Tere hommikust, täpsemalt siis reede hommikust juba  arginädala otsi kokku tõmbamas täna veel üks tore tööpäev  ees ootamas Tallinnas tiputab natukene vihma,  aga tähendab see seda, et hommikul, tundes õhk oli väga  mõnusalt värske. 10. mai on täna ja ikkagi enam neid öökülmasid praegu ette  näha ei ole, nii et soojakraade hakkab, peab tulema üha enam  see pilt, mis praegu siis õuest avanes. Teile see kaamera oligi tõesti siis täitsa selline vihmamärg. Nagu te näete, olen mina täna hommikul siin terevisiooni  stuudios täiesti üksinda, aga Reim on ka olemas,  aga ta on olemas ühes põnevas kohas ühes muuseumis tohutult  palju külastajaid, nii et see on üks maid muuseume Eestis üldse. Mis koht see on? Nüüd näete? Tere hommikust, tõesti, mina olen siin meremuuseumi  lennusadamas ja ma olen siin põhjusega sellepärast et juba  pühapäeval peaksin avatama siis täiesti uus ekspositsioon,  totaalse muutumise peaks olema see muuseumi osa lennusadam  siin läbi teinud ja minuga meremuuseumi direktor Urmas Dresen. No tere hommikust teile. Kas totaalne muutumine on siis toimunud? On ikka kuigi jah, tõepoolest võib mõni küsida,  noh, mis siis on, et suur käigusild on paigas,  allveelaev Lembit on paigas, laevad ka, aga ei,  meil ei olnudki algupärast sellist plaani,  et me nüüd Lembitu välja viime, kuigi noh,  mine see tea oleks võib-olla on ilus, aga ei,  muutused on erinevate teemaalade lisandumises,  oleme ka vanu asju natuke uude kuude pannud,  ehk siis meie vana maasiline laevaprakk,  mis on saanud hoopiski teistsuguse hingamise  ja tausta. Ja muidugi kõik allarheoloogia teemad on laiemalt  merepääste ja eriti Eesti merejõud, mis kui keegi näeb,  et, et kuhu kahurid läinud, siis, siis võib öelda,  et kahurite asemel tuligi Eesti merejõudude ekspositsiooni  ja hästi palju igasuguseid asju, mis avanevad võib-olla  alles mitte kohe, et peab natuke ringi jalutama,  siis leiab midagi jälle uut üles, nii et,  et on uusi uusi ekspositsioone atraktsiooni,  millega siis tuleb rahulikult vaadata ja muidugi ei saa  ka unustada kõige väiksemad, nii et, et kes  kellel on küll hea olnud siin joosta, jah,  sest me ei ole seda ju keelanud, ruumi ju on,  aga nüüd on ka jooksmisele lisandunud kõik see mõttekam tegevus,  nii et, et kõike seda on võimalik proovida. Mis selle uue või ütleme, uuendused ntseptsiooni selline  põhialus on, et kui te hakkasite selle peale mõtlema,  sest 2012 ju avati see originaalne, nüüd on  siis totaalne niiöelda uus muutus. Teine versioon sellest, et mis see kontseptsiooni põhialus  oli või mille peale te mõtlema hakkasite? Me hakkasimegi mõtlema väga paljudele asjadele,  mis eelkõige eelkõige see 2012, kui me avasime,  ei olnud me kõik või tol hetkel võib-olla kõik ei mõelnudki  nii täpselt läbi, mis tähendab ligipääsetavus muuseumis. Paks Magareeta 2019 novembris avatuna andis  ka meile selles täiesti niisuguse noh, kindla teadmise  ja praegu ongi kogu see ekspositsiooni, mis me oleme siin teinud,  on arvestatud just ligipääsetavust, kõiki kõiki tehnilisi  vidinaid ja võimalusi, mida on sellega võimalik tekitada,  see on olemas. Ja samamoodi ka see, et, et omal ajal jäi meil nagu lahjaks,  see, et meil on, on küll vesilennukite kaarid,  aga me ei rääki iseenesest niivõrd palju vesilennukitest. See asa on nüüd ka lisandunud jätmise enne mainimata. Ja muidugi olgem ausad, see aastast 2012 kuni  siis selle aasta jaanuarini käib ju siin üle kahe poole  miljoni inimese ja kaks ja pool miljonit inimest jätavad oma jälje,  see on üks asi, sest lihtsalt ekspositsioon väsib,  natuke vananeb, see ei tähenda, et siin asjad iseenesest  oleksid midagi nii väga väsinud, sest noh,  lemmik peab rahulikult veel edasi püsima,  siin masinaprak. Aga seesama põrand näiteks ikkagi vajas värskendamist  ja kogu angaaride põrand nii siin kui ka  siis kohviku tasandil ja samamoodi ka endisel kahurilaval on  kõik uuendatud, nii et, et ka see, et see oli tegelikult  kolossaalne tööde maht ja et sellega graafikus püsida. Suured tänud tegijatele eelkõige. Palju see kõik maksma läheb, räägime natuke numbritest ka,  et selline suur uuenduskuur, no kas või selle põranda uueks tegemine,  see on uus läikiv, särav uue joonisega, palju see kõik kokku  maksma läks. Noh, hakkame pihta sellest, et põranda uuendusi oli eelkõige  tänu riigi kinnisvarale, et, et see, selle põranda uuendus  on kuskil üle 600000 euro, nii et, et see  ja siia kõiki juurde panna ekspositsiooni osa  