselt, et nad on veel alles,  aga ühel hetkel need linnud lihtsalt jõuavad oma elu  ja nagu lõppu ja, ja surevad välja, siis me oleme kogu  populatsiooni kaotanud. Kuna see võib juhtuda, aga kas see võib juhtuda keegi,  tea kuidas nüüd tema? Eluolu nagu. Parandada, eks ole? On kõiki neid ohustavaid tegureid siis nagu maandada. Üks on siis soode taastamine, mille jälgi me siin oleme  ka näinud, mis siin nagu tehakse, et sood peavad olema  korralikult märjad lirtsuma korralikult kummiku all. Põlevkivikaevandused, eks ole, imavad selle vee ära,  see on suur risk, sellega on see on nagu näha,  et kohe nagu näiteks soos pesitsevate kahlajate arvukus  langeb dramaatiliselt. Rabapüü on meie kanalistest ainuke, kes oma sulestiku  vahetab kuid ka see võib talle saatuslikuks saada,  sest lumevaesetel talvedel ei ole tema kaitsevärvusest  kiskjate vastu suurt kasu. Meie matkame õhtuhämaruses seirepaika, mis on varem  ortofotode järgi välja valitud. Ilmselt sobib rabapüüle siinne vaikus hästi,  sest suurde soomassiivi ei kosta kaevandusmüra  ega satu naljalt uitama ka marjulised või matkajad. Nortist. Siis hakkame nagu. Esimesse seirepunkti jõudma. Ja me oleme nagu noh, suht paigas. Tegelikult siia. Siia saaks nüüd hakata varustust üles laadima. Jääme kõigepealt natukeseks saaks passima,  et enda nagu häirimismõju Nagu leevendada natukene, et ootame, et võtame volüümi maha,  natuke endale jutuga minna väiksemaks siis paneme kõigepealt  üles lindistaja diktofoni lihtsalt et dokumenteerida,  see vastus, kui. Me peaksime olema need õnnelikud, kes selle vastuse saavad. Ja siis peibutusseade samuti valmis, et siis,  kui see metoodiliselt õige kellaaeg tuleb. Tund pärast päikeseloojangut. Siis teeme esimese seeria ära ja siis liigume järgmisse punkti. Nii nüüd ma panen siia diktofoni valmis. Lootusega, et. Kui midagi juhtub, siis me saame selle helimaastiku kinni püüda. See on sama hääl, mis klassikaline. Niisugune raadio hääl oli siis, kui Fred Jüssi kunagi oma  loodussaateid tegi, et, et sellega Alustati niimoodi. Võimas hääl, kui seda kuulda lähedalt. Ja eelmine aasta siis meil õnnestus ka vist minule  teadaolevalt siis Eestis esimest korda üleüldse seda liiki  siis lindistada, et heli helifailid saada,  et seda ei ole. Meie andmetel ei ole seda liiki varem. Üldse lindistatud, et ja Niisugune tunne, nagu oleks mingit Ma ei tea ilmutust. Said leiferilie? Ja pöördurid siis õnnitlevad 11 valeti leiferi puhul  ja palju õnne ka sulle. See on lind, mida nagu suur osa enamus Eesti inimestest  mitte kunagi ei näe, ei näe, ja ka paljud Eesti tipppongarid  linnuvaatlejad ei, ei ole liki ei kuulnud  ega ka, rääkimata nägemisest, aga see Saite täie raha eest, super super. Õnnelik sa ise oled minu elu parim vaade,  et ma arvan, et Raul kes on samuti Eesti üks tipplinnuvaatlejaid,  et. See on parim ja absoluutselt ma. Rahulolevalt. Magamiskotti pugeda ja oma töödel ka. Jätkata muidugi teist ei saa ikkagi see on  nii pime, tegelikult ütleme nii, et oleks saanud antud juhul,  aga noh, kuna me jätsime kaamera teadlikult koju  siis suur saatja linnuvaatlejate jumal ja soosis