Esimesed suured ettevõtted peavad juba sellest aastast
hakkame jälgima, millised on nende tegevusega kaasnevad
olulised keskkonna-sotsiaal- ja juhtimismõjud.
Nii näiteks peavad nad majandusaasta aruande lisas andma ülevaate,
kui palju paiskab ettevõtte õhku kasvuhoonegaase,
kuidas käideldakse jäätmeid või kuidas tagatakse töötajatele
võrdne kohtlemine.
Euroopa liidus pannakse nüüd aga paika standardid,
mille järgi saaksid oma keskkonna-sotsiaal-
ja juhtimismõju hindama hakata ka väikese
ja keskmise suurusega ettevõtted. Erinevalt suurtest ettevõtetest või börsil olevatest
ettevõtetest ei muutu sarnane aruandlus nendele otseselt kohustuslikuks.
Samas ei pruugi osadel nendest olla sellest ka pääsu.
Näiteks kui ollakse mõne rahvusvahelise suurettevõtte äripartner,
kes just oma aruande jaoks sarnast teavet kogub selgitab
Kaubandus-Tööstuskoja poliitika kujundamise
ja õigusosakonna juhataja Marko Udras. Paljuski sõltub ka see, et kui palju infot nõuab nende koostööpartner,
kui näiteks üks suurettevõte peab ise kestlikus aruandlus täitma,
võib-olla ta nõuabki ka siis oma, me ei tea sealt
alltöövõtjatelt väga detailseid andmeid ja need ka
väikeettevõtted peavad need andmed esitama. Väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni asepresident
Marina kaaslausus, et kestlikkus aruandlus hakkab väiksemaid
ettevõtteid väga negatiivselt mõjutama. Kus sa aruandlus, seal saab olema väga teisene mõju
ja negatiivne mõju väiksemate ettevõtete majandusnäitajatele,
mis on juba täna, on Tõnu, mitmele ja mitme paralleelsele
kriisele on väga-väga nõrgad ja kui me lisame sinna väga
suured kohustuslikud kulud siis karta on,
et mitmed ettevõtjad lihtsalt ei pea sellele koormusele vastu. Kaasütles, et väikeste ja keskmiste ettevõtete halduskoormus
suureneb kordades. Ja noh, oli välja toodud sellel armas seika,
et tegelikult ja et vabatahtlik standard on palju,
palju lihtsam, et kui kohustuslik börsil noteeritud veega
ja standard 189 lehekülje pikk, siis väikeettevõte
vabatahtlik standard on kõigest 56 lehekülge. Need ettevõtted, kes kestlikkus aruannet täidavad,
peavad andma aru näiteks kliimamuutustega kohandumise,
nende leevendamise, jäätmekäitluse, soolise palgalõhe,
tööohutuse või loomade heaolu kohta olenevalt sellest,
millist teavet koostööpartner nendelt vajab.