siis ehituslikud osad. Et me liigume siin ikkagi kuskil numbris ligi kolm miljonit  üle ja samas me saame, saan rahulikult öelda,  et kõik see toimus suuresti ikkagi meremuuseumi enda oma,  siis teenitud raha arvel tuli küll lisandusi  ka kultuuriministeeriumist ja Kulkalt, aga põhimass on  ikkagi see, mida me oleme ise suutnud eelnevatel aastatel  säästa ja siia investeerida. Urmas Dresen, aitäh selle põgusa hommikuse sissejuhatuse eest. Siin on kindlasti uudis seda ja seda ma täna hommikul siin  terevisiooni ka teeme, hakkame uudistava meremuuseumis  selles uues ekspositsioonis värskenenud lennusadamas,  aga praegu on kell seitse on esimeste uudisteaeg. Tere hommikust, kell on seitse ja päeva esimesed teleuudised. Kuna ühistranspordi seadus ei nõua taksojuhina töötajatelt  eesti keele oskuse tõendamist, on selle kontrollimine ebaühtlane. Tallinn kutsub teenindajakaardi taotlejad vestlusele,  kuid mitmed omavalitsused annavad loa keeleoskust kindlaks tegemata. Ühistranspordi seadusest eemaldati taksojuhtide keeleoskuse  nõue 2016. aastal. Keeleamet suhtub aga olukorda kriitiliselt  ja näeb, et valdkond vajab täpsemat reguleerimist. Keeleameti peadirektori Ilmar Tomuski sõnul oleks kõige  mõistlikum keelenõue ühistranspordi seaduses se tagasi panna. Haridusministeerium ei pea probleemi laialdaseks. Ministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Kätlin  Kõverik ütles, et keeleametile tehakse taksojuhtide eesti  keele oskuse puudumise kohta umbes 20 kuni 25 kaebust aastas. Ta tõi välja, et näiteks kaubanduses on keeleoskuse  puudumise kohta tehtud kaebuste hulk neli-viis korda suurem. Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson ütles  esimeses stuudios, et Brüsselis oodatakse kindlasti  tipptasemel poliitikuid Euroopa komisjoni. Tema hinnangul läheb praegune peaminister Kaja Kallas peale  Euroopa Parlamendi valimisi Euroopa ülemkogule,  et endale Brüsselis töökoht välja rääkida. Eks Kaja Kallas ise teab, aga ma arvan, et Kaja Kallas läheb  esimesele ülemkogule, mis toimub peale Euroopa valimisi  iseendale töökohta läbi rääkima, et nagu me teame,  peale valimisi minnakse ülemkogule ühtede nimedega,  siis istuvad valitsusjuhid koos päeva, öö võib-olla teise  päeva veel ja tulevad välja üllatusega. Ja kui sa oled ise seal ruumis nagu viis aastat tagasi  Michell oli, siis sa võid tulla sealt kuldusa krooniga. Täna toimub kaitseväe õppuse kevadtorm raames Kesk-Eestis  langevarjurite õhudessantala hõivamiseks sõjalise vastupanu tingimustes. Õhudessant viiakse läbi siiris õppuse Swift respons raames  ja seda juhib ühendkuningriik. Õppuse käigus demonstreeritakse liitlasvägede kiiret sirmist  Eestisse võimaliku eskaleeruva kriisi korral. Selle aasta õppuse käigus sooritab õhudessante,  kesk ja Lääne-Eestisse briti armee 16. brigaadi õhudessant  üksus koostöös liitlasvägede esindajatega Ameerika Ühendriikidest,  Prantsusmaalt, Poolast ja Eestist. Iisrael on valmis oma sõjas Gaza sektoris üksi seisma pärast seda,  kui Washington ähvardas rahva linna ründamise korral relvade  tarnimise lõpetada, kinnitas peaminister Benjamin Netanyahu  oma avaldus. Iisraeli peaminister on samasisulisi avaldusi viimase nädala  jooksul korduvalt teinud ja võrdleb seda Gazas Iisraeli  iseseisvussõjaga 1948. aastal. Iisraeli kaitsejõudude esindaja Daniel Hageri teatel on  Iisraelil rahva operatsiooniks piisavalt relvi  ning erimeelsused Biden i administratsiooniga lahendatakse  suletud uste taga. USA on vastu ka palestiinlaste sunniviisilisele  ümberpaigutamisele Gaza sektoris. Saksamaa ostab ühend Ühendriikidelt kolm mitmikraketti heitjat,  Himesi annab need Ukrainale. Esimesed imarsid jõudsid Ukrainasse juba 2022. aasta juunis  ja Ukraina sõjaväelased on korduvalt teatanud nende edukast kasutamisest. Juulis teatas Ukraina, et armee vajab võimalikult kiiresti  veel vähemalt viitkümmet mikoraketisüsteemi. Väljaanne Forbes andmetel on Ukrainal umbes 39 sellist süsteemi,  kuid nende täpset arvu turvakaalutlustel ametlikult ei avaldada. Ja lühidalt meie ilmast ka täna ennelõunal on enamasti  pilves ilm, mandril sajab mitmel pool vihma. Pärastlõunal lääne poolt alates pilved hõrenevad  ja saju võimalus väheneb, õhtuks taevas selgineb. Tuul pöördub kõikjal loodesse viis kuni üheksa,  puhanguti kuni 15, saartel ja läänerannikul puhanguti kuni  18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 13, rannikul kohati kuni kuus kraadi. Järgmised uudised