Enam lähemale nendele hanedele vist täna ei saa. Euroopa kõige haruldasem haneline armastab Hiiumaa rannaniite. Väike laukani on esimese kaitse kategooria liik,  aga mis murelikuks teeb, et tegelikult ei ole meil  kinnitatud kaitsekorralduskava juba enam kui 10 aastat. Loomad on linnalooduse kvaliteedimärk. Sellises mullas võib olla ühes lusika suuruses koguses  rohkem elusolendid kui inimesi maakeral. Me oleme haruldase hetke tunnistajaks siin Käina Kassari  maastikukaitsealal peatuvad Euroopa ühelt haruldasemad  hanelised väike laukhaned vaid mõneks nädalaks,  et minna edasi Põhja-Norra pesitsusaladele. Erakordset vaatepilti on tulnud kaema mitmed linnuhuvilised  Eestist ja Soomest kes osalevad treeningseminaril,  et õppida tundma seda haruldast ja ohustatud liiki. Eesmärgiks on selgitada, miks nad just siin on  ja mida saaks veel teha väike laukhanede seisukorra parandamiseks. Nad võisid siin olla tegelikult varem, kui meie seda teada saime. Praegu on aasta 2024. Meid juhatasid siia GPS saatjatega linnud aastal 2019 aga on teada,  et need on ka varem siin nähtud. Ja kuna see asurkond, see noSkandi asurkond oli oli varem  suurem ja kui Eestis nähti, siis me oletame,  et et nad õisi siin Hiiumaal juba varem tegelikult kohal olla. Hanesid on ju tegelikult Eestis ju mitmeid palju,  me räägime alati, kui nad rändel on, neid on kõik põllud täis,  aga väikelaukane ei ole see arvukas. Hani. Ta on väga haruldane väike laukan,  Euroopa üks kõige haruldasem haneliik, et tavaliselt kui  räägitakse hanedest, siis inimestel ikkagi silme ette kerik,  tekivad suurlaukaned, mis ongi sarnased väga väike laukkanal,  aga jutt käib enamasti suurlaukanadest tunderabanest valgepõsklagledest,  nii et need on need hanelised, kes tavaliselt inimeste meel  meelde tulevad. Kas heas või halvas. Liigi eristustunnus on Er kollakas, valge silmarõngas väike heleroosa,  lühike nokk püsti sem valge laup, mis ulatub kõrgemale kui suurlaukhanel. Tumedam pea ja lühike kael. Väike Laukhani on suur, laukanest väiksem. Üldmulje on tumedam ja lennul on tema tiivalöögid kiiremad. Minu jaoks on üks selline tunnus, mida, nagu ametlikult  kuskil kirjas ei ole, mina ütlen, et nad on lihtsalt nunnu näoga,  et nad on sellise jumara kergelt nagu lapsiku näoga,  kui nad ringi ringi sebivad, nii et, et need on sellised  põhilised nagu määra, määramistunnused ja neid on,  kui palju siin praegu momendil on neid 90 ligi  ja et neid tegelikult praegusel hetkel Hiiumaal on kogu  vennaskandi asurkond nagu peo peal meil siin ühes kohas kõik,  nii et 135 isendit on siin nüüd selle aasta seireloendusel  kokku loetud ja palju ja nii palju neid tegelikult ongi,  ütleme nii, et et kui nad Kreekast talvitasid,  siis loeti seal vist kas 143, Ungaris oli neid 139,  no nad võivad natukene hajuda alati kõike leiti üles. Aga sisuliselt on see, et, et siin ühe sama koha peal on  kogu Norras pesitsev fennoskandia asurkond nagu ühe ühes kohas,  et me oleme oma kolleegidega siin arutanud,  et see on tegelikult nagu unikaalne, näha tegelikult siin praegu. Enne olid haned kahe kilomeetri kaugusel väga hästi neid  näha ei olnud, nüüd me proovime siis Soome linnumehe ristoga  minna veidi lähemale. Äkki me näeme natuke lähemalt neid haruldasi linde. Jo ha, ben all around. Muation. Tänu GPS saatjatelt kogutud infole on teada saadud,  et fennoskandja populatsioon pesitseb peamiselt Põhja-Norras. Edukad pesitsejad sulgivad pesitsusaladel  ning teevad seejärel sügisrände lõunasse Kreeka talvitusaladele. Ebaõnnestunud ja ka mittepesitsejad linnud võtavad suvel  ette sulgimisrände Venemaa Arktikasse. Pärast sulgimist alustavad