Kliimaseaduse koostajad leiavad, et baasaastaga 2022
võrreldes peab kogu põllumajanduse ja maakasutuse valdkonna
süsinikuheide vähenema 14 protsenti.
Eesmärk peab olema täidetud 2030.-ks aastaks.
Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot ütleb,
et eesmärk nõuab küll tõsist pingutust, kuid on saavutatav. Hea uudis on see, et ta on saavutatav siis moel,
et me ei pea toidu tootmist vähendama, ei pea karja vähendama.
Ei ole vaja meil põllumajandustootmises olevat maad vähendada.
Saame siis kindlustada selle, et Eesti inimestel on oma maine,
kvaliteetne toit ka igapäevaselt toidulaual olemas. Kliimaseaduse kavandis on kirjas, et süsinikuheitmete
vähendamiseks tuleb suurendada piimalehmade karjatamise
osakaalu viis protsenti, mineraalväetiste kasutamist aga
vähendada 30 protsenti ja need asendada orgaaniliste
väetiste või täpsema doseerimisega.
Lisaks tuleb rajada uusi biogaasijaamu, soodustada vedela
biokütuse kasutamist põllumajanduses.
Staažikas Jõgevamaa põllumees Lembit Paal ütleb,
et laudas kindla sööda ratsiooniga harjunud piimalehmade
karjamaale viimine tekitab suuri lisakulutusi. Esiteks, peame nagu arvestama seda, et meie maade
erastamisel on ammu lõppenud ja maad liigub täpselt nii palju,
kui teda turule tuleb.
Ehk see ei ole üldse midagi erakordset, kui ühe farmi ümber
ei olegi tegelikult karjamaid või need ei kuulu siis
konkreetsele tootjale. Lembit Paal lisab, et mineraalväetiste vähendamine kahandab
ka saagikust ehk siis sama koguse saamiseks tuleb tootmist
hoopis laiendada.
Muidu väheneb kohaliku toidu kättesaadavus. Ehk siis me peaks rohkem loomi pidama, et saada rohkem orgaanikat,
et sellega siis kompenseerida mineraalväetiste puudujääki.
Aga noh, minu meelest on need kliimaeesmärkide rakursist
vaadatuna nii-öelda vastuolus. Taaskord põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot. Kindlasti on vaja nende meetmete rakendamiseks teatavalt
riigi tuge.
Tehnoloogia muutmine näiteks maaharimisviisi
või maakasutusviisi muutmine tegelikult see nõuaks ka
ja eeldaks ka sellist riigipoolse stimulatsiooni,
et see on üks pool ja teine on see, et, et kindlasti on
eelduseks ka mõnede õigusaktide muutmine,
siis lisaks veel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk,
Paide.
