Vikerraadio. Lõgo. Tere, head kuulajad.
Tänases saates räägime kahel väga huvitaval teemal,
kuna üks neist on kirgi küttev kasside teema
ja teine konnade teema, mis võib-olla kirgi nii palju ei küta,
aga ma tean inimesi, kes konni näiteks väga-väga pelgavad.
Ja praegu juba on välja ilmunud teedele hoiatusmärgid,
et ettevaatust, konnad teel, sõitkem.
Ettevaatlikult, nimelt soojade ilmadega hakkavadki
kahepaiksed liikumana. Täna küll Su ilm soe ei ole aga peata soojaks ei lähe
ja seoses sellega saab alguse ka siis kahepaiksete
vabatahtlik seire mida siis keskkonnaagentuur juba kuuendat
aastat korraldab.
Ja lisaks oodatakse muidugi ka inimesi siis nupurni märkama,
aitama, kui vaja on ja mis elu nad üldse elavad,
kui palju meil on kahepaikseid, selliseid erilisi,
kes neist on kaitse all ja milline on nende koht ökosüsteemis. Sellest räägib meil täna saates Tartu Ülikooli
märgaladeökoloogia teadur Elin Soomets, Alver.
Ja kodukassid, nagu alguses sai öeldud, härrad on armsad
ja toredad, sõbralikud, kuid vabapidamisel on väga suureks ohuks.
Ja kui nüüd kassid sedasi ringi luusivad,
siis ei püüa nad mitte ainult hiir ja rott vaid on ohtlikud
just lindudele.
Ja kassid ise ei ole selles süüdi, et see on nende
loomupärane siis sundpüüda ja jahtida. Paide inimesed vastutavad selle eest ning kassiomanik
kassiomanike nõustaja Laura kiiroja räägib siis Kristo
Eliaselt tänases saates, et milline on kasside mõju
loodusele ja kuidas seda on võimalik vähendada.
Vot sellised teemad täna helipuldis Kätlin Maasik
ja mina olen Krista taim.
Soovin teile head kuulamist. Ja on asja tuua. Miinusest. Kui kuulsin raadiost, palun? Naas ajalehti. Sa kas suudan veel ei taha. Minna ja kuulata lõimuda. On pulstunud tuuled suletud. Vaikust kuulavad. Onu tahtmine suur. Kui kool sierra Kõrvadele. Taevas saaja lehti. Lillekülmunud ma. Ei saa. Kuulata. Kuid. Raadi kõrvadele. Taevas vihma sajab. Kellel? On kui looma Kas suudame leida Logajad kuulata lindude lille,
kui? Sa. Kui ei teaks, et praegu on kevad ja aprillikuu siis võiks
arvata aknast välja vaadates, et võib-olla tõesti on sügis
kätte jõudnud.
Aga siiski on, aprill on kevade ja kevadistel teemadel
räägime Tartu stuudios on meil Tartu Ülikooli
märgaladeökoloogia teadur Elin Soomet salver,
tere. Tere hommikust kõigile.
Teie olete see inimene, kes teab kahepaiksete elu,
seda nii üht kui teist, ehk siis rahvakeeli öeldes vist on
konnad kõige lihtsam, mismoodi öelda nende kahepaiksete
kohta või ma eksin? Ja just nimelt konnad, kõik teavad neid seal nimega,
aga miks nad ametlik nimetus on muidugi kahepaiksed.
Ja miks need kahepaiksed on, on see põhjus,
et nad vajavad elamiseks ja sigimiseks sellist natuke
keerulisemat elupaiga, komplekssed, nad vajavad veekogu selleks,
et sigida, et suurem osa liikidest siis on sigimisperioodil vees.
Aga ülejäänud ajad, kui nad toituvad, nad vajavad
maismaaelupaiku või kui nad talvituvad, vajavad ka metsast elupaika,
et see oleneb täiesti liigist. Aga konnad on tõesti selline üldine väljend,
et, et kui ma kuulen sõnakonnas, siis kõik me kujutame ette,
et nad enam-vähem, kuidas need konnad välja näevad.
Klassikalised konnad. Ja aga tegelikult on neid ju erinevaid liike ju,
et ei ole nii, et on üks konn ja see ta ongi,
kui palju meil neid Eestis siin on? Ja Eestis on meil 11 liiki, et ei ole väga palju,
aga on natuke rohkem kui, kui põhja poole minnes,
et, et nii mitmegi liigi puhul Eesti on,
on siis nende kahepaiksete Eestis kaebaksite levila põhjapiir.
Seepärast meil väga palju ei ole neid, aga nendest 11-st
liigist kaks liike on sellised, kelle puhul esmalt ei arvata,
et nad võiks konnad olla, pigem arvatakse,
et tegemist on sisalikega, aga tegelikult nad on vesilikud
eksabaga konnad, nad näevad mõneti sisalike moodi välja. Aga need on täiesti, tegelikult on need erinevad,
et kui kui te kujutate ette, kuidas te, kui olete sisalikke näinud,
näiteks arusisalikud on hästi tavalised siis nutan selliseid
krobelise nahaga, kuivad aga vesinikud, vesinikud on pehme,
nahaga, niisked ja sellised.
