1945. aastal pärast et teise maailmasõja lõppu eestlased
moodustasid siis 97 protsenti siinses rahvastikust,
mis tähendab, et kõik teistest rahvustest inimesed,
need on suuresti siia juurde tulnud ja et sellele küsimusele
nüüd vastata, et mis siis tulevikus selle proportsiooniga juhtub,
et sellele vastamiseks on siis tarvis rahvastikuprognoosi,
mis eestlasi ja teisi rahvusi eraldi prognoosi Eesti kohta
on tehtud, sellist prognoosi seni ükskord,
et see sai tehtud, et 2016. seitsmeteistkümnenda aasta
inimarengu aruande raames ja sealt oli siis näha,
et kui see, ütleme niisugune suurem ränne räme püsib,
siis arusaadavalt hakkab see eestlaste osakaal vähenema. Et see niisugune prognoosi ajahorisont oli 21. sajandi
lõpuni ja see vähenemine läks siis kusagil 60 protsendi lähedusse,
aga et selle juures tuleb arvestada, et tollase prognoosi
tegemisel eeldasime suhteliselt tagasihoidlikku sisserännet,
et kuna see rändepööre oli alles äsja toimunud,
et siis meie prognoosi eeldustes oli, et igal aastal,
siis tuleb siia umbes 2000 2500 uut inimest,
nüüd me oleme näinud, et selle viimase kümnekonna aasta
jooksul isegi kui ukrainlasi mitte arvestada,
siis selle sõjaga seoses on see keskmine rändesaldo olnud
kaks korda suurem, jätkusage ligemale seal neli poolduvad inimest,
nii et, et selle võrra on need tulemused. Nüüd, millest ma rääkisin, vananenud proportsiooni muutus,
saab olema suurem. Isegi kui me tõesti võtame need sõjapõgenikud välja,
see on ekstra ordinaarne olukord ja suurem osa neist ilmselt
läheb tagasi, me ei tea seda, aga eeldus on see,
et nad siiski lähevad oma kodumaale tagasi.
Siis ikkagi see kaks korda suurem sisseränne tähendab,
et me kindlasti ei räägi enam 60-st protsendist pikas vaates
vaid see võib-olla isegi alla allapoole. Jah, arvutusi teinud täpselt ei ole, aga kui see rändesaldo
on piisavalt suur, siis on küllalt tõenäoline jah,
et see langeb alla 50 protsendi.