nad sügisrännet,  et ühineda ülejäänud populatsiooniga Kreeka talvitusaladel. Sealt rändavad linnud kevadel koos taas põhja poole,  peatudes ka Eestis. Kiirel arvukuse vähenemisel alates möödunud sajandi  keskpaigast võib põhjuseid otsida ka rändeteedelt. Nende rändetee on kulgenud osaliselt läbi selliste alade,  kus, kus jahipidamine on olnud väga suureks mõjuteguriks et  jahimeestele nad lihtsalt on hani vajata üle,  kas ta on suur või väike lani, et väga palju on,  lihtsalt saab hukka ja on saanud hukka jahi jahi tõttu rände rändeteedel. See on üks oluline põhjus. Ja teine kindlasti aja jooksul on see, et,  et on muutunud need peatuspaigad rändeteel,  põllumajanduse intensiivistumine, häirimise suurenemine. See on tegelikult mõnes mõttes nagu klassi klassikalised põhjused,  miks, miks looduses kõikidel liikidel ei lähe enam väga väga  hästi ja kuna nad on sellised suhteliselt konservatiivsed  oma rände teel oma peatuspaikades siis kui rände teel midagi  juhtub või peatuspaikades see mõjutab tegelikult kogu asurkonda,  nii et see on selline kompleks erinevaid erinevaid põhjuseid,  aga fakt on igal juhul see, et et selle Norras pesitseva  Fennoskandi asurkonna puhul me jõudsime peaaegu et siin  paarkümmend aastat tagasi väljasuremise äärele sisuliselt. Nii me oleme nüüd tulnud teisele poole seda lahte metsa  serva ja enam lähemale nendele hanedele vist täna ei saa. Ja me hiilisime läbi metsa ja me saimegi neile tunduvalt lähedamale. Kavaldasime nad üle. Varasemalt peatusid väike Laukhaned kevadrändel alati  Matsalu ja Noarootsi. Põhjus, miks nad viimastel aastatel hoopis Hiiumaal peatuvad,  võib peituda selles, et siin on lähikümnenditel tegeletud  ulatuslikud poollooduslike koosluste taastamise  ja rannaniitudel karjatamisega. Ka tänasel treeningseminaril käidi kohalike loomakasvatajate  käest uurimas, kuidas nad neid maid hooldavad  ja mida teha, et need hanede peatumiseks ideaalsed  tingimused püsiksid. 90. meile nagu tagastati maa. Ja siis tegelikult me ei hakanud ju hooldama,  vaid tegelikult meil oli vaja, eks ole, karjatusalasid loomadele,  sest põllumaad on ju niivõrd vähe. Ja, ja seal peaks ikkagi nagu tuli sööt ja  siis loomad nagu ei olnud ja siin olid siis randas. Ja et seda söögimaad siis nagu jälle tagasi saada,  siis tuli hakata lihtsalt nagu ilma ilma mingisuguse tasu  saamata või, või kompensatsiooni saamata. Hakkasime, nagu öeldakse, seda puurinnet kadakaid. Ja lihtsalt loomad hakkasid siis nagu roogu tagasi tõrjuma. Et selles mõttes selline lindudega sellist  kooseksisteerimine ei ole nagu mingit probleemi põhjustanud,  et see nagu. No nagu nad nagu ei ole kartnud ka tehnikat,  kui me oleme siin ringi sõitnud, et tegelikult me oleme siin,  et siin siin oli võib-olla natuke kahe et võib-olla jahuta  me masinate kah. Aga ma olen neist siin masinaga mööda sõitnud  ja pole, pole enam midagi kartnud, et lähevad veidi eest ära,  tulevad tagasi jälle. Kas sellist maakasutuste loomapidamist tasub siin nagu  põlvest põlve anda, ma saan aru, et sina oled ju  ka tegelikult nii-öelda juba järgmise järgmise põlvkonna,  eks ole esindaja, et, et kas sellel on nagu perspektiivi  nii ühes majanduslikust teisest küljest noh,  meie vaatame seda looduskaitselisest elurikkuse säilitamise  ja parandamise seisukohast. Mis minu meelest oleks vaja tavainimesele  või ka teile nagu põhimõttelise mõtte muutust,  on see, et et kui on pärand kooslus Või noh, suunata seda, kui, kui me näeme siin pärandkooslust  siis see looduslik viis ongi tema looduslikus ongi pärandkooslus,  et mitte see pärandkooslus ei ole sekkumine vaid see ongi see,  mis siin