Paldiski vesi salvesti ehitus võiks alata järgmise aasta
teises kvartalis, ütleb arendaja energiasalv tegevjuht Peep syyda. Kõrvaltoas käivad siin potentsiaalsete ehitajatega läbirääkimised. 500 megavatise võimsusega salvesti loodab syyda tööle saada
juba 2029. aasta lõpuks, kuid väiksema salvestusmahuga. Plaanitud mahus lunastatud mahus kuus gigavatt-tundi
ehk siis 12 tundi siis pidevat tootmist 2031 lõpus. Vesisalvesti enda tööpõhimõte on üsna lihtne,
selgitab syyda. Vet ülemisest anumast alumisse anumasse läbi turbiini lastes
genereeritakse elektripumpjaamad eripära on see,
et seda saab ka tagasi pumbata. Need veemahutid hakkavad Paldiskis paiknevast 750 meetri
sügavusel maa all, elektri tootmiseks lastakse veel sinna voolata.
Energia salvestamiseks pumbatakse vesi tagasi merre.
Osa energiast läheb küll nii kaduma ja selline jaam energiat
ise ei tooda, kuid see ei ole ka salvesti.
Mõtte lisab syyda. Sinna pannakse see energia, mis, mis toodetakse siis,
kui ta ei tarbita, ehk et nüüd ületoodetud energia
ja antakse võrku elektrit siis, kui seda nagu reaalselt vaja. Ehk nii saab elektrit ka siis, kui tuul ei puhu
või päike eredalt ei paista.
Teisalt aitakse vesi salvesti tagada varustuskindluse,
sest kui muu tootmine peaks mõne rikke tõttu järsult langema,
sapp, turbiin, vesi, salvestis kohe tööle hakata.
Erinevalt põlevkivielektrijaamast ei ole vaja katelt enne
soojaks kütta, piiravaks asjaoluks on vaid salvestusmaht. Me oleme küll lavastatud 12 tundi, aga kuna meil see ka siis
salvestusmahu kasv tuleb nagu noh, üliväikse hinnaga,
siis me tegelikult täna juba teeme ettevalmistusi
ja reaalselt.
Me räägime ikkagi kolmekümnetunnisest salvestusmahust
ehk siis mitte kuus gigavatt-tundi võetistist gigavatini
salvestus mattumist, siis võimaldaks elektrit toota 500
megavatiga 30 tundi. Siit Tamm ütleb, et neil on plaanis sarnaseid salvestid
rajada maailmas veel 10 kuid Eestisse energiasalv järgmisi
ei plaani. Nii-öelda näppude peal tehtud rehkendust ütlevad,
et selline 15 20 gigavatt-tundi sellist salvestust
elektrisüsteemis võiks olla optimaalne. Kui juurde tulevad ka mõned akupargid, kaetakse Eesti
vajadus seega juba ära.
Paldiski vesi.
Salvesti võiks valmimisel aastas tarbijale tuua 55 miljonit
eurot kokkuhoidu viitab syyda Tallinna tehnikaülikooli uurimistööle.
Kokku maksab vesi salvesti ehitus miljard eurot
ning selleks, et investoritelt see raha kaasata loodab
energiasalv saada riigilt garantiis sarnaselt sellele,
kuidas riik tagab, et tuuleparkide arendajad saaks oma raha
tagasi teenida. Seda riski, et turukorraldus ühel, teisel
või kolmandal viisil siin aastate jooksul nagu muutub,
seda mitte ükski erainvestor võtta ei saa.
