Teadaolevalt alates 2011.-st aastast ei ole Eestis
metsloomalt marutaudi haigestunud, aga kuna marutaud on
levinud Venemaal, siis tänavu külvatakse rebastele
ja kährikute-le mõeldud 122000 väikest vaktsiinipala ainult
idapiiri äärde, ütles põllumajandus ja toiduameti
loomatervise ja heaolu osakonna peaspetsialist Aveli Toom.
Popp. See on selline tikutopsi suurune tume-tumepruuni värvikuubik,
mis koosneb kalajahust ja mille sisse on peidetud siis
kapsel elusvaktsiiniga ja neid vaktsiine külvatakse siis
ühtlaselt Eesti idapiirile 50 kilomeetri kaugusel siis
nii-öelda viimane piir siis külvipiir on 50 kilomeetrit
alates ida piirest siis sisemaa poole, selline vöö
või selline puhvertsoon moodustub sinna,
kus me siis vaktsineerimine metsloomi. Kuigi rebastele kährikutele mõeldud vaktsiin on
koduloomadele ohutu, siis käesoleval nädalal soovitatakse
piiri ääres elavatel inimestel hoida koduloomad siseruumis
või eluruumide lähedal.
Abeli Tombak. Külvame teda ikkagi metsapiirkonda ja maastikule neisse kohtadesse,
kus siis rebased ja kährikud potentsiaalselt elutsevad.
Ja tõepoolest me väldime asulaid, sest me tahame ikkagi,
et need loomad, need vaktsiinid üles leiaksid
ja väldime ka suuri teid selles mõttes, et sinna loomad
reeglina päise päeva ajal ei lähe ja suured teed
ja veekogud, et ka veekogude ümbrusesse ja veekogude kohal.
Me ei, vaktsiine nii-öelda maapinnale ei loobi,
samuti ka karjamaadel, kus me näeme, et karjatatakse loomi,
et ka sinna me neid ei, ei külva. Aveli Toompapi sõnul on oluline, et ka koera-
ja kassiomanikud vaktsineerige oma lemmikloomi regulaarselt
marutaudi vastu raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.