juba veidi vähem kui poole tunni pärast  rahulikku hommikut. Rahulik, hommiku algus vähemalt Tallinnas kesklinnas sellise  väikese vihmasabina saatel miks mitte, loodus saab veel  suurema hoo sisse ja kõik läheb veel veel veel rohelisemaks,  aga tere hommikust, reede on 10. mai ja terevisioon on  siis juba esimeste uudistega eetris olnud  ja juba me oleme ka näidanud teile, mismoodi televisioon  täna täiesti eriliselt eetrisse läheb, ehk et mina olen  üksinda siin ja Reimo on hoopis ühes toredas muuseumis  nimelt Eesti meremuuseumis siis seal lennusadamas,  aga nädalavahetus tuleb laupäev ja pühapäev,  õnneks öökülmakraade enam ei lubata, miinusmärke nende  numbrite ees ei ole üleliia soe ka ei ole sellised öised temperatuurid,  no napilt üle nulli päevased juba rohkem 12 13 kuskil,  võib-olla neid siis veel enam ja natuke pilvi,  natuke päikest igale ühele, ühesõnaga midagi. Nii et valige ise. Aga me näitame teile nüüd veel ühte pilti  ka kohe, aga enne seda veel näiteks selles esimeses alanud  pooltunnis lisaks sellele, et Reimo siis räägib sealt  meremuuseumist põnevatel teemadel tuleb siia terevisiooni  stuudiosse ka üks kirurg, sellepärast et,  et noh, kevad ja suvi on juba see aeg, kus just sellele  perioodile iseloomulikke traumasid hakkab jõudma  siis ka haiglatesse. Mis need on, mida annaks vältida. Täna hommikul räägime siin terevisiooni stuudios sellest  ja nüüd eilne pilt, mida me palusime teil  siis arvata, et kus kohas see pilt tehtud on,  kes eilse saate lõppu ei vaadanud ja ei ole  ka jälginud, et mis see õige vastus siis oli,  siis see oli Sillamäe täitsa mulle tundub väga lihtsalt äratuntav,  kes vähegi on seal korraks liikunud, siis see selline  paviljon on kindlasti silma jäänud. Aga uue pildi näitame teile ka kohe, palun väga,  siin ta on. Ja taas meie küsimus, kuskohas see pilt tehtud on? Siin on ka päris mitu sellist toredat vihjet sees,  kui, kui vaadata natuke sinna pildi sügavusse  ja ettepoole ja nii, et Meie Facebooki leheküljel  ja Instagramis pange see õige vastus sinna kirja. Aga nüüd tahaks taas näha, millega Reimo meid selles  pooltunnis kavatseb üllatada. Siin on nüüd meremuuseumis selline lugu,  et see kala on magama jäänud, siit tuleb see laev,  sus is ja hüljes näeb, et laev hakkab sellele kalale otsa  sõitma siis hüljes, kähku tuleb appi siia,  lükkab selle kala ära, kala ärkab üles, ujub ära  ja kass, kipper, kes siin on, plaksutab kõige  selle peale, on ju nii, see on kasskipper,  palun. Meremuuseumis siin lennusadamas on põhjust igatahes  täna kohal olla, sellepärast et juba pühapäeval avatakse  siin täiesti uuenenud ekspositsioon, näituse alad,  muuhulgas seal üks osa on kas või seesama lasteala,  kus pere kõige väiksemad mudilased saavad tulla  ja mängida ja siin magnet seina peal tõsta näiteks laevu  või hülgeid või muid tegelasi ümber. Mis sa tahad ümber tõsta. Väga hea, muidugi, see kala võib seal olla küll. Me räägime siin meremuuseumis juba õige pea Läänemere puhtusest,  muuhulgas ka mereprügi näiteks. Siin lennusadamas on üks huvitav uus asi,  see on selline sushi restoranid est pärit ütleme  siis toidukarussell võib selle kohta vist öelda,  aga siin on hoopis tükis erinevat sodi ja prügi  ja tegelikult võib olla täiesti harilikke tarbeasju  ka ja kui siin seda nüüd skaneerida, möödaminevat asja. No praegu näiteks sattusin kala ette tulema,  aga vaatame, siit tuleb näiteks ka kohe ilmselt kommikauss  särk praegu ja nüüd tuleb näiteks kommikauss,  võtame näiteks selle kommikausi ette ja minuga siin on  Helene Uppin ka, tere hommikust. Sa oled selle siis haridustöö kuraator siin meremuuseumis,  mis tarbeks selline asi teil siin püsti pandud on? Ja tere hommikust, see on siis meie Läänemere market,  kus saab tutvuda enda igapäevaste ostukorvi valikute mõjuga  enda tervisele ja loodusele ja siis me olemegi pannud siia  selliseid nii-öelda tüüpilised esemed ja inimene saab  siis vaadata, et mis siis juhtub, kui ma ostan kas  siis mahekommi või kommi, mis sisaldab šokolaadi  või siis teiste toodete puhul samamoodi näiteks ostan piima,  kas ma ostan kaera, piima või mis ma ostan,  et kuidas see siis minu tervist või, või loodust mõjutab,  et lisaks me anname siin ka väikseid tarbimissoovitusi,  et kuidas siis võimalikult looduse ja tervise sõbralikult  toimetada ja kutsume lihtsalt üles arutlema  selle üle, sest et tarbimisvalikud ei ole mitte kunagi mustvalged,  et seal ei ole nii, et kui ma alati