Ja nende varvastel ei ole küüsi, nii nagu on arusisalikke
ja kivisisalike varvastel. Aga ega ma neid ju oma aias ei või kohata,
nad ikka tahavad mingit veekogu, ma kujutan ette. No kui teie aia lähedal on mõni veekogu,
noh, ütleme niimoodi, 100 meetri ulatuses,
isegi kraavid, siis ikka võib näha aedades,
sest et nad tahavad süüa saada, nad käivad aedades näiteks
toitumas igasuguseid putukaid, nälk tigusid
ja kusjuures Kahepaiksete väga meeldib süüa puuke.
Nii et mina täitsa soovitan, et kui teil ei ole enda
koduaias tiiki lompi, siis tehke endale meelitagenet konnad sinna,
sest seda vähem on teil aias puuke. Tohoh, vot see on küll nüüd hea uudis, ma kujutan ette,
kuidas labidad kätte haarata ja mindi kaevam.
Aga kui ma vaatan praegu aknast välja, sajab lund.
Ma ei tea, kas on lumi seal midagi enneolematut
või tähendab noh, mis on omane rohkem sügisele siis mida
konnad praegu teevad.
Ja nendel liikumine on vist hangunud. Nende liikumine on tõepoolest hangunud, sest kahepaiksed on
kõigu soojased, see tähendab seda, et nende kehatemperatuur
sõltub välistemperatuurist ja kui meil praegu on null kraadi
või üks kraad sooja, siis nende kehatemperatuur on sama külm,
see tähendab, et tõesti nad ei ole võimelised liikuma.
Ehk siis nad ilmselt on läinud peitu kuskile,
kus on natuke soojem näiteks ka veekogus sees veekogude põhjas,
kärnkonnad võivad täiesti praegu kükitada
ja oodata ilma soojenemist. Või siis ka poevad lehe varis olla, et natukenegi sooja hoida.
Et aga noh, suur hulk konnasid on meil just praegu on
pruunid konnad ehk siis rabakonn, rohukonn,
need esimesed sigijad, nemad on juba sigimas suuresti ära
käinud ja nende kuduga on eriti rohukonnakudu kan,
sellised kurvemad lood, et, et, et on ära külmunud täitsa
jäässe läinud siin paar päeva tagasi, kui,
kui ma välitöödel jälle taaskord olin, et siis midagi ei ole teha. Veekogu on jääs, kus kuduge, et kahjuks hukkub. Aga kas nad lähevad ja teevad uue või siis ongi see aasta selline,
kus nende populatsioon lihtsalt. Langeb kuidas sellega uuesti nad ei tee,
sest konnade emasloomad, väljastaa ütleme siis,
et väljastavad ühe kas kudupalli või siis kudu nööri korraga
ühe aasta jooksul.
Et kuna see kudu loomine on väga kallis protsess,
nende jaoks, see võtab väga palju energiat,
siis nad ei, ei tee uuesti nii nagu nagu lindudele,
et kui neil üks kurn ebaõnnestub, siis nad teevad teise
või kolmanda konna. Ent kahepaiksete, kas sa niimoodi ei ole,
et jah, ilmselt, et suurhukk suur hulk nendest hukkub
ja võib juhtuda, et mõnel liigil siis populatsiooni arvukus
natuke väheneb, aga loodame siis, et järgmine aasta on
järgmise aasta kevadel natuke stabiilsem
ja võib-olla seetõttu jääb ka rohkem, kahepaiksed saab
alguse ja jääb ellu. Aga kellel nüüd on veel alles sigimisperiood ees et kes
ootavad nüüd soojasid ilmasid, et siis teele minna. Ja kes on meil natuke hilisemad sigijad,
on näiteks nendest vesilikest tähnikvesilik,
alustab kohe varsti, harivesilik ootab natuke kauem kuskil ütleme,
et mai teine nädal võiks olla, kui nemad hakkavad sigima,
samuti juttselg-kärnkonn, kõre tema vajab,
et oleks ikkagi väga soojad ööd.
Päev niikuinii ja natuke saaks vihma.
Et temal loodetavasti õnnestub sigimine ja kes,
kes alustab ka hiljem, mudakon. Ning rohelised konnad, et nemad on sellised.
Juuni alguses sigijad.
Noh, et praegu jah, pruunid konnad on need,
kes, kes peavad selle löögi vastu võtma. Aga öelge sellist asja, et kuidas nüüd nendel konnadel vahet
teha selles mõttes, et nad muidugi võid pilti vaadata,
kõik, aga et oma aias elavad konnad ka aias,
kus ei ole võib-olla tiiki kui kes, kus elavad,
kuidas ära tunda neid? Neid saab mitut moodi eristada.
Alustame siis kõigepealt pruunidest konnadest,
et kui, kui selja pealt vaadata nimi, ütleb pruunid konnad,
nad tõesti ongi, kas sellist pruunikat värvi,
oliivikarva natuke rohekamad ja kaks liiki neid on rabakonn,
rohukonn. Aga ütlen päris ausalt, et tegelikult seljavärvuse
järgi on neil selja järgi on üldse väga raske neil vahet teha,
aga mille järgi saab vahet teha, saab kõhu järgi,
et rõhukuna kõht on selline säbruline kirju rabakonnal on valge. Et kui seda konna kõrvalt vaadata, siis rohukonna kirju kõht
ulatub ka külje peale jalgadele välja, et see võib ära reeta,
kumma liigiga on tegemist.