peaks olema. Sekkumine on see, kui me laseme selle kinni kasvada. Et see ongi meie roll olla osa loodusest,  et meie seda pärandkooslust säilitame. Ja, ja see on inimmõju, kehva inimõigusi,  see siin täiskasvab. Kui hästi ta tegelikult meil kaitstud on,  et siin ta on kuskil seal kaugel inimestest eemal. Kas me kaitseme seda piisavalt? Väike Laukani on esimese kaitsekategooria liik aga  mis kaitse puhul natukene murelikuks teeb,  tegelikult ei ole meil kinnitatud kaitsekorralduskava juba  enam kui 10 aastat mis niivõrd ohustatud liigi puhul on  päris märkimisväärne. Nii et kindlasti me peaksime selle kaitse korralduskava  saama nüüd lähiaastal kinnitatud, kuna eelmise  kaitsekorralduskava rioodi ajal need peatusalad asusid  hoopis teises kohas. Need probleemid, mis siis selle kaitsega seondusid,  olid ka hoopis teised tegu on ju rändliigiga,  et peatusalade kaitse on ainult üks osa sellest efektiivsest kaitsest. Et möödunud aasta lõpus sai keskkonnamõjude hindamine  heakskiidu Loode-Eesti tuulepargi puhul,  mis tähendab seda, et. Hiiumaast põhja poole merealadele võivad kerkida väga suured  avameretuulikud ja praegu need satelliit saatja andmed näitavad,  et just siit Hiiumaast põhja poole need linnud edasi suunduvad. Võttes kursi, siis. Hankosse ja sealt edasi Põhja-Soome, nii et need võivad  saada rände puhul väga oluliseks barjääriks. Nii et ikka jälle inimene on sellega kõigega oma erinevate  tegevustega seotud. Kui hästi või halvasti sellel liigil läheb? Ja kindlasti, et väike Laukani saab eksisteerida ainult nii,  et siin toimub selline läbimõtestatud alade majandamine  ja väga tihe koostöö kohalike talunikega. Nii et oleme õnnelikud, et nad on meie Eestis siin mõned nädalad. Jääme siia neid imetlema. Käes on kevad maikuu ja ma olen bioloog Lennart lennukiga  tulnud Tallinnas linna looduse retkele et märgata neid elanikke,  kes koos inimestega linnaruumis elavad. Et siis, kuidas näitavad nemad meile, kui kvaliteetne on see linnaloodus? Lennart, sina oled oma töös nüüd viimasel ajal tegelikult  päris pingsalt jälginud ja selgeks teinud,  kes on need linnalooduse liigid. Nii on, et tegime siin just linna looduse näitust  ja selle käigus õppisin tundma väga palju Tallinna looduse liike. Nii et lähme vaatamegi Mustamäe ühte siukest looduslikumat ala. Natuke võisime kiruda seda vihmast ja sombust,  hommikut aga näed, kinkis meile ühe nälkija,  kes tema on. Tema on must seatigu ja tulebki ära kasutada,  ilma et vihmase ilmaga talle meeldib ringi käia. Kuiva ilmaga oleks plats puhas. Ja hetkel on kevad. Ilmselt otsib ta paari. Must seatigu on täiesti Eesti liik, aga samal ajal teatakse  meil ka üsna sarnast ja mõni võib olla ajabki. Sassi on must pea nälkjas, kes on niiugune,  ohtlik võõramaine, kahju. Ta on hiljuti meile sisse toodud ja aias himustab aiasaadusi. Aga kindlasti tasuks jah, ära õppida need liigid selgeks  teha endale, et milline on siis must seatigu nagu see siin. Ilusad sellised vöödid, triibud, tähnid jooksevad selja. Ta võib olla ka üleni must, tal võib seda mustrit  ka rohkem olla. Aga jah, et mustpea nälk, aga võib teda tõesti võib-olla  segamini ajada ja, ja siis on meil ka Hispaania teetigu,  kes on noh, niisugune ikkagi oranžikas ja toit on neil erinev. Meie kohalik on pigem aiale ikkagi selline kasur,  võiks öelda, et ta sööb kõdu ja toodab mulda. Näed, niiske hommik on pakkunud veel ühe limuse meile,  nüüd siis kojaga tigu. Tegu on kiriteoga, üks võiks öelda, et arukaim,  selline suur kojaga tigu ja samuti kõduneiduline,  nagu see meie eelmine sõber oli. Tema puhul, kui teda nüüd aias näha, siis tõenäoliselt  aiapidaja rõõmus