meid. Nii ta Merfi seadus tänase õhtuga või igatahes rahul olla. Raba Eestis olemas, rabapüü on olemas ja ta on nähtud  ja nüüd on ta vaja meil sisestada täpselt sinna,  kus tema algselt mille häält tegi. Ma siin rohkem ei tee, ma kardan, et ma ajan  selle linnu 500 meetri pärast uuesti kohale  ja ma ei taha häirida, et me igal juhul hoiame. Kui me saame kontakti, siis me hoiame häiringu minimaalse  selle linnu puhul, et, et et meil on territoorium kirjas,  me laseme nüüd siit jalga, austame lindu,  austame lindu. Olen tulnud kevadisse Tartusse, et vaadata,  kuidas siinsed linnaelanikud saavad oma koduaedade roheluse  ja mitmekesisusega elurikkusele kaasa aidata. Miks on ühe linna jaoks üldse elurikkus,  kui selline ja elurikkuse toetus? Oluline see on väga oluline just võib-olla seetõttu,  et ajalooliselt tegelikult linnad rajati ju hästi viljakatele,  elurikastele aladele, et üldjuhul veekogu äärde meil  siis jõe äärde ja tegelikult seda potentsiaali on hästi palju,  et väga paljudele liikidele linn sobib kasvukohaks. Ja muidugi kliimamuutused on peamine põhjus,  miks me tahame sellega tegeleda, miks see on oluline? Paratamatult nüüd on juba praktiliselt iga suvi on ikkagi kuuajased,  põuaperioodid ja meie praegune haljastus,  tegelikult ei saa sellega hakkama, et murud kõrbevad ära. Taimed ei suuda ellu jääda, et tegelikult me peame sellega  kohanema ja, ja just läbi selle elurikkuse toetamise me  saame sellega natukenegi vähemalt võidelda. Kui siin ikkagi jääb pisut segaseks, mismoodi  siis see kõrge ja suur vohav haljastus või kõrgemaks kasvada  lastud rohttaimed aitavad kliimamuutuste vastu  siis mismoodi? Tegelikult väga lihtsalt tulge suvel Tartusse,  vaadake, tegime eelmisel aastal samasuguse katse,  et keskpargis, meil on kõrvuti kaks ala,  kus me ei niida ja kus me niidame praktiliselt iganädalaselt  või üle nädala. Ja eelmisel suvel oli väga hästi näha, et need alad,  mis tihedalt niidetud, need kõrbesid juuniks täiesti kollaseks. Ja tegelikult need alad, kus me ei niitnud taimed olid  suhteliselt lühikesed, aga nad olid rohelised,  nad õitsesid, et kui lasta murul või või taimedel kõrgemaks kasvada,  siis nad saavad vahepeal niiskust omandada  ja nad suudavad seda niiskust ka seal sees hoida,  mis tähendab seda, et neil on suurem tõenäosus põuaperiood  üle elada. Samas osade inimeste jaoks seostub selline lopsakas  võib-olla linnarohelus just sellega, et aga seal on puukide kasvulava. Tegelikult on puukidega selline lugu, et nad on üsna paiksed loomad,  et nad liiguvad eluaja jooksul umbes üks-kaks meetrit  mis tähendab seda, et kui meie laseme nüüd siin murul  kõrgemaks kasvada, et siis ega nad kuskilt sealt metsast  kaugelt tulema ei hakata. Tart jättis niitmata, et me nüüd tuleme,  et päris nii ta ei käi, aga tõepoolest, neil on suurem  tõenäosus ellu jääda, sest lihtsalt seda muru ei niideta  nii tihti ja ja röövloomad võib-olla ei saa neile ligi. Aga me ei ole tegelikult leidnud ühtegi teadusuuringut,  mis seda päriselt tõestaks, et muidugi inimestel on hirm. Aga, aga just see elurikkus, mida me soosime,  ehk siis linnud, konnad, väiksed