Kui aga tahta veel rohkem kindel olla, siis tuleb ikkagi con
päris kinni püüda ja vaadata, milline ta ninakuju on külje
pealt niimoodi profiilis vaadates, et rohukonn on sihuke
ümara ninaga rabakonn, terava ninaga ja lisaks on neil
sellised sellised vahvad asjakesed tagumistel jalgadel nagu
püüa kübrukesed. Et need on väikese varba juures, et kasutavad rabakonnal on
need suuremad niukene Muksuke seal väikese varba juures seal
veidi suurem, rohukonnale veidi väiksem.
Miks meil seda vaja on?
On see, et rabakon talvitub meil üldiselt maismaal
ja ta kasutab seda pöia kübrukast nagu lapita labidana,
et siis pinnasesse kaevuda.
Kaevubki, aga kuna rohukonda lülitub veekogust tol pole nii
suurt seda kübrukast või labidat vaja, siis tal ongi see väiksem. Kes nendest aias elab, et rabakonn, ma kujutan ette,
elaks nagu rabas. Ja tegelikult ei ole niimoodi, et eks nad mõlemad tulevad aeda.
Rabakon võib-olla on ta nimi, sellepärast ka raba con pandud,
et tema on liik kes saab sekkimisega hakkama ka raba laukas,
kus on hästi happeline vesi, et, et rohukonna
ja teised riigid ei saani happelises vees sigida,
ka tema saab.
Aga kes meil veel aias on, kindlasti leiab vesilik emme
laiast tähnikvesilik kum ja samamoodi on ka kärnkonnad
otsivad toitu ja kui me räägime piirkonnas,
mis jääb Peipsi äärde siis on selline natuke haruldasem liik
nagu mudakonn, kes sibulapeenarde vahel väga suure hoolega
käib toitumas ja peitub ka sinna mulla sisse just päise
päeva ajal. Et teised liigid ütleme nüüd rohelised konnad,
Nemad pigem nii tihti aedadesse ei roni,
et nad on, on rohkem suurtel suurematel rohumaadel
ja hoiavad natuke eemale. Konnade roll ökosüsteemis ma tean, et see on tobe küsimus,
aga siiski, sest kui me mõistame, siis oskame ka hoida. Tobedad küsimused, on need küsimused, mis küsimata jäetakse,
ehk siis tegelikult see on väga oluline küsimus
ja kahepaiksete olen äärmiselt oluline roll ökosüsteemis,
nad on toiduks tegelikult kõigile, et sellepärast meil ongi vaja,
et et need kahepaiksed oleks hästi-hästi palju.
Sest vähe on neid üldse neid liike, et neid loomi,
linde, kes ei toitu kahepaiksete, sest et kui me võtame
kahepaiksete kudu staadiumi, kui nad on täiesti liikumatult,
on seal kas kudupallis või kudu nööris siis tegelikult on
see ju täiesti liikumatu tasud vee sees olev toit,
puhas valk, millest toituvad kalad. See toit ei lähe eest ära seda nina kinni püüda.
Kui aga sellel kudust õnnestub väikestel kullastel areneda,
nad hakkavad juba liikuma, siis on nad toiduks erinevatele
röövtoidulistel putukatele, kes natuke suuremat neist
või siis ka näiteks pardid, kas Bladistavad vee sees ringi
samamoodi kalad, kes söövad neid.
Kui Kahepaiksed jõuavad siis päris konnadeks täiskasvanud isendid,
taks siis söövad neid noh, kas võimeline konnakotkad
või valged toonekured, kes iganes need kätte saad. Erinevad imetajaliigid toituvad kahepaiksed,
tõstan need siis kährikud või rebased ja näiteks talvisel
ajal on veekogu kaldaservadesse talvituma läinud rohukonnad
hästi oluliseks toiduobjektiks Saarmatele,
kes neid välja ka loomulikult naaritusele.
On see siis euroopa naarits või ka Ameerika naarits
ehk mink. See on ikka päris suur ime, et mõned neist jõuavad täis
ealiseni ja ütleme elada vanaks, kui vanaks võib üks konn elada,
kui tal on kihvt võrrelisi. Teil on see erinev kärnkonn, harilik kärnkonn võib isegi 15
aastat elada, aga pigem on see haruldused,
et selline seitse-kaheksa aastat on täitsa hea konna ikka,
aga, aga tõesti see väga väike hulk nendest jõuab nii vanaks
elada ja kui, kui te näiteks leiate loodusest sellise hästi
suure hariliku kärnkonna tavaliselt need suured on emased.
Et need on, need on ka siis väga vanad isendid,
sest kollete puhul on see, et kui meie inimestena kasvame
pikkusesse teatud vanuseni siis edasi me võime ainult
laiusesse kasvada, aga korstnate puhul on see,
et nad kasvavad terve elu, kui on kehvem aasta,
võib-olla vähem toitu jahedam, siis nad kasvavad natuke vähem. Kui on parema aasta, kasvavad nad natuke rohkem,
et kas see on täitsa surmani välja, et, et seetõttu ongi,
et mida suuremad konnad, seda vanemat isendit Natcon. Konnad võivad olla ka paigatruud, et elab mul kärnkonnaaias
ja see on kogu aeg seesama kärnkonn ei tule sinna teisi juurde. Ja tegelikult konnadel on ka oma kodupiirkonnad
ja nendes liikumisraadius ei ole üldse väga suur tsirka 500 meetrit?
