2023. aasta märtsis Euroopa kohtu poolt tehtud otsus töö-
ja puhkeaja arvestuse osas mõjutab Eesti kontekstis eelkõige
graafiku alusel töötajaid, jätkab majandus
ja kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete
ja töökeskkonna osakonna nõunik Marja-Helena Rahumets. Seni ongi loetud töö- ja puhkenõuded täidetuks.
Kui siis graafikuga töötab.
Töötaja saab kord nädala jooksul 30 kuuetunnise iganädalase puhkeilma,
et sellele järgneks igapäevane puhkeaeg ehk siis 11 tundi
ja nüüd peab töötaja saama vähemalt kord nädalas puhata 36
pluss 11 tundi ehk siis kokku 47 ehk sisuliselt kaks päeva järjest. Jaekaubanduse lihtsustatud näitel tähendab seesugune reegel,
et kaupluse töötaja, kes lõpetab oma vahetuse laupäeva õhtul
kell kuus saab uuesti tööle tulla alates esmaspäeva õhtust
kella kuuest, ütleb Coop.
Eesti keskühistu personalidirektor Kerstin Jaani. Aga kauplusesse kaup tuleb esmaspäeva hommikul värske kaup,
millal on tegelikult, et vaja ja siis sealt tekivad need vastuolud,
et hästi keeruline töötajaid planeerida tööle vastavalt siis
nendele tegelikele vajadustele siis selleks,
et esmaspäeva hommikul oleks keegi, kes kaupluses kaupa
välja pannakse, eksju, ma pean võtma siis kellelegi
lisatööjõu selleks, et ta siis tullakse hommikul. Uute reeglite järgi on palju keerulisem vastu tulla ka
töötaja soovidele, et kindlad kuupäevad vabaks anda,
lisab Rimi Eesti personalijuht Jaanika rauda. Meil on ka arvukalt töötajaid, kellel on tervisest tulenev
põhjus just miks on vajalik paindlik tööaeg,
näiteks vähenenud töövõimega töötajad või on,
kui on töötervishoiu, arsti eriotsused. Nii rauda kui Jaani ütlevad, et kõige parem lahendus
tekkinud olukorrale oleks tagasi pöörduda veel eelmisel
aastal kehtinud töö- ja puhkeajaarvestusele räägib rauda. See toimis, hästi, tagatud oli töötajatele piisav puhkeaeg
ning samuti võimaldas paindlikkust nii töötajale kui ka tööandjale. Jaanilisab. Täna me oleme ju Euroopa keskmisest kangemad nõuded
kehtestanud ja tegelikult ei näe nagu hästi seda
põhjendatust selle juures. Rahumetsa sõnul on tööandjate murekohti ministeerium
arutanud nii ametiühingute kui ka tööandjate keskliidu esindajatega. Plaanimegi nüüd maikuu jooksul koostada seaduseelnõu eelnõu,
mis me võtame eesmärgiks et leida selline kompromiss,
ehk ühelt poolt tagada siis töötajate tervisekaitse kui ka
vajadusel tööandjatele rohkem paindlikkust,
et seda tööaega korraldada.