ei ole. Ei ole vist jah, võiks isegi öelda, et mõned inimesed veidi  ikkagi tigusid, pelgavad. Pigem pigem nii on, aga selles mõttes tasuks kohe mürki haarata,  et näiteks aeda äkki meelitada hoopis elama mõni siil  või rästas. Et nemad siis toituvad tigudest ja rästa puhul on muide  oluline veel see, et ta sööb ära ka teokoja. Et, et sellest ta saab siis kaltsiumit ja,  ja tänu sellele on tal tugevad munad, munakoored et rästas,  kusjuures annab ka siis nii-öelda see puru,  mis temast üle jääb, see sobib ka juba väikestemal  väiksematele lindudele, kes siis ise seda koda muidu puruks  ei saaks. Et käib sisuline koostöö linna linna loomade vahel. Seega selline kiritigu ja teised teod väga olulised  ja olulisel kohal sellises toiduvõrgustikus. Just absoluutselt vajalik liik, jällegi praegu oleme näinud  juba mitut tigu, et ega nad siin muidu liikuda ei saaks,  kui see asfalt märg oleks. Ütleme ikkagi peamiselt ta asfalt käitub sellise isolatsioonina,  et, et ei saa ühelt poolt teise Ja aga praegu nad saavad koosluste vahel liikuda  ja oma sugurakke levitada, mis on väga hea jällegi,  et see looduse nii-öelda sidusus on ka hästi oluline. No tõesti mõni minut pärast seda, kui me seal vana Mustamäe  Nõmme piiril terviseraja ajal jälgisime,  neid tigusid ja jäime neid imetlema, märkasime  ka metskitsi. Imetajad siis ka niimoodi Tallinnas täiesti väise päeva ajal toimetamas. Tõepoolest, et metskits on selline väga,  ma ütleks Tallinnas tõenäoliselt tavaline liik,  et kes vähegi hommikujooksu teeb või käib tööle sealt  terviseraja pealt, siis seda võib seal ikkagi väga vabalt kohata,  nii et meil Tallinna piires on neid ikkagi neid kitsi  ja on mitusada. Ja lisaks võib Tallinnas näha kui väga hoolsalt käia ja,  ja märgata siis isegi üle poolte Eesti imetajaliikidest. Et väga tavalised on siin siilid, oravad,  siingi on selline hea orava elupaik ja olen isegi siin kohanud. Ja kui nüüd oma aias näiteks kohata siili  või oravat, et siis kindlasti. On eriti põhjust, muidu on ka põhjust mürke vältida  igasuguseid taime kaitsevahendeid. Sest et ega see mürk lõpuks jõuab ka nendeni,  nad ju söövad nii-öelda kõiki neid putukaid  ja tigusid, kes seal ringi roomavad. Ja see mürk jõuab lõpuks ka nendeni. Ja noh, tegelikult ega see meile endale ka see mürk hea ei ole,  et küll ta ka meie organismi kuidagipidi jõuab. Näe, siin on täitsa niisugused nagu. Jäljed isegi näha. Niisugused nagu näe Täitsa. Pisut urgitsemist ja kaevamist ja ongi esimene vihmauss. Aga võib ju nii-öelda, et linnas elades ega me ei seosta  kuidagi seda elukeskkonda, vihmassi elukeskkonnaga. Nii on, et noh, kuigi tegelikult ju kogu see roheline osa,  mida me näeme, puud, kõrrelised kõik see asub  selle mulla peal ja tõesti igapäevaselt nagu ei mõtle,  et mis seal sellest nagu murukamarast allpool toimub,  et seal käib tegelikult vilgas elu ja vihmauss on niisugune  üks nähtavamaid, siis nendest suuremaid tegelasi Et, mis ta siis siin teeb ja mis on tema tegevus,  jäljed? Käib siis pinna peal toitu võtmas, et tegelikult,  ega ta nagu otseselt mullast ei toitu, ta pigem otsib  siis sellist kõdunevat materjali taimedest jäänud surnud  siis taimeosi ja viib oma seedekulglas need tegelikult  ka sügavamale, et näiteks harilik vihmauss,  kes on väga levinud liik, meil tema lähebki üsna üsna sügavale,  teeb selliseid sügavaid käike ja viib selle toidu tegelikult allapoole,  et ta ei seedi seda nagu läbinisti ära. Mis tähendab, et nendele väiksematele mulla elukatele  triljonitele miljonitele siis transpordi ta justkui toitu sinna,  kes selle siis lõplikult läbi töötavad. Ja lisaks sellele ta kobestab mulda. Et ta tekitab siis sellist väga head elupaika igasugustele  teistele mullaelukatele ja kui mõelda nüüd  selle ala peale siin ma ei tea, kui suur see on. Poolteist jalgpalliväljakut või umbes niimoodi. Siis on välja arvutatud, et hektaril sellisel alal võiks  olla kuni tonn vihmausse noh siis kuni miljon isendit  ja nagu näha, siis ta on väga oluline toit lindudele. Et. Linnud siin nokivad ja kisuvad neid välja,  et, et saavad väga-väga head rammusat sellist toidupala. Ja selle rohukamara all mulla elustiku mitmekesisust kohe  siin kõrval saab ka näidata see, et toimetab veel üks mullas elav. Ussikene tema on jah, putuka. Aka vastne, selline mõnus, paks, rasvane,  et ju siis siin niimoodi on talvituma jäänud ja,  ja ootab nüüd seda õiget sooja aega, millal  siis valmikuks saada? Siin Mustamäe vahel ka ringi vaadates ikka meenub see põline küsimus,  et kumba siis eelistada, kumba meil rohkem on vaja,  kas neid asfalteeritud teid sillutisi või rohealasid muruplatse. Jah, kindlasti on ju vaja kuskil sõita ja kuhugi  ka parkida, et ka siin me oskame aina paremini planeerida,  et näiteks mitte katta selliseid viljakaid muldasid noh,  nagu me siin nägime, et keskeltläbi sellises mullas võib  olla ühes luulusika ka nii-öelda suuruses koguses rohkem  elusolendeid kui inimesi maakeral. Ja kui me teeme nüüd ühe parkimisplatsi,  siis see võib ära võtta kuskil 500 triljoni elusolendi  elupaiga Tasub mõelda jah selle peale, et kuhu see parkimisplats  siis teha? Kindlasti on võimalik ju teha ta  ka näiteks koos majaga planeerida keldrisse  või siis viljaka mulla asemel vaadata mõni sellise mala,  mis on juba nii-öelda vähem viljakas ja kus seda mullaelu  nii palju ei ole. Kas sina näed, et on siin võimalus linna ja,  ja uusi ehitisi planeerides just seda silmas pidada,  et, et see loodus ja elurikkus ei kaoks,  vaid et see kuidagi areneks üksteisele mõeldes? Ma näen ja on ju ka nii-öelda trendid sinnapoole,  et aina enam leitakse neid võimalusi, kuidas  siis elukeskkonda planeerida, nii et et oleks inimestel,  aga ka kõikidel teistel liikidel, see on võimalik elutseda,  et selline terviklik lähenemine. Esmane asi ongi, et loodust ei pea vastandama linnaga. Ja maja planeerides võibki mõelda sellele,  et see maja võib pakkuda elupaika ka teistele näiteks  lindudele ja imetajate seast. Loomulikult nahkhiired on, kes on ju vajavadki meie hoolt  ja see on see koht, kus me saame seda pakkuda. Lennart tuleb tõdeda, ei saa kurta vaatamata küllaltki  jahedale maikuu ilmale. Me oleme ikkagi omajagu neid elukaid linnaelanikke,  kes meiega koos elavad, näinud. Ja, ja tegelikult, kui ei oleks olnud vihmast hommikut,  siis võibolla oleks meil mõned teodki nägemata jäänud. Kuidas see siis kõik, need vahvad elanikud kõnelevad meile sellest,  missugust linnaruumi me endale elamiseks soovime? Mida rohkem neid elukaid siin on ja mitmekesisem see loodus on,  et seda parem on ju ka meil, et tasubki tulla,  ta annab seda liikumisvõimalust ja annab  ka sellist erilist nagu kuuluvustunnet. Kui looduses ringi liikuda, tekib selline meelerahu tunne siin,  kui järve ääres ongi, kusjuures väga hea koht näiteks on  ka olemas siis meil välja töötatud loodusmuuseumis niisugune  meelerahurada mida igaüks saab iseseisvalt läbida  ja ja seal on ka antud mõned harjutused,  kuidas siis seda loodust kogeda? Seega parem elukeskkond linnaloomadele võrdub parem keskkond  ka inimestele. Just nimelt tasubki oma kodukohas ringi vaadata  ja kui mõnda liiki kohata, siis uurida tema kohta rohkem  ja vaadata, mis saab tema jaoks veel äkki paremaks teha  ja nii teeme ka enda keskkonna paremaks.