Jah, nad võivad rännata ka mitu kilomeetrit,
aga, aga üldiselt on nad päris paigatruud
ja eriti on nad sigimisveekogu osas paigatruud,
et Nad lähevad sigima üldiselt nendesse veekogudesse,
kus nende elu on kunagi alguse saanud. Ma mõtlen praegu kuumadele, suvedele ja sellele,
et kui on kuiv ka pole vett, kas kuidagi kahepaikseid mõjutab,
noh, kes on, ma ei tea, aedades vä? Ja loomulikult mõjutab, sest kahepaiksed tal on hästi oluline,
nende nahk oleks niiske.
Et ühelt poolt see aitab jahutada, aga teiselt poolt,
et neil on, neil on kopsuhingamine, aga neil on ka naha
kaudu hingamine ja selleks, et naha kaudu hingamine saaks toimuda,
selleks on vaja, et see nahk oleks märg.
Et see nahahingamine tegelikult toimub samal põhimõttel nagu
meil kopsuhingamine, et et kopsupind on niiske. Sinna me hingame seda hapnikku sisse, hapnik lahustub selle
pinna peal ja organism omistab seda ja naha kaudu siis
konnadel toimub samamoodi, et sa hapnik,
mis satub sinna naha peale hakkab seal lahustama
ja keha saab siis omastatud selle, et hästi oluline on,
on see konnade nahk, oleks, oleks märg, aga tõesti,
kui meil on hästi kuumad suved, seda vett ei pruugi olla
lihtne kätte saada. Et mida mina siis soovitan teha, et et pange kui on võimalik,
kui teil on suur aed, siis kaevakesena väike lomp juba parv
paari ruutmeetri suurune lamp on konnadele väga sobiv
ja samuti siis saavad sealt siilid käia,
joomas linnukesed saavad käia ennast jahutamas.
Nii et, et, et see on mitmetele erinevatele liikidele väga oluline,
et oleks võimalikult palju, et kui me võtame just meie linnakeskkonnad,
suured linnad, Tallinn, Tartu, siis väikeste veekogude
osakaal meil on hästi-hästi pisike linnas,
et vee defitsiit on suur, et seetõttu iga väike lisanduv
veesilm on hästi oluline loomastikule. No te ootate nüüd ka inimeste vaatlusi kahepaiksete sigimisveekogudest,
see veel kestab vanusest?
Oleneb kõik ilmadest, mismoodi see nüüd välja võiks näha
ja ma tean, et on olemas, loodusveeb kuhu saab siis kus saab
täpse juhendi.
Vot kuidas teha, aga, aga mis soovitusi veel
või tähelepanekuid. Jah, mina soovitan, et kui teil on enda kodu kodu juures,
lomp, tiik, kraav ükskõik missugune veekogu,
et kõige kohe mitu korda seda vaatamas ja et kas te näete
seal täiskasvanud isendit, kes sigivad, kes laulavad,
et laulu järgi saab neid isendeid määrata
või kui nad on kudenud sinna, et kas seal on kudupallid nagu
on pruunidel konnadel, rohelistel konnadel when seal kudunöörid,
nii nagu on kärnkonnadel ja, ja loendaga need kokku
ning hästi mugavam kasutada. Et keskkonnaagentuuri poolt välja töötatud loodusvaatus
täppi selle saab endale alla laadida ja kirja panna sinna sisestada,
et kust te nägite, mis liiki te mängite,
teha ka pilt juurde, et ma soovitangi näiteks täiskasvanult isendist,
noh, võtame needsamad pruunid konnad, kellest on jutt,
oli et pildistage pealtpoolt neid külje pealt kõhu alt.
Et siis, kui te selle pildiga sinna vaatuse juurde lisate,
siis mul on hea kinnitada teie määrang, et jah,
see liik on see, mis teie arvasite, et see liikon. Väga tore, ma arvan, et me peaks veel üle kordama mõned asjad,
kuigi suve jooksul kindlasti jõuab, et mis on inimese poolt
ohuks konnadele?
Üks asi on ilm, eks olemas. Ja aga tegelikult kõige suurem oht ja põhjus,
miks üldse kahepaiksete arvukus on langemas nii Eestis,
Euroopas kui kogu maailmas ja palju liike on kadunud
ja kadumas on elupaikade killustumine, elupaikade hävimine
just selleks, et kuivatatakse ära märgalad mida kahepaiksed
vajavad siis sigimiseks, miks neid kujundatakse ikka selleks,
et, et inimene saaks põllumajandusega tegeleda,
et saaks elamuid ehitada. Ja, ja see, et ühelt poolt need märgalad kaovad,
teiselt poolt killustumine tähendab seda,
et, et võib-olla see inimasulast ühel pool asub see märgala,
kus nad sigivad teiselpoole, jääb toitumisala,
et neil on väga raske sellest inimasulast läbi liikuda.
Et kõik üldiselt kõige olulisemaks kadumise põhjuseks
peetakse elupaikade hävimist.
Teiselt poolt väga oluliseks suureks probleemiks on
põllumajanduse ise, kus kasutatakse erinevaid väetiseid,
keskkonnamürke. Et kui meil on sellised suured vihmaperioodid,
siis need ained uhutakse kraavidesse, kraavid omakorda
suubuvad looduslikes veekogudes ja väga paljud väike
veekogud saavad saastatud.
Nendest toitainetest ja nendes väike veekogudes hakkab siis
näiteks vetikad vohama.
