Teri keik Sõrulased haruldaste sõbrad maole Dimiele,
seda kordab tulegitmetel jutu nõnda põlu sõrulastest kud liiblastest.
Küsige nüüd jah, et Antslaid liiblasse siis kuskil veel tõus,
nad olid ju kõvad mehed kuskil 800 aastat tagasi.
See oli siis kui nende juht Kaupo Püre ennem ristiusu vastu
võttes Kuldmäe.
No ning siis meil oli pere eriarvamusi omavahel ka.
Nooja, aga liivlased ju väitest natuke lõuna pool,
Sänna jõudsid suurem Euroopa asjad ning trendi pisut sugu
ennem käte metele mete rahvas jõudes varsti järge
ning saarlased on liiblastega ikka läbi käinud
ning läbi saanud palju käest seda mörd kuramannik Sõrve
vahelises ongid 30 kilomeetri jagu Umbest
ning ei maksa seda kaevunud, et meite pealinn on elupäevad
olnud ikkagi Triya teda linna linn geograafiliselt
ning ajalooliselt on asi see taati, et Saaremaa on terve
keskajane kuus oja Liivimaa osa olnud ning Tallinnast
Saimete pealinn siis kui Eesti vabariik tuli Tallinna vastu,
pole tal midagi kena linn, bussi ning lennuühendus ka kenad
praegusel ajal, aga ennevanasti olid Riiani kurama
käepärasemad Sänna saiu minna otse üle mere. Liivlased on ikka paar kuskilt veel olemas,
on ka küllalt, neid paelu pole, elasid ning elavad Riia
laheääre kaudu Kuramaa otsa pääl ning Riiagantis ka naad rannarahvas,
nõnda meiegi tsi Sõrves Sõrve Tuuhlistan Laiva täiteviites
on üle mere väetud.
Sõrvest on Kuramaal karjapoisiks ning suiliseks käidud
näitemehed on liivlaste hulga laevased ehitanud,
teised mehed jälle nende laevade peal sõitanud. Saaremaalt on ehitiste jaoks kivised väetud kohe hulgem
meeter neid ju jagub, aga liivlased on kivide pooleks tikaanes.
Vaesed Umbest liiva otsas Jõelavad salm raamatukogus avati
hiljako liiblastest näitus.
Sõnal Filippovil jõu eestvedamisel kogu korjatud igavene
hulk infot sõrulaste ning liivlaste läbikäimise kohta
liivlaste tublidest, meestest ning liivlaste lauludest
lugudest kirjutate asju ning piltisid ning Salme kooli
õpilased lugesid õpetajad ja juhtimise all näituse avamise
päeva liivlaste lugusid ühislugusid ning jutused andmetel
liivlaste omajagu. Näiteks merilehmade lugu teetesse mõlemas pulmerd.
Merilehmad Neon, sealsed sinakashallid, rammusat loomad,
elavad meres, rannas käivad rohtu söömas.
Kui nende karjale ringi peale saad teha,
siis ei saa nad enam mere tagasi minna ning saadki,
et need väärt loomad omale.
Marie Under on merilehmadest kena ballaadi kirjutanud,
seda maksab lugeda liiblastelanna sammatiga,
kuid metelgit võlud. No see tähendab siis targad ehk ravitsejad nõndasamuti,
külm kinnad, koolielu Kaire teeb külmkingadest
ning nende radadest ka ühteni. Teist, ja, ja see külmkinga nimetus tegelikult tuleb
hoopiski algselt võib-olla nagu Saksamaalt,
kus pandi surnuga kirstu kaasa Turnu kingad
ja samas näitab ka seda, et surnu jalad või jäsemed ongi külmad,
aga seal külm kingaks on kutsutud sellise inimese hinge,
kes ei ole nagu rahu saanud või, või tal on mingeid tegemata
asju jäänud maa peal.
Ja siis siis ta hakkab rändama ja see külmking on erinevates
pärimustes olnud noh, nagu natukene erineva tähendusega ka,
et eriti just Liivi pärimuses on ta väga selline
laiapõhjaline kui seal võrdluseks tuua nüüd Sõrve pärimusest
seda külmkinga, mina olen natukene uurinud taga Sõrve pärimust,
et seal on ta nagu kitsamalt pigem selline vaimolend,
keda inimene juhuslikult tähendab või tähendab,
et ta satub külmkingaraja peale. Pimedas ja siis ja siis ta eksib ära, kuni siis võib-olla
läheb valgeks või satub kuhugi tuttavasse paika.
Aga ta ei pruugi ka seda seda tuttavat paika ära tunda.
Äratundmiseks on siis üks moodus, et tuleb,
võta seljast ära, riided need pahupidi selga panna
ja siis siis tuleb see teadmine ja see äratundmine.
Aga aga liivi pärimuses on ta laialdasem,
seal on külmking, esineb ka kodukäijana,
kes, kes rohkem käibki kodus kummitamas võib-olla
ja ja taga Sõrves, nagu seda eriti ei ole teada. Meite kultuurikorraldaja iie ütles liivlaste kohta,
et kui üks rahvas ikka mete välja surra ei taha,
siis ei ole teha Meti piigid sugust.
Mõne päeva eest tuli välja, et näitel ikka veel neli
aastaaega sai juba hakatud arvama, et kolm,
et tal ei tulegi maha, polegi tarvis talve vastu varuda.
Nii kena uskuda, tali jääb taeva.
Jessie umbes täpselt kadripäevast läks talveks Käde Kadride
köisedaksid külma variang kadrilaupäeva õhta käisike metel,
kaadrid olid valged, pitsilised möönel kõrvad,
mõnel terav nokut, näpid, mõni muidu kena
ning uhkest riides hooldasidendantsesed ning soomlased on
nende riist ning karja ning põlluõnne etmete põlluõnne teeb
külmaks pidi nyyd hirm nobeost kõik hoiuruumid üle vaatama,
see aasta ju igavese tuhvli aasta, kellel hirved pole,
tublist üles võtan, see sai kena saagi ning nüüd peab
sellega Tiiu osalema. Et oma tuuliste ning muude talvevarudega hakkamasaaja külma
eest kenasti õue kambrievereika panna ning mis võimalused kellelegi,
et tal on suuremat Uhkle kasvatust ju suurem jõul inimestel
enam pooli ägab, tasuga, tee ratturite kütte nii kalliks läinud,
et kui umbes omas peres ratturid pole, siis suuremat põldu
pidada polegi mõistlik.
Osta hulga odavam Meite Kantes neid rattureid
ning traktoriga teenuse tegijaid polegi õieti enam. Aga igaüks oma aja maalapi peal ikka tuulist pere,
kes kasvatab sellepärast, et, et see oma tuhvlimekk,
see kõige magusam talvisel ajal võtta.
Tseehaansed lood ning tegemised seda kordasid alisel Sõrve maal,
kes oma hädapärased asjad jooni ajanud, saavad liivlaste
näitust veel paari nädala jagu Salmel vaatamas käia.
Saate tegid seltsist Timi elling Tamme Hugo Marii.
Saate lõikas koguda Männili Margus geenaat eristeetele.