pisiimetajad,  on tegelikult need, kes ka puuke siis linnaruumis hävitavad,  nii et tegelikult tuleks just soosida vastupidi seda elurikkust. Ökoloog Mari Moora tutvustab mulle oma aeda tähtveres. Tema teadmiste järgi on elurikkust mõistlik toetada  kodumaiste taimekooslustega ning lihtsate igaühele  jõukohaste võtetega. Mis teeb selle aia eriliseks, on see, et nüüd kuu  või kahe pärast, kui kevadlilled on teistest tähtvereaedades  kadunud siis minu aed on täis ka suvelilli just nimelt neid,  mis kasvavad siis niidul rohumaal. Ja ütleme, see, Minu muru, sa võid seda õuemuruks nimetada,  mis on siis nagu niidukooslus püsib sellisena tänu sellele,  et siin on piisavalt valgust. Ja ma ei niida seda nagu väga regulaarselt,  aga ma niidan seda vähemalt neli-viis korda aastas,  ainult neli ainu. Ei, ma olen kuulnud seda, et linnas öeldakse uute aljasalade kohta,  kus neid lilleniitusid, rajatakse, et ei tohi üldse rohkem,  kui ükskord niita. Seda ma ei poolda selles mõttes, et mina praegu ei niida,  ma teen esimese niite maikuus ma mai lõpus,  vabandust. Juuni alguses, sõltuvalt aastast,  kuidas ilmad on olnud. Natuke sellest, kas mul härjasilmad hakkavad õitsema  või mitte, sest siis on juba see rohi põlvini  ja siis ma teen selle esimese niite valikuliselt vastavalt sellele,  kus midagi õitseb parasjagu ja siis, kuni juunikuus ma  niidan võib-olla veel paar-kolm korda, aga ma niidan jälle valikuliselt,  et kust nüüd just on läinud, jätan sealt niitmata,  kus on nüüd läinud midagi väga ilusat õitsema. Ja kui saabub juuli ja karikakrad või need härjasilmad on  ka lõpetanud õitsemise siis ma niidan kõik maha. Ja siis ma niidan vähemalt kord kuus kuni oktoobrini välja. Esiteks. See on, kui ära harjuda, on ilus. Ja teiseks on see, et see hoiab tohutult kokku energiat,  et selle peale peab ka mõtlema, et see, kuidas meie oma murulappi,  eks ole. Kogu aeg, pügame, see on, see on,  see on kallis ja see on kallis nagu minule kui kodanikule. Rahalises mõttes olgu ta elekter või bensiin  või mis iganes, aga see on ka keskkonnale kallis  ja keskkonnale kallis ka selle energia kulutamise mõttes. Lisaks on see keskkonnale kallis, sellepärast et kui sa  hekseldad igal nädalal üle oma muru, kus elavad teised elusorganismid,  kus toituvad teised elusorganismis, sa tegelikult nii-öelda  tapad tohutu hulga elurikkust maha, mida sa võib-olla  silmaga ei näegi. Mida sa arvad, et sul pole vajagi, aga tegelikult on vaja. Mis oleks nüüd soovitus selleks, et kui mõned inimesed kurdavad,  et nende aias kuidagi sellised mitmekesisust toetavad taimed  ei kipu väga levima? Väga lihtne tuleb lasta taime l ilusat ja oma paljunemis  tsükkel läbi teha, see tähendab seda, et ta ärkab,  kevadel õitseb, seemned saavad valmis, aga väga paljud nende  nende taimede seemned saavad valmis võib-olla keset suve  alles või suve teisel poolel ja ka mina olen oma aia selleks  ajaks juba mitu korda üle niitnud. Nii et mina soovitan teha, ise olen ka teinud niimoodi,  et panen näiteks selle ühe taimeliigi näiteks nurmenuku  kuskile suurema põõsaserva istuma, nii et oleks muidugi  valgusele jälle