Taimestik hakkab liialt kasvama, mis kasutab siis hapnikku
ära ja kahepaiksete ei õnnestu siis seal kullestena ütleme,
enda arengut läbi viia, nad hukkuvad. Ja suureks suureks probleemiks kahjuks ka Eestis on,
on levima hakanud kahepaiksete seenhaigus Sütrit.
Et üldiselt on tegemist väga letaalsem seenhaigusega,
kus kahepaiksed lihtsalt kuivavad ära, kui nad nakatavad
selle seenega, et oleme ka Eestis analüüse võtnud,
see haigus on Eestis olemas.
Kuidas me selle haiguse levikut saame vältida
või vähendada, on see, et kui me käime looduses iga kord,
kui me sealt koju tuleme, tuleks korralikult oma kummikud
ja matkasaapad tallad kõik ära pesta, lasta kuivada neil
ja kui võimalik, siis kuivada last päikese käes,
sest UV-kiirgus tapab neetseenioosed ära,
et, et siis me lihtsalt ei levita seda haigust edasi. Et me Eestis ei ole küll täheldanud selliseid massilisi
kahepaiksete hukkumisi.
Aga noh, loodame, et seda ei tule ka tulevikus. Viimane küsimus veel, et millikuidas luua konnale head elutingimused.
Näiteks koduaias me varsti hakkame rääkima lindudest
ja kassidest.
Aga konnad võiks ka ju aias olla. Ja loomulikult ja konnadele saab rajada väikse väiksed lombid,
oleneb, kui suur teie aed on, selle lombi rajamiseks võiks
valida võimalikult päikesepaistelise koha kus ei ole
läheduses põõsaid, mis võiks seda vett varjutada puid.
Ja ei ole vaja kaevata üldse sügavat lompi pool meetrit maksimaalselt.
Ja kindlasti võiks olla tal hästi laugete servadega,
eriti just põhjapoolne serv võiks olla lauge.
Kus siis see lõunapäike paistab peale see vesi soojeneb seal
kiiresti ja Mikson soe vesi, oluline on see,
et mida soojem vesi on, seda kiiremini kahepaiksete kullased
hakkavad arenema. Ja noh, sinna võib istutada ka pärismaiseid veetaimi juurde ja,
ja lasta sellel tiigil omasoodu seal olla.
Kui, kui teil on selline pinnasaias näiteks liiga liivane,
kus, mis lihtsalt ei pea vett, siis võib mingisuguseid
vettpidavaid materjali kihte sinna alla panna,
et see vesi sinna pidama jääks, aga, aga ei ole.
Kui ei ole vaja kasutada, siis mida looduslikum,
seda parem, et sellise tiigi kaevamine ei võta kaua aega,
et ei ole vaja suurt koppa tuua koduaeda selleks,
et, et see veesilm sinna saada. Kindlasti tasub üle mõelda ka muru niitmine.
Traktoriga kiirel kiirusel konnadest. Jah, et üldse mina soovitaks nii vähe kui võimalik niita,
et endale käigurajad niita siis kohad, kus siis lapsed
mängida saaksid, et, et seal ei pea kõrge hein olema,
aga kindlasti jätta loodusele endale ka mõned sellised
looduslikud lilledega kohakesed ja natukene kõrgem roht,
mille sees on siis Kahe paiksetel hea toit
ja noh, loomulikult kui kui te lähete niitma,
siis kontrollige tõesti, et, et seal kahepaiksed ei toituks,
et, et nad ei hukkuks teie käte läbi. Aitäh Tartu Ülikooli märgaladeökoloogia teadur Helin,
Soomet salver ja tuletan siis meelde, et loodusvaatluste
nutirakenduse kaudu saab kahepaiksete sigimist veekogudes
täheldada ja siis anda teada, teha vaatlusi loodusveebis
ja kasutage seda võimalust, see on päris põnev on sedasi
jälgida ja vaadata, et saate ise targemaks
ja loodusele ka kasu. Kui kahtobas näed, kaan esisiis, läigib nende vahel vesi,
külm ja rooste neljal lai, on elu hälliks olnud vesi.
See algus kannetti Vibesi. Niimoodi kõlas siis konnade laul.
Nüüd aga kuulame veel laulu kassidest ja seejärel saab sõna
juba Kristo Elias, et ta jutu kassiomaniku kassiomanike
nõustaja Laura kiirajaga Statsionaarne proovasse põrke, kas manu läks käest ära? Pole veel metskassist põlvnevad, loovad hallid kollakad,
valged ja mustad ka, kes teile õnnetu skaalal? Pärast 53 70 päeva hallist kaalne aega.
Evastel sünnivad kol sapine tätovitud Paaja. Kui üheksa kuni pesu saame linna sinna kassikonderite peale. Tellakama, miks võrku püüda, lasin?
Uurises ärasid sellise ristiga. Kui lähed ja kas sa akna ja akna peal passid silmad otsivad
Rooses kassi. Kodukassid on armsad ja sõbralikud lemmikloomad kuid millist
elu elavad nad siis, kui nad on vabapidamisel.
Teadusuuringutest selgub, et kassidel on selge negatiivne
mõju ümbritsevale elustikule.
Jalutama läinud või metsistunud kodukasside tõttu hukkub
Austraalias aastas sadu miljoneid kahepaikseid,
roomajaid ja selgrootuid USA-s ja Hiinas miljardeid linde
ja imetajaid kassid pole oma loomupärastes kommetes süüdi. Aga kui neid lemmikloomadena peetakse, siis on omanike kohus
vähendada võimalikult palju seda kahju, mida kassid looduses
vabalt liikudes põhjustada võivad.
Kuidas kass mõtleb ja millisel moel saavad inimesed tema
mõju ümbritsevale vähendada ja samas kassi elu rikastada,
rääkis mulle zoosemiootik ja kassiomanike nõustaja
ning kassiomanik Laura kiiroja. Laura, kui erinevad kodukassid oma eestlasest metsloomast
üldse on. Mitte väga erinevad, et kodukasside kodustamise protsess on
näiteks oluliselt lühem kui koerte puhul,
et kui koerte puhul arheoloogilised leiud näitavad siin
13000 kuni 45000 aastat tagasi isegi siis kasside puhul
ikkagi 9500 aastat tagasi.
Et, et üldiselt oluliselt, märksa märksa vähem on kodustatud
kasse koeri ja, ja kui mõelda ka sellele,
kuivõrd edukad inimesed on olnud kasside kodustamises siis
ka väga suured erinevused koertega võrreldes et tõugude
selektiivne aretamine ei ole kuigivõrd palju õnnestunud
kassidel üldse, on nende metsikute eestlastega
ehk siis peamiselt aafrika metskassiga väga sarnased jooned,
et, et neil ei ole palju palju erinevusi eriti välimuse
osalisega käitumise osas ka tegelikult. Absoluutselt et, et jah, võib-olla, kui mõelda koerte puhul,
siis meile sihuksed, tõurühmad nagu kelgukoerad
ja ja jahikoerad ja karjakoerad, et siis diivani koerad,
et kui asjade puhul meil ei ole õnnestunud kodustada ühtegi tõugu,
kes, kes meiega mingil määral sihukest nagu funktsionaalselt
koostööd teeks.
Aga võib öelda, et kõik on ühtviisi jahikassid nii nagu meil
on jahikoerad. Et sest kodustamise kasside kodustamise ju algne motiiv
oligi just hiirte ja näriliste püük hiirte kontrollimine
ja tegelikult ka tänapäeval kehtib see palju,
et paljud võtavad kassi just selleks, et,
et hiirtest siiri siis kontrollida või hiirtest jagu saada. Tänapäeval peaasjalikult me peame ikkagi kassi
linnakeskkonnast ei ole hiirte püüdmiseks.
Kui, kas nüüd lastakse lahti aedade vahele.
Mida ta mõtleb?
Kus ta käib, mida ta teeb? Sõltub väga kassist ise loomuti on kassid väga erinevad see,
kui kaugele üks või teine kass liigub ja mis põhjusel see
võib olla väga erinev.
Et näiteks uuringud on näidanud, et keskmiselt kassid
liiguvad üsna vähe, mõni ei lähe, eks ole üldse aiast välja.
Aga keskmine on niisugune 40 kuni 200 meetrit raadius.
Aga samas osad kassid, eriti maapiirkondades,
võivad seal liikuda kolme ruutkilomeetrisel piirkonnal. Kodutud kassid ka näiteks Austraalias kuue ruutkilomeetrisel piirkonna.
Et see jah, kõik sõltub samamoodi näiteks vanus loeb,
sest nooremad kassid liiguvad kaugemale,
sugu loeb, isased liiguvad kaugemale.
Ja loeb muidugi ka see, kas kass on kastreeritud
või mitte, et üldiselt kastreerimine ikkagi muudab nad
natuke kodulembesemaks.
Aga jah, see, kui palju nad liiguvad, sõltub väga kassist
ja kui mõelda nüüd sellele, mida nad teevad seal õues,
siis üks asi on kindlasti lihtsalt emotsioonide kogumine
ehk et mis, mis maailmas toimub, lõhnad,
kõiksugu stiimulid, muru ja nii edasi, kõik on rikastuskassile,
kõik on huvi tekitav. Aga loomulikult põhjused võivad olla ka jahipidamine,
näiteks millega või noh, tegevused, millega siis ennast siis mille,
millega aega veedetakse jahipidamine, paaritumine,
võib-olla naabruses mõni omanikust, atraktiivsem tegelane,
kes annab rohkem maiusi näiteks et ja noh,
sageli ka siis, kui kodune keskkond on stressi stressirohke.
Siis kassid eelistavad kaugemale liikuda. See jahipidamine ei ole ju tänapäeval kõhu täissaamise eesmärgil,
et see on see nii-öelda ürgne instinkt siis või. Jah, selles mõttes hea küsimus, et miks kassid peavad jahti,
kui, kui neil on kõht täis.
Tegelikult see söömine või kõhu täitmine on siiski selle
jahikäitumise lõpuosa, et jahikäitumine kui selline koosneb
väga mitmest erinevast etapist ja evolutsiooniga on see
niimoodi välja arenenud, et motivatsioon süüa on tegelikult
väiksem kui motivatsioonid eelmisi jahikäitumise etappe teha,
sellepärast et iga kord, kui sa jahti alustad sa ei lõpe
saagipüüdmise ja söömisega. Nii et motivatsioon, näiteks varitseda hiilida
ja ka rünnata peabki olema kassil suurem. Kui tahaks, et meie kass ei häiriks muud loodust kas oleks
võimalik teda siis täiesti toas pidada ja mida see sellele
kassile teeks? Ükski loom, eriti selline loom nagu kass,
ei ole loodud nelja seina vahel elamiseks terve elu.
Tuha kassipidamine on kindlasti võimalik ka nii,
et kassi heaolu on võrdlemisi adekvaatne,
aga selleks kulub omanikul palju rohkem aega ja,
ja vaeva. Et, et seda heaolu kassi puhul siis toakassil
tõsta või hoida piisavalt kõrgel.
Väga sageli sagedased mured toakasside puhul on siis üks asi
on kindlasti ülekaalulisus, aga teine põhjus
või teine probleem on alastimuleeritus. Ja sellest siis juhtub stress ja käitumisprobleemid.
Toakassidel on käitumisprobleemid oluliselt sagedasemad kui
siis nendel, kes on vabapidamisel või käivad vahepeal
näiteks traksitades õues. Mida siis teha, et kassid oleksid õnnelikud
ja linnud oleksid elus? Sellele küsimusele vastus sõltub, et, et kuidas siis
otsustatakse kassi pidada.
On asju, mida saab teha, et vähendada vabapidamisel oleva
kassi halba mõju keskkonnale.
Ja on asju, mida saab teha, et suurendada toakassi heaolu
ja siis on see vahepealne variant milleks on näiteks
traksidega õues käimine mida mina isiklikult väga propageerinud,
sest sest see tõesti annab kassile nii palju rikastust ellu juurde,
mida on toaga keskkonnas väga raske korvata. Ja ja noh, siis on ka sellised variandid nagu õueaediku
ehitamine näiteks kassile Tundub nagu ju isegi natukene solvav sellele kassile või,
või see on lihtsalt meie endi peades. Ja kogu aeg ongi käinud ühtemoodi, aga nüüd meil on teadusuuringud,
mis näitavad seda looduslikku mõju ja kassid on tõepoolest
üks kõige suurema siis negatiivse mõjuga invasiivseid liike.
Ja seda ei saa kuidagi läbi lillede enam vaadelda,
et neid väljasurnud liike on, on, on ikkagi kohutavalt palju.
Nii et sellega tuleb arvestada ja samas tuleb arvestada,
et ka kassil on oma vajadused.
Kui, siis ikkagi noh, tegelikult Eestis enamikel enamike
kohalike omavalitsuste määruses on kirjas,
et lemmikloom peab olema oma territooriumil. Aga kui on ikkagi vabapidamisel, kas siis mõned nipid,
mis võivad toimida, või võivad vähemalt vähendada seda riski,
et kass murrab looduses loomi, on kellukesega kaelarihm?
Vahel on vaja, mõni kass oskab niimoodi kõndida,
et see kelluke eriti helised, siis on vaja ka kuni viiskil
kellukest kaelarihma külge.
Ja see pidi siis vähendama osade uuringute järgi kisklust
lindudele ja närilistele 50 kuni 60 protsenti. Siis on olemas ka sellised värvilised kaelarihmad
kellukesega ja värvilised, mis pidid siis olema veel
tõhusamad lindude lindudele kiskluse vähendamiseks.
Ja, ja mõned asjad, mida omanik saab veel teha,
on näiteks mängimine viis kuni 10 minutit päevas mängida
kassiga ka siis, kui ta on vabapidamisel.
Et see lihtsalt seda jahijahikäitumist ta saab rakendada
juba koduse ja see motivatsioon või vajadust seda rakendada
õues on selle võrra väiksem. Ja näiteks ka dieet võib mõjuda, et lihaküllane
ja teraviljavaba dieet on mõndade uuringute kohaselt
vähendanud siis kasside kisklust. Mida sa teed kassiga, et tal oleks elu huvitav toas? Võimalikult palju üritan pakkuda igasugust rikastust
ja muuta seda igapäevaelu kassil stiimulirohkeks nii
füüsilise füüsilise keskkonna osas, kuigi,
kui siis ka kognitiivsed stiimulirohkeks.
Et kui mõelda sellele, kui palju energiat jääb toakassil üle,
eriti kui nad saavadki oma toidu kätte toidukausis ühe
minutiga et siis mis, mis nad selle ülejäänud päevaga peavad
tegema siis siis omanik peaks ikkagi selle võrra vaeva nägema,
et pakkuda kassile stiimulirohket elukeskkonda. Üks võimalus on kindlasti treenimine, trikitrenn on väga hea
ka omaniku kassivahelise suhte tugevdamiseks
ja samas paljud harjutused, noh, mina olengi näiteks valinud
oma kassi jaoks sellised harjutused, mis tema füüsilist
toonust ka tõstaksid.
Aga veel võimalusi, kuidas rikastada ja eriti just
kognitiivselt rikastada kassi peale treenimise on,
on pakkuda võimalusi jahikäitumise jaoks. Näiteks siis Siis toidu, jaoturite või toidupuslede või toidupallide kasutamisel,
et selle asemel, et siis krõbinad, saadakse lihtsalt
kaupsist kätte tuleb natuke vaeva näha, nuputada,
kuidas neid kätte saab. See vabapidamine on pigem nagu kergema vastupanu teed minek,
tihtipeale lihtsalt kassiomanik peabki tegelema kassiga. Selles mõttes on raske öelda, et kindlasti,
kui kassi käest küsida, siis olenemata kõikidele
punnistustele omaniku poolt ikkagi eelistaks olla
vabapidamisel aga, aga omaniku jaoks on tõesti raskem
pakkuda kassile elamisväärset ja õnneliku elu ainult toa
kassina teda pidades, et siis peab tõesti palju vaeva nägema. Nii rääkis kassiteemadest zoosemiootik Laura kiiroja tänases
osooni saates Eesti Televisioonis kell 20 30 on pikemalt
juttu ja ka pilti sellest, kuidas kodukassid mõjutavad
elustiku aedlinnas ja millised on võimalikud nipid. Selle mõju vähendamiseks. Vaevalt puhkenud sinilill päike tüdru, Ateena müütab südamesse.
Pidin main Arvikud lekkima, süüta nüüd ööd läbi tänavail
lauluga ja su pihku hakkab üks värisev peo juustes saba.
Teated. 100 Emeski. Vallikraavis kulli huikamist Emajõe kallastel laululuik
kamist põues põksuma südametoika meest. Nüüd täna lauluga supi hakkab üks vääris
ja juustesse vahtlejatelt õisi 100 eimiski.
Mis siis. Kristo Elias ega kohtute täna juba õhtul Eesti televisioonis
osooni saates, kus tuleb jutuga kassidest.
Järgmine ökoskoop on nädala pärast, aga toredaid saateid on
palju palju nagu näiteks ka uudis pluss,
mis pärast 12 kümneseid uudiseid võtab siis olulisemad asjad
kokku ja toob meieni Lauri Varik, saatejuht tere.
Tervist. Kuidas kõigepealt Tartus ilm on,
meil sajab lund. Ilm on selline, et aknast välja vaadata ei taha,
ei ole, ei ole väga meeldiv ilm, aga tuleb ka lörtsi ja,
ja mingisugust Hollust sealt ülevalt. Aga millised on need teemad sellisel sombusel? Teemad on sellise ilma puhul just sobilikud,
räägime täna saate alguses sellest, kuidas oma eramuid
ja väikeelamuid siis soojemaks renoveerida,
ehk siis alates homsest saab jällegi taotleda toetust
väikeelamute renoveerimiseks.
Homme kell üheksa taotlusvoor avaneb, sel puhul ongi põhjus
siis rääkida, et kellel on õigus seda saada,
mis summa ulatuses ja kas ikkagi toetussummad otsa ei saa,
ehk siis kuidas on see toot, toetuste taotlemine korraldatud
meile räägib sellest Kersti Saar Kredexist
ja tuleb ka stuudiosse Enefit inimene, sest on võimalik
taotleda toetust ka siin päikesepaneelide paigaldamiseks. Aga siis räägime energeetikas, saates veel teises
saatetunnis tuumaenergeetikast põhjusele,
et see arutelu on nüüd jõudnud riigikokku.
Läinud neljapäeval toimus selline laiem avalik arutelu,
aga nüüd järgneva kahe kuu jooksul tahetakse jõuda ka eelnõu
nii ja siis nii-öelda riigikogu vaateni selles küsimuses,
kuidas see protsess siis siin kahe kuu jooksul lausa ära toimub.
Sellest räägime keskkonnakomisjoni esimehe Igor Taro Kaaga
stuudiosse kutsusin ka majanduskomisjoni esimehe Priit lombi. Viimane on sotsiaaldemokraatlikust erakonnast
ja hetkel tundub, et vähemalt see erakond on ikkagi pigem
tuumajaama rajamise vastu Eestis, leides,
et selleks siiski praegu vajadust ei ole,
aga need mõlemapoolsed argumendid siis meil ka täna uudis
plussis saavad kajastatud.
Loomulikult ei saa me mööda siin USA kongressi otsusest
toetada siis USA poolt Ukrainat sõjalises abis kuni 60
rohkem kui 60 miljardi dollariga. Kuidas see sõjaarenguid Ukrainas võib mõjutada,
räägime Indrek kannikuga ja lähenevat Euroopa Parlamendi
valimiste eel.
Tutvustame siis ka kuulajatele parlamendi tööd täna küll
hoopis võib-olla teisest vaatest.
Euroopa Liit on selline keeruline süsteem,
seal on oma roll ka isegi võib-olla täht kõige tähtsam roll liikmesriikidel.
Kuidas on siis liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi suhted,
räägib tänases valimiskooli rubriigis Eesti esindaja Euroopa
Liidu juures Marten Kokk. Ja päevakommentaar tuleb ka, selle teeb taas meile
politoloog Mari-Liis Jakobson.
Ka see puudutab Euroopa Parlamendi valimisi. Suurepärane aitäh Lauri pärast 12. häid uudiseid,
uudis pluss ja kuuleme sind taas tänalid ökoskoopi tegemas.
Kätlin Maasik, mina olen Krista taim ja kohtun teiega juba kolmapäeval.
Kõike head. Sing varem pole. Siin laulud vedele juba ma siit keenutes poole läinud.
Et ükskord üks kartul ta. Sõitke keenutes poole, lai et ükskord üks kartul ta. Sing vaadet ei ole olla.
Või kui, siis ainult del Sindi jal kuskil nagu on.
Või kui või kui siiski juba. Sindi jalgus, kui on oi kui või kui siis. Kõik on rikkalt palli siit viia, mida keegi ei saa.
Siidi igal õhtul tasahilju.
Käeta. Sing keefarem pole käi.
Seni laulnud vedele arma.
Sitke keenutes pole käinud. Et ükskord üks kartul, ta sõitke keenutes,
ole lai. Et ükskord üks kartul, ta, ta.
