Terit sõralised ning muidu saarlased maalide,
ammeugu mari ning moga seltsis on siin üksmeel
ning timmi jälle süles.
Šebergo Pearu Pearu on väga pisinen ning ta väga ei räägi ta
võib-olla vahepeal, mida ta ütleb meitele.
Aga meie oleme täna siin mihkli talu tagakambris
ning ajame ühte kirjanduse juttu hoopistükkis.
Ja nyyd on küll sihuke asi juhtunud, et Jana Maasik on
kirjutanud igavesse suure põnevuse jutu lastele pealkirjaga
neetud aare ning Timm jälle sa oled siin küll oma käega
mängu panud? No mu käsi oli pere näpuotsaga mängus ja aga see Abimise
timmi jälle selle raamatu juures tegi, oli see timmile,
tõlkis sealsed dialoogid, mis seal kohaliku inimese jutt tuli,
ta tõlkis need siis selleganud inimeste keele. Peaaegu CRV keel, aga no mitte päris, aga noh,
nii enam-vähem see jah, seal Sõrve piirimail,
et noh, on Sõrve, neil pole ka, onju et jutt on sellest
Tooma Lõuka kandist ning lahedaguse lahest seal see selle
rahva tegevus toimub, nende laste tegevus toimub
ning see on sedasi, et noh, on Sõrve keel,
neid pole ka, et ta muidugi tantse küla kihelkond
ning Salme vald ikka olnud Sõrve poolsaare pelda otse pole nõnda. Keel on seal üksnes samma ning et, et see on ju otse soo,
naaberküla su kodukandist olnud ja maole ise taritust pärilt.
Ning see lahetaguse laht ning see kant, see on ju köik mu mu
lapsepõlve kant, seal sai mitu korda päevas ujumas käidud.
Need, lapsed, kes seal meres ujumas käivad
ning oma asju ajavad ja pioneerid seal seiklusi korraldavad.
Et kui sa oleks umbes nendega seltsis laps olnud,
siis olekski nendega seltsis seda kõike teinud. No eks me umbes sedasorti asju ka. Keemia, umbes aaret pole umbes told, aga aga omad mängud
olid ikka ning omad riskid ning ning sai käidud seal vahest ujumas,
seal, kus ei tohi käia, kus vesi üle ulatust mööda
Lahetaguse lahte pandi Suitiku hüppetorn ju kedagi suuremad,
nooremad mehed seda tegid mate. Ma ütlesin ka, et ma julgusena tulla, et esiülebee poisid
ütlesid tulejad küll, et me oleme sul kaheses pooles näinud
ning käid ära küll ning kogu aeg nad turbosid siis noh,
ma ujuse küll, aga ma mõtlesin, äkki istmab,
julge tüdruklaps sattus ettevaatlikum, võib olla.
No vaat et rannalastele on see turvalisus
ning ohutus olnud ju ajast aega väga tähtis,
et seal on ikkagi ju elu mängus ole see lapsemäng
või päriselu ka muidugi, et seda peab mere ääres ikka
mõtlema ning suvelapsed, nemad, ma ühtset ka selle peale mõtelda,
nad kogu aeg seal arvestasid ühe teisega
ning tegid väga head koostööd ning ning tänu sellele selle
asjaga läks küll põnevaks kätte, aga aga nad ikkagi
lahendasid asjade. Kas Yana Maasik nüüd ise ta pole ju seal elanud päris,
aga ta on seal omal kas vanaema pool käinud
või ta on jah, ega mina teda ju ka.
Aga tema on ise sealkandis lapsena olnud need kandid
ning see keelneks olustik, et see on ta ikkagi tuttav muidugi,
et see asi on ju peategelane, on ju Tallinnas tulp poiss
ning tema pilgu läbi peamiselt toimub.