ostan  selle brändi või sellise toote, siis ma nagu teen  selle õige valiku, et peab alati kuidagi kontekstis lähtuma,  nii et see on keeruline värk, aga üritasime seda mänguliselt  edasi anda. Ja tegelikult selle mõte on ju ka see öelda,  et, et needsamad asjad, mis siin selle raja peal ringi lasevad,  üsna tihti satuvad kahjuks ka merre, ehk et sellest tuleks  kindlasti hoiduda. Absoluutselt, aga me tegime teadliku otsuse minna nagu prügi  teemast edasi, sest ma usun, et see prügiteadlikkus on meil  juba päris hea, eestlastel teeme ära kampaaniad  ja kõik see, et seda juba vaadatakse ikkagi vägagi noh,  sellise kõrvalekaldena, kui keegi prügi maha viskab. Ma loodan, televaatajate seas neid inimesi enam ei olegi,  võib-olla või siis kogemata tuul viib või vares võtab prügikastist,  et me oleme läinud nagu veel täpsemaks ja süvitsi,  et kuidas me oma teadlike valikutega saame  siis neid kõige paremaid valikuid teha, mis oleks  Läänemerele ka nagu tervislikud. No aga näiteks siin on üks pesuvahend, läheb kohe praegu mööda,  vaatame, kas mul õnnestub ta kinni püüda,  nii õnnestuski riiete pesuvahend. No mis selle pesuvahendi puhul nüüd on see,  mis ma saan, ütleme, teha selliseid nagu teadlikumaid valikuid,  mis ka noh, Läänemere jaoks oleksid siis soodsamad näiteks. Ja et meie soovitame siis näiteks Ecolabeli  ehk siis selle rohelise lillekesega tooteid,  mis on siis sellise keemilise koostisega,  millega meie puhastusvahendid ja Läänemeri tuleb paremini toime,  et tema mõju on nagu väiksem loodusele ja üleüldiselt valida  selliseid tooteid, mis on võimalikult vähe,  lõhnavad, võimalikult vähe lisaaineid sisaldavad,  sest see on meie tervisele sõbralikum, et on vähem  allergiaid ja selliseid asju näiteks. Just, aga tegelikult kokkuvõttes on see mereprügi  või ütleme, merepuhtuse hoidmine ju väga tähtis,  sest sealt tuleb meile toit kalades lõppkokkuvõttes juba räägitakse,  et kalad meil siin just parasjagu mööda sõidavad  ka siin selle raja peal, et kalades on ju sees erinevaid mürkaineid,  mis lõppkokkuvõttes on toiduahelat pidi nendesse kogunenud  pluss veel ka mikro see plast ja kogu see maailm on ju  täiesti uus teema, mida noh, järjest rohkem teadvustata see  aga võib-olla ei ole veel päriselt kohale jõudnud  ka näiteks toodetesse ja tootjatele, et,  et seda ei tekiks, eks. Väga õige ja siin me näitame tegelikult ka seda seost,  et väga paljud meie kodused tarbeesemed,  isegi kui me neid ei viska merre, võivad eraldada mikroplasti,  näiteks näiteks kui me kasutame plastikust svammi nõude pesemiseks,  siis ka sealt eralduvad mikroplastitükid  või kui me peseme sünteetilisi rõivaid pesumasinas  ja meie puhastusseadmed ei suuda, et seda on  ka Läänemeres uuritud, et need puhastusseadmed ei suuda  kõike seda mikroplasti eemaldada, see tähendab,  et peaks juba algusest peale tegema valikuid,  mis võimalikult vähe seda plasti, sisulist puru sinna ookeani,  mitte ookeani sse meie puhul Läänemerre,  siis ajavad. Just siin see svamm kohe tuleb. Praegu on siin karukene meie ees, selline laste mänguasi  ka siin saab teha, eks ole, keskkonnasõbralikumaid valikuid,  aga võtame selle svammi korra ette. Nii, nüüd on see pesukäsn on siin ees mida tema asemel  siis näiteks kasutada, mida saaks asendada,  see on nii tavaline, see on kõikidel köökides kindla peale olemas. Võib-olla kõige kindlam valik on valida selline samm,  mis on tehtud looduslikust materjalist, näiteks tselluloosist,  et sellisel juhul ta laguneb osakesteks,  mis ei ole nii kahjulikud, isegi kui nad peaksid  puhastussüsteemidest läbi minema jõudma merre. Et ja teine variant on siis valida selliseid nii-öelda  vahetatavate osadega ja naturaalsete harjastega näiteks  mingit harja kasutada, et siin on ka sellise natukene  kehvema variandina toodud sellised ühekordsed puhastusvahendid,  tõmbad ja viskad ära, et neid soovid, üritame  ka pigem siis mitte kasutada, kui vähegi võimalik. Kui palju selles uues ekspositsioonis uuenenud lennusadamas  meremuuseumis just seesama keskkonnateema teil veel esile on  ja mismoodi? Et meil on kaks sellist põhilist eksponaati,  mis on looduse või keskkonnaga seotud, et üks on  siis sussirada siin Läänemere market ja teine on kollases  allveelaevas selline lastele mõeldud film Läänemere loodusest,  kus tegutseb siis meie uus sõber, kass, kipper,  kellest meil on ka lasteraamat, ilmunud,  et kes siis tuleb pühapäeval siia avamisele  või hiljem küll, et