Praegu kuuluvad heitkoguste kauplemissüsteemi elektri
ja soojatootjad ning energiamahukad ettevõtted.
Eestis on selles osalemise kohustus umbes poolesajal ettevõttel,
seejuures on kaetud umbes 60 protsenti Eesti kaugküttesüsteemist.
Ettevõtted, millele kolme aasta pärast uus kohustus kehtima hakkab,
peavad uue süsteemi kauplemisloa taotluse
ja seirekava esitama tänavu augusti lõpuks klima.
Ministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas ütles,
et 2021. aastal keskkonnaministeeriumi tellimusele valiminud
mõjuhinnangu järgi mõjutab uus süsteem Eestis enim
transpordisektorit bensiini, diislikütuse
ja maagaasikasutajaid. Ka mõjutab see neid, kes kütavad õli või gaasiga. Uue kauplemissüsteemi mõjud avalduvad eelkõige läbi KiVa
ühikute ostmise kohustuse, mis mõjuhinnangu kohaselt
kantakse siis üle lõpptoote hinda.
Mõjuanalüüsi järgi võib siis soojuse hinnakasv läbi maagaasi
hinnakasvu aastal 2030 olla kuni 17 protsenti
ja transpordikütuste hinnakasv kuni 10 protsenti.
Aga siin tuleb ära mainida, et see hinnang ei võta arvesse
siis need võimalikke leevendusmeetmeid nagu säästvamatele
kütustele üleminek ja nende mõju. Remmelgas lisas, et selles kolme aasta taguses mõjuhinnangus
võeti aluseks Euroopa Liidu direktiivi mõjuhinnangud
ning seal kasutatud heitkoguste ühiku hinnad.
Euroopa Liit on seadnud sihiks, et uues süsteemis ei ületaks
süsinikdioksiidi tonni hind 45 euro taset.
Remmelga sõnul on hinnalagi direktiiviga kokku lepitud 2029. aastani. Nende läbirääkimiste käigus siis hinnati,
et see on piisavalt turvaline hing, et süsteem sujuvalt
käivituks ning et oleks kontroll, kas siis liiga suure hinna
mõju osas ja selleks, et suurendada, siis öelda kodanike
võiks lõpptarbijate kindlustunnet, on veel
hinnastabiilsusmehhanism ning vabastatakse kas siis lubatud
heitkoguste ühikuid turustabiilsusreservist süsteemi juurde,
juhul kui süsinikuhind ületab seda taset. Samas leiavad mitmed eksperdid, sealhulgas osasüsteemi
väljatöötamisel osalenud Euroopa Parlamendi liikmeid et see
turu stabiilsuse mehhanism pole piisav.
Väljaande eurektiga andmetel on praegu selles reservis vaid
20 miljonit ühikut ehk tonni, ent aastane hinnanguline
kauplemiskogus oleks miljard tonni.
Süsinikuturgude eksperdi Imre paniasse sõnul hakkab hind
sõltuma ka väga palju sellest, mida liikmesriigid järgmise
paari aasta jooksul ära teevad. Kuna see süsteem on üles ehitatud selliselt,
et esimestel aastatel müüakse turul nii-öelda prognoositud
kogustest natuke rohkem 130 Algusaastatel võib see sind olla natuke madalam,
sest et nii-öelda ühikuid on turul rohkem kättesaadaval ja,
ja ettevõtted võib olla väga palju.
Päris alguses ei muretse, et nad peaksid hakkama valmistuma
pikemaks ette ja rohkem etostna, aga kindlasti eriti
arvestades nii-öelda sellist pikemaajalist vaadet siis
kogusid järjest vähenevad, et siis kuidas see hind kindlasti
läheb ülespoole.