eksponeeritud. Ja jätan selle ühe või kaks puhmast nurmenukku. Kuni sügiseni need õievarred püsti, et ta saaks seemneid toota. Samamoodi tegin ma härjasilmaga, mis on nüüd tegelikult  võtnud üle mu õue muru ja teen ka teiste liikidega. Kui nad ma siis uue Uue toon oma oma aeda. Koduaiad on ju tegelikult ka kortermajade ümbruses õuealad. Mida teie olete siin oma kodu juures jõudnud teha? Selleks? Et kõik oleks elurikkam, no kõik see alguse 2018,  kui oli vajadus uusi puid siia juurde panna,  et siin Lisaks siis põõsad Ja siit see kõik alguse sai, et sealt tekkis jälle soov  inimestel ja edasi edasi mõelda, on siin. Selja taga mul murualad, kus me jätame niitmata,  et niidame vaid ääred ära. Ja seeläbi siis on tekkinud ka palju eestimaiseid oma  taimisi ja juba sealhulgas siis ka looduskaitsealasid. Kui teie võtsite siin selle elurikkuse edendamise käsile,  siis milline oli inimeste meelsus, kas kõik tulid kohe  rõõmuga kaasa? Tegelikult noh, ma olen selle peale mõelnud ise ka,  et milleks üsna kergelt valutalt, et pigem see olukord oli  nagu neutraalne. Tekkis selline 10 12 inimest, kes olid aktiivsed. Huvitav on ka see, et nad nagu erinevatest vanusegruppidest  siin kuni 80 isegi on väga toimekaid inimesi,  see on hästi kihvt, noored ka võiks, võiks nagu rohkem olla. Aga tegelikult, kui me lõime siia kiviktaimlat,  siis, Siis olid kaasatud ikka seal päris suur hulk inimesi  ja sealt see asi kindlasti alguse sai ka,  et väga positiivne on ka see, et see aitab kogukonda ise  ka luua. Kuna meie saame ise tegeleda ainult linna haljasaladega,  aga me tegelikult hirmsasti tahaks ka, et koduaedades seda  elurikkust rohkem toetataks, siis tänu roheringi projektile,  sel aastal me saame esmakordselt jagada siis selliseid  elurikkuse toetusi koduaeda, et valisime välja hulga tegevusi,  mille osas siis inimesed saavad omakorda valiku teha,  et mis on neile meelepärased, mida nad tahaks oma aias näha. Ja siis meie toetame neid natuke rahaliselt  ja ja võib-olla kõige olulisem, et me toetame neid abi  ja nõuga, et meil on aianduskonsultandid,  ökoloogid ja kõik, kes aitavad siis näiteks rajada väikest veesilma,  et pakkuda nii joogipoolist, lindudele siilidele kui ka,  et väiksed veeselgrootud saaksid aias elada  ja samuti juba tuttav pilt lilleniit või sellised nektaririkkad,  tolmeldajad, sõbralikud taimed. Mõte on, et nendest koduaedadest, kus toetatakse elurikkust,  et moodustub selline võrgustik, et liigid saavad liikuda,  nad on lähestikku. Et, et just see teadlikkus ja, ja see, et inimesed tõesti  muudaks d midagi oma koduaias, et see on toetus,  just see suur eesmärk. Kuidas nüüd inimestele lihtsalt ära selgitada,  miks elurikkam aed on hea, kuidas see inimesele on hea  ja võib-olla kogu linna kontekstis mõeldes samamoodi? Ma tegelikult ehk siinkohal nagu natuke täpsustan,  et sa ütled elurikka maed. Ma ei tea, võib-olla mu naabriaed, kus on hästi palju kultuursorte,  on tegelikult hoopiski elurikkam kui minu aed. Aga minu aed ilmselgelt on linnaloodusele selles mõttes nagu toredam,  et need on kohalikud taimeliigid. Need on ilmselt toiduks elupaigaks kohalikele teistele  liikide le. Mulle pakub see naudingut, et mu mu aias on üks väike Eesti  kodumaise elurikkuse saareke. Aga teine see suuremas pildis on see, et kuna inimesed on  vallutanud kogu maa siis oma väikse aialapiga siin linnas ma  tegelikult saan olla niisuguseks nagu astmekiviks või,  või üheks kiviks, mis nagu nende looduslike liikide levikul  ja uute paremate, mitte paremate, vaid uute sobivate  elupaikade otsingul saab nagu kaasa aidata. Kevadel tekivad puudele pungad, pungadest avanevad lehed. Tee äärses kraavis kasvavate leppadega juhtub samamoodi. Lehed on jõudnud vaevu pungadest avaneda,  kui juba on nad sellise seltskonna poolt asustatud. Need on lepapoid. Nende toiduks on lepalehed ja sellest ka nimetus. Need kuue kuni kaheksa millimeetri pikkused putukad söövad  lehed rootsudeni paljaks ja seetõttu inimesed peavad neid kahjuriteks. Kuna lepavoid talvituvad valmikuna, siis järelikult on nad  talvest saadik oodanud lepalehtede tekkimist. Saaks ometi süüa? Siin ei ole veel lehtpungast avanenudki,  kui üks maiasmokk on end juba valmis seadnud. Ta teab, et siit on tulemas üks paganama maitsev leht. Nõnda avalikult võivad nad lehtedel toimetada seetõttu,  et lindudele nad ei maitse. Ei aja ka keegi teine neid siit ära. Sipelgas või aga üsna kohe saab ta aru, et tema hambad  lepavõi koorikule peale ei hakka. Sellist küsimust neil ei teki, et mis tänaseks süüa on? Iga päev on üks ja seesama menüü ainult lepa lehed. Nõnda palju lehti on vaja süüa selleks, et oleks jaksu  jagada armurõõme ja järeltulev põlvkond ilmale tuua. Ja seal, kus on armastust, on ka armukolmnurk  ja draamat. Arusaamatused ei lahene alati hetkega ja mõnele tuleb ikka  mitu korda selgitada, et see koht siin on juba hõivatud. Enne munemist on emane poi munadest nii punnita on lausa lõhkemas. Pole ka ime, sest sealt on tulemas mitusada muna. Munad poetatakse kobarate kaupa lehe alumisele küljele,  lootuses, et keegi sealt neid üles ei leia. Ühes munakobaras on 50 kuni 70 muna. Kümne-kaheteist päeva pärast kooruvad sealt vastsed. Arvake ära, mida nemad söövad. No ega siin valida ole, loomulikult söövad nemadki lepalehti. Ja kuna neid on palju, siis on kahjustused  nii suured, et lehed värvuvad pruuniks. Mõnikord värvub pruuniks terve lepik. Sellegipoolest see leppas ei hävita ja lepad elavad  selle üle. Vastne teeb läbi kolm kestumist ja umbes kuu ajaga saavutab  maksimaalse suuruse. Peale seda läheb maapinna sisse nuku. Seetõttu augusti keskel enam vastseid näha ei ole. Kolme nädala pärast, augusti lõpus või septembri alguses  koorub sealt noor mardikas, kes tuleb samuti lehti söömasügisel. Läheb metsakõdusse talvituma ja uuesti näeme teda kevadel,  kui puud lehte lähevad. Põlvkond elabki ühe aasta. Kuigi inimesed peavad lepapoisid kahjuriteks,  elavad lepad nende rünnaku üle. Inimese enda poolt korraldatud rünnakut aga lepad üle ei ela. Sügise hakul on teeäärses kraavis kasvanud lepad inimese  poolt maha niidetud. See valmistab lepa poidele kevadel pettumuse,  sest siis tuleb meil uued lepad otsida. Aga kuna leppadest puudust ei ole, siis küllap nad leiavad.