saab vaadata, mis see kass,  kipper seal Läänemeres teeb, näiteks kohtub kummitusvõrguga  ja mingeid selliseid tegevusi teeb seal. Väga põnev aitäh selle jutuajamise eest,  nii et tasub tulla siia lennusadamasse muuhulgas  siis saab ka keskkonnateadlikumaks ja, ja aru sellest,  kui puhas või must või on Läänemeri ja kuidas seda puhtust  eelkõige siis hoida, aga nüüd stuudios õige pea tuleb juttu sellest,  kuidas ennast suvel tervena hoida, et suveseiklused  või aiaaskeldused teise üle palju traumasid ei tekitaks. Eesti Kontsert kutsub 21. juulil flamenco etendus Carmen  maailma esiettekanne sel aastal jõuavad Saaremaa  ooperipäevad Tartu 2024 raames. Kultuuripea linna külalisteater on Kataloonia ooper. Õhtu on täis kirge, draamat ja tipptasemel flamenko kunsti. Tutvu kogu programmiga, Saaremaa ooperiom. Lääne-Harju kammermuusika päevad kontserdid  seitsmeteistkümnendal ja 18. mail Paldiskis  ja Padisel esinevad Valle Rasmus Roots, Toomas Vavilov,  Johan Randvere, Maarja Purga, Kaspar uljas  ning keelpillikvartett Pretsioso. Lisainfo interpretee. On kevad kohe varsti on suvi, on puhkuste aeg  ja Eesti inimene justkui siis elavneb ehk et hakkab elama,  mis tähendab seda, et juhtub ka rohkem õnnetusi,  mida ära hoida ja milline see suviste õnnetuste selline  esikolmik on. Meil on nüüd täna hommikul siin Põhja-Eesti regionaalhaigla  erakorralise kirurgiakeskuse kirurg Sten Saar,  tere hommikust. Sten ja paneme kõigepealt siis selle esimese kolmiku paika,  millised on need õnnetused, mis nüüd suveperioodil,  ühesõnaga kui ilm soojaks läheb, inimesed hakkavad justkui elama,  puhkused, kõik tulevad. Mis esikolmik on, mis juhtub? Suvi on niisugune ilus aeg, tegelikult me kõik puhkame  ja võib-olla ka siis natuke tarvitame tavapärasest rohkem  alkoholi ja see kõik hakkab hakkab paistma kahjuks trendides  ka välja, et kõik selle rõõmsa kõrval, mis suvi toob,  on ka siis seda niisugust traumalaine, et me oleme  ka seda uurinud hiljuti publitseerinud Eesti arstis,  kus me näeme, et juuli ja august on niisugune,  kus tekib tõsine traumade tõus ja esikohal on,  mis võib-olla Eestile omane on kõrgustest kukkumised,  mis ei olekski võib-olla mida ootaks esmalt  ja on see seotud siis rõdudelt kukutakse linnas alla,  istutakse akna peal müüride peal. Seal on juba nagu alkohol natuke ka mängus. Seal on seega kõva tegija juures, minnakse suvel maale,  võib-olla hakatakse katust parandama, puude otsas,  oksi saagima, kõike niisugust tegema, mis võib olla,  ei ole niisugune igapäevane töö. Ja see toob niisuguseid vahest väga-väga tõsiseid õnnetusi kaasa,  mis. Meil regionaalhaigla traumakeskuses vajab  traumameeskonna kokkukutsumist, teisel kohal ma ütleks,  on liiklustraumad, see on siis auto, kevadekuulutajad,  mootorratturid on üks, kes, kes kohe, kui me näeme,  et ilmad ilusaks lähevad, hakkavad ka kahjuks  mootorratturitega õnnetused juhtuma. Tõukeratturid ja, ja jalgrattad. Et see on see teine osa. Võib-olla mootorratturite puhul ma ütleks,  et kiivrit kantakse päris ilusti, jalgratturid on kiivri  kandmises võiks oluliselt suurem areng olla,  et kiiver tõesti tõesti kaitseb, päästab. Ja mootorratturite puhul, noh, kõik võib-olla on ainult sy  Raideri filmi kunagi tunnevad mõnusalt. Palju seda kaitsevarustust ikka vaja on,  aga näiteks alajäsemevigastused on väga palju  mootorratturite puhul ja kui neid spetsiaalseid jalatseid ei  ole no siis see jalg näeb välja nagu hakklihamasinast läbi käinud,  vahest, kui ei ole spetsiaalseid jalatseid,  nii et, et sellele tasuks mõelda. Ja, ja kolmas on võimalik, et ütleks, et noavigastused  ja mitte siis pisitrauma, vaid need on kael,  rindkere. Just, ja see ei olegi just niisugune gängide vaheline sõda,  mida võiks arvata või midagi sellist või et tänaval  nii hirmsasti kedagi rünnatakse, vaid siin ikkagi  pidutsetakse neli-viis-kuus-seitse päeva järjest  ja siis hakkavad hakkavad need asjad juhtuma,  mis võib-olla meediasse alati. Õnneks või kahjuks nii palju ei jõuagi, aga,  aga see on ka suvel üks, üks tegija. Nii et kirurgina ikkagi juulis ja augustis puhkust võtta ei saa,  sellepärast et tuleb lihtsalt kogu aeg töölaua taga olla. Jah, tavapärasest rohkem ütleks, et Julia,  August toob ja niisugust traumatööd rohkem. Kui palju on sellist hetke tuleb patsient  ja mõte käib läbi pea, et no seda oleks ju saanud ära hoida. Aga samal ajal, kui inimene on aktiivne,  no siis võib ju ka juhtuda midagi. Absoluutselt