Aga seal on kohe üks teine tüdruk ka, kes on ka mandril
ning siis üks kohalik tüdruk ning Natega seal kõik kenad koostööd. Aga minul muidugi võib-olla oli natuke teistmoodi kui lugejal,
sellepärast et ma läksi kohesele olustiku sisse ise.
Sest see oli ju mu lapsepõlve ka ning tulid kohe sealsed kujutluspildid,
kuidas selle maale sadama Kantes ning lahedaguse lahes asjad
ning kivid ning ning ujumised kõik käivad.
Sa käisid sealsamas lesidel taritu koolis,
kuid eitel oleks koolis üteldud, et sukaraamat on olemas,
kus leiti oma kandistan, juttusid kirjutatud,
no mis Misso süda oleks öelnud selle peale? No see oleks ju hirm kena lugeda olnud lapsest peast,
mõtles ikka seda, et täideemeks raamatutes kirjutas sedasi,
et suiks vennasmaale vanaema juurde ning suiks vanaema juurde,
et miks siis umbes vanaemajuurmaali elatas,
lapsed käivad, koolis elavad, möllavad, suusatavad,
tekivad igasugused tegusad, et miks tullasse,
kui ma suuremaks sai, eks ma sisaks arusaamad,
kes kirjutavad, et meie vaatajad ju ise linna poolt seda asja,
et sellest see asi tuleb. Aga kuule, kui sul nüüd käsi juba natuse valge on,
et äh, kirjutad, mida disi ka.
Häis daamina küll veidi või vahest mõne luuletuse kirja panna,
kui ta umbes pähe tuleb, ise vägisi.
Nõnda et kui teise korras aukest tõlkimise partneritaarist oleks,
siis selle jutuga võib tulla ka päris Isises aukus töödelt
võtta räimed, aga see murdekeelde panemine,
see oli päris lustiline, kas maailmal sellest midagi kasu ka
siis on need sukaraamat nüüd olemas, õnnetu Sõrve keeles on
ka otsapidi. No igast asjast on maailmale kasu sellepärast et,
et maailm on ju nii mitme nõuline ning igal kandil on omad
Exneid metegandi juttusid, Pole ka ülearu pailum,
et hirm, kena on ikka päris omakandi omakandi asju,
neid kohti, raamatu sääst, lugejad, seda oli küll otse rõõm lugeda,
et nad lähtuvad nüüd Salme raamatukogusse maas
ja mõtlesin, et me ju käisime köik sexalme raamatukogus,
et nii kena käia, samas kohas, kus raamatu tegelased käivad
ja nõnda et meedial on sihuke kena raamatu jutt,
praegust siin. Aga eks see kevadel Sõrve maal kõvasti platsis küll
meiteldulitjõud välja katsete eeter meite õue aja ära
ning nüüd tuleb Umbest vaata et mitte peale vastu.
Ja ma käisin aga sõitmas äisa umbes slaalomit,
sõida Meitern, siin vaadane suuremat ka kui raadiumikuulaja
Mäeleta seda asja siis siin Saaremaal ei ole mitte need
pisikesed teod, umbes meeter, need suured viinamäe teod
ning kui sellest üle sõidad, siis on iga kord hirmul kahju
ja ei katsub ikka isegi autoga vahel no ei saa sõitena uhkut. Sõida slaalomit, suure tee põleb sääsedasega oma oma tee peal,
siin külavahe tee peal, siin ikka katsud igast juust mööda sõita.
Nende sihuke kena kevade meitersi käekased on juba Meigus
natuse ning joone toomingad ka varsti lahti lähtuvad. Ossi paari päeva küsimus paar sooja päeva nagu Ongeptoomiks
maa sai laupäeva õhtune saun on mul paras duubliga maha. Seal on ju asjad ette kenad vot siuksed kenad luud
ning uudsid tuleb täna meitel siit mereäärepealt mehkli talust.
Sõrvekeelsed uudised tegid selle korra seltsis Tammeugu mari
ning timmi jälle saatelikes kogu Tammeneidi Marcus kenati eristitele.