no tegelikult väga tihti tuleb see mõte,  et seda saaks ära hoida. Et traumas on see preventsiooni osakaal on kõige suurem ja,  ja ütleme, kui me räägime trauma surmadest kõige sellest  raskemast grupist, siis 70 protsenti surevad sündmuskohal. Ehk nad ei jõua kunagi haiglasse. Ja seal on ainuke päästja preventsioon. Nii et, et tasub niisugust turvavarustust kanda,  tasub läbi mõelda asjad, et kas tasub sinna puu otsa seda  oksa minna saagima. No ikka tasub, sest juba siit madalamalt ma lähen ära võtnud  ja siis tahaks küünitada sinna kõrgemale ka. Tuleb ära teha muidugi et, et aga tegelikult ongi selline  mõistlikkuse säilitamine, et, et noh ja kurvad lood on  ka vettehüpped. Just tahtsin nendeni jõuda, et kui palju neid on suve jooksul. Noh, õnneks need ei ole nüüd päris iganädalaselt,  aga, aga neid ikkagi no loogiliselt ilm läheb soojaks,  minnakse randa ja tehakse neid hüppeid ja need on enamasti  noored mehed kes siis jäävad alakehas tihtipeale halvatuks,  kui nad üldse ellu jäävad. Ja, ja see on ju meeletu ressursikaotus,  inimese elu on tegelikult noh, totaalselt muutunud ja,  ja, ja ka ühiskonnale on see raske koorem,  nii et et niisugune üks hüpe ja kogu elu muutub,  et alati tasub läbi mõelda, kas seda hüpet tasub teha,  et. Et seal pigem, et kas lõpebki fataalselt  või tegelikult siis ongi see elu sellest hetkest alates  hoopis teistsugune, seal nagu ei ole sellist varianti,  et noh kirurg teeb oma tööd ja siis veel järgmised arstid,  taastusravi ja füsioteraapia. Ja tegelikult inimene saab oma endise elu tagasi,  seda varianti seal ei ole. Üks enamasti ei ole, et kui ikkagi selja aju läbilõige tekib,  et siis, siis sellega nagu enam noh, kõik see füsioteraapia  kõik on oluline ja ka, et see kaela ülisama,  stabiliseerida kirurgiliselt, aga aga ütleme jah,  et seda liikuvust ja alakehast halvatust,  seda nagu praeguse teadmiste puhul pole võimalik võimalik  veel taastada. Aga mis need peamised vigastused on, kui inimene kuskilt  kõrgelt ikkagi alla kukub tõesti, rõdu serval kõõludes  alkoholijoobes öeldakse muuseas ka, et jumal ju hoiab alkoholi,  kui mõni kukub alla, ei juhtu mitte midagi. Ja ja see Kas hoiab? Hoiab kuidagi hoiab, mitte et ma tahaks nüüd öelda,  et ilmselt see õnnetus ei olekski juhtunud  siis kui alkoholi poleks, aga kuidagi inimesed kukuvad  pehmemalt ja, ja, ja, ja tõesti, vahest seda,  seda me oleme näinud, seda nalja on ka omavahel tuleb läbi,  aga aga noh, see on tõesti jah, ütleme, et see nali,  et tegelikult ilmselt kui seda suurt alkoholi tarbimist ei oleks,  ei oleks seda õnnetust juhtunud. No kukkumine oleneb täpselt ka, mis asendis kukkuda,  kui kukkuda jalgadele, see on lülisammas. See on vaagen, jäsemed. Aga üldiselt kukkumised, võib kõike oodata,  et siseorganid oleme näinud mitmeid südamerebendeid,  mida oleme parandanud peavigastused, kui on nagu pea ees kukkumine,  näokoljuvigastused, et see on tavaliselt väga hulgi,  hulgivigastused, mitmed keha kehapiirkonnad,  nii et, et jah. Aga nende inimeste elukvaliteet ühel hetkel saab olla see,  mis ta enne kukkumist oli, kui on ikkagi tõesti mingi  südamerebenemine ja ma ei tea, hulgiluumurrud ja. Saab ja jälle oleneb ka, kui on ikkagi lülisambavigastus see  oli ajuvigastus või raske ajuvigastus, siis ei pruugi see  elu enam enam tagasi tulla, aga aga kui need on veritsuskolded,  me saame need kontrolli alla, siis, siis vahest me saame  anda täitsa nagu elu tagasi. Mis on kõige huvitavam noh, jutumärkides juhtum kirurgia  jaoks olnud selliste traumade puhul No ütleme, et kui enamasti südamevigastused,  mis seostuvad rohkem noatorkega, siis ütleme tömbi trauma,  et nad üldse haiglasse jõuaksid, südamevigastused,  neid on alla viie protsendi. Et, et need on vast niiugused. Kui sa ikkagi selle südamevigastuse ära parandavad ja,  ja inimene on järgmisel hetkel jälle nii-öelda elu  ja tervise juures, see pakub, pakub suurt-suurt rõõmu. Me rääkisime praegu täiskasvanutest ehk et juuli  ja august see kõveriga läheb täitsa niimoodi püstloodis  korraks üles, eks ju, traumade puhul, aga lapsed no lapsed kukuvad,  sõidavad rattaga laste traumasid, kas suvel on pigem sama  palju kui nagu aasta ringi, et selliseid väga keerulisi  lugusid sealt ei tule? Noh, ütleme, laps, lastel me nii hullu trendi ei näe,  aga noh, ikkagi ollakse rohkem väljas, jalgrattaga  sõidetakse ja, ja tihti ikkagi ilma kiivriteta,  et, et väga soovitan vanematele, et ikkagi pange pange  lastele see kiiver pähe ja näidake ise eeskuju. Lapsed väga vaatavad alati, mida vanemad ees teevad,  et kui vanemad ise kiivrit ei pane, lapsed hakkavad kohe mõtlema,  miks mina pean panema. Ja õigesti mõtlevad ka ema isa ei pane, eks ju. Aga lastetrauma on siis pigem sellised lihtsamad ikkagi. Ei saa alati öelda, ikka tuleb ka laste puhul väga raskeid  vigastusi ette ka kõrgusest, kukkumisi, vooditelt,  kukkumisi, mänguväljakutel, kukkumisi ja,  ja et, et auto alla, jäämisi ja kõike, nii et,  et ikkagi tuleb väga raskeid vigastusi ette. No ma küsin, ma ei tea, kas vastus on olemas üldse sellele küsimusele,  et noh, kuidas siis ennetada. Ega seal ei olegi midagi nii keerukat, tegelikult lihtsad asjad,  et ongi kanda õiget turvavarustust, võib-olla alkoholiga  proovida siis mitte üle pingutada või siis vähemalt mitte  mitte võtta midagi väga ekstreemset sellel hetkel ette,  et hakata katust parandama või. Ja niisugused lihtsad asjad jah, õige turvavarustus  ja kuna selge mõistuse säilitamine, et autoga mitte kiirust  ületada ja ja, ja mitte purjus peaga kindlasti rooli istuda  ja tegelikult see Need on nagu niisugused lihtsad asjad,  mis on, mis päästavad väga palju. Sten Saar aitäh täna hommikul tulemast ja no  siis nobedaid näppe selleks suveks jälle,  kui see traumade periood tuleb, kirurg peab hakkama saama kõigega. Kohe me kuulame järgmiseid uudiseid ja siis hakkame rääkima  siin terevisiooni stuudios Aivar Sõerdiga. Ja teemaks on see, et kui hea plaan on siis võtta meie  säästudest seda raha, et osta näiteks laskemoona,  ehk et needsamad riigi võlakirjad, mida siis inimesed  võiksid hakata ostma nii nagu Raul Eamets sellise huvitava  ettepaneku tegi. Tere hommikust, kell on seitse, 30 ja on uudiste aeg. Arendaja OÜ energiasalv loodab Paldiski vesi salvesti,  mis aitaks vähendada elektrihinna kõikumisi,  valmis saada 2031. aastal. Energiasalve tegevjuht Peep siitam ütles ERR-ile,  et vesi salvesti ehitus võiks alata järgmise aasta teises kvartalis. Väiksema salvestusmahuga loodab siitam salvesti tööle saada  juba 2029. aasta lõpuks. Siit on selgitas, et salvesti töötab põhimõttel,  et vett ülemisest anumast alumisse anumasse läbi turbiini  lastes genereeritakse elektrit. Veemahutid hakkavad Paldiskis paiknema 750 meetri sügavusel  maa all. Elektri tootmiseks lastakse veel sinna voolata. Energia salvestamiseks pumbatakse vesi tagasi merre. Salvesti ehitus maksab kokku miljard eurot. Kuna ühistranspordi seadus ei nõua taksojuhina töötajatelt  eesti keele oskuse tõendamist, on selle kontrollimine ebaühtlane. Tallinn kutsub teenindajakaardi taotlejad vestlusele,  kuid mitmed omavalitsused annavad loa keeleoskust kindlaks tegemata. Ühistranspordi seadusest eemaldati taksojuhtide keelenõue  keeleoskuse nõue 2016. aastal. Keeleamet suhtub aga olukorda kriitiliselt  ja näeb, et valk vajab täpsemat reguleerimist. Keeleameti peadirektori Ilmar Tomuski sõnul oleks kõige  mõistlikum keelenõue ühistranspordi seadusesse tagasi panna. Haridusminister ium ei pea probleemi laialdaseks. Ministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Kätlin  Kõverik ütles, et keeleametile tehakse taksojuhtide eesti  keele oskuse puudumise kohta umbes 20 kuni 25 kaebust aastas. Ta tõi välja, et näiteks kaubanduses on keeleoskuse  puudumise kohta tehtud kaebuste hulk neli-viis korda suurem. Panama kanal peab läbirääkimise USA veeldatud maagaasi tootjatega,  kuidas rahuldada suurenenud nõudlust olukorras,  kus veetase on eelmise suve põua järel ikka veel madal. Paljud laevad kasutavad seetõttu kulukamaid  või pikemaid alternatiivseid marsruut. Vanaema kanali süsteem sõltub järvedest,  mille veetase siiski pikkamööda taastub. Kanalioperaator korrigeerib nüüd teenindusaegade arvu  ja hinnaskeemi. Tööstuse võtmeisikud kogunevad sel kuul paremasse läbirääkimistele. Laevade liikumine läbi kanalüüside süsteemi kulutab kuni 400  miljonit liitrit magevett laeva kohta. Suur osa sellest veest suunatakse ookeani,  nüüd otsitakse võimalusi, kuidas vett ladustada. Kanal kaalub veehoidlate ehitamist ja vee ümberjuhtimist  jõgedest veehoidlad võivad valmis saada aga kõige varem  2030. aastal. Saksamaa ostab ühendriikidelt kolm mitmikraketti heitjad,  Heimarsi annab need Ukrainale. Esimesed aimasid jõudsid Ukrainasse juba 2022. aasta juunis  ja Ukraina sõjaväelased on korduvalt teatanud nende edukast kasutamisest. Juulis teatas Ukraina, et armee vajab võimalikult kiiresti  veel vähemalt viitkümmet mitmikraketisüsteemi. Väljan Forbes andmetel on Ukrainal umbes 39 sellist süsteemi,  kuid nende täpset arvu turvakaalutlustel ametlikult ei avaldata. Aga ka natuke rõõmsamal teemal. Eesti pääses Eurovisiooni lauluvõistluse finaali neljapäeva  õhtul toimus Eurovisiooni teine poolfinaal  ja selgusid viimased 10 finaali pääsejat. Eestit esindab sel aastal viis miinust ja pool uuplaulu,  ka nendest narkootikumidest ei tea me küll midagi. Eurovisiooni finaal toimub laupäeval, 11. mail. Eesti lähiriikidest astuvad finaalis võistlustulle  nii Läti, Soome kui ka Leedu. Kokku on finaalis 26 riiki, nende seas suur viisik  ehk riigid, mis pääsevad otse finaali. Ja eelmise aasta võitja Rootsi. Ja ilmast ka täna ennelõunal on enamasti pilves ilm,  mandril sajab mitmel pool vihma, pärastlõunal lääne poolt  alates pilved hõrenevad ja saju võimalus väheneb. Õhtuks taevas selgineb. Tuul pöördub kõikjal loodesse viis kuni üheksa,  puhanguti kuni 15, saartel ja läänerannikul puhanguti kuni  18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 13, rannikul kohati kuni kuus kraadi. Uudised taas täistunnil mõnusat hommiku jätku. Tere hommikust ja toredat reede hommikust ärkamist,  10. mai on täna ja televisioon eetris siis kahes kohas  siitsamast terevisiooni stuudiost, kus mina olen  ja siis ka meremuuseumist lennusadamast,  seal on Reimo nii et mitmest kohast väga põnevad teemad tulemas,  aga nädalavahetus tuleb ka kindlasti laupäev  ja pühapäev ja temperatuurid õnneks enam öösel miinusesse,  vähemalt nädalavahetusel ei lange. Öökülma ohtu ei ole, ehkki üleliia soe ka ei ole,  selline pluss üks öine temperatuur, no ikkagi ülespoole  nulli päeval 12 13 kraadi ja natuke päikest,  natuke pilvi. Vihmapiisku sellel kaardil ei ole, aga võib-olla kuskil  natukene sabistab igal juhul täna hommikul oli küll väga  värskendav vihm siin Tallinna kesklinnas. Kohe varsti hakkan mina siin terevisiooni stuudios ajama,  juttu aga Aivar Sõerdiga ja küsimus on, kas see on hea plaan,  mille Raul Eamets siin välja käis meie inimeste Eesti  inimeste hoiustelt, siis võtta raha meie laskemoona ostuks  riigile ehk et riigi võlakirju müües saaks seda raha sealt juurde. Sellepärast et riigieelarve on defitsiidis  ja raha ei ole kui hea või halb plaan, see on. Nüüd aga veel üks pilt vajab äravaatamist  ja meie küsimus lihtne, kus kohas see pilt tehtud on,  kes teab, see teab ja see paneb õige vastuse  siis kas meie Instagrami või siis Facebooki koduleheküljele  ja kes ei tea, siis võib lihtsalt oma pakkumise teha,  et mis tunne on, kus kohas see selline hoone  ja see koht võiks olla. Aga nüüd hüppame veel enne Aivar Sõerdiga intervjuud korraks  sinna meremuuseumisse. Ja nii see on tore, et me selle hüppe tegime siia  meremuuseumi lennusadamasse, mis on veel hetkel võib öelda  läbimas uuenduskuurist, alles pühapäeval avatakse totaalselt  muutunud näituste ala ja üks osa sellest,  muuhulgas on siis erinev merepääste mereohutus muidugi  ka õnnetused, mis sellega kaasas käivad ja siin on ühes  vitriinis on väljas väga huvitav seadeldis,  mis põhimõtteliselt on siis nagu päästerõnga  ja siis selliste suurte pükside nagu ütleme noh,  koosloome, et kui päästerõngas ja püksid saaksid lapsi,  siis vot siis just selline näeks välja. Aga tegelikult on see oluline merepääste selline vahend olnud,  et näiteks kui laev on merehädas, teine päästelaev tele väga  ligidale minna ei saa, siis lastakse selline päästeliin  teise laeva peale ja siis vot just täpselt sellist  seadeldist kasutades saab hakata neid õnnetuses olevaid  meremehi sealt päästma. Selline uhke siis seadeldis on siin välja pandud,  see on umbes pärit siin vitriinist lugedes kuskilt sealt  niimoodi möödunud sajandi esimesest otsast,  nii et võib-olla 100 aastat näiteks vanad on need asjad siin. Õige pea me siinsamas, aga testide, kuidas kaasaegselt inimesed,  kes satuvad merehätta, peaksid käituma, kui neid päästab  siiski üks päästeparv. Riigi rahandus vajaks ka ühte sellist päästerõngast  ja kas selleks võiks siis olla see Raul Eametsa ettepanek,  et kuna meil on inimeste hoiuseid kuskil 12 miljardi jagu  pankades ja meil on vaja kaitseinvesteeringuteks poolteist  miljardit siis riigi võlakirju müües inimestele,  kas saaks see poolteist miljardit kokku. Aivar Sõer, tere hommikust. Tere hommikust. Alustame kõigepealt sellest, mis see riigi võlakiri on,  et asi oleks selge. Võlakiri on finantsinstrument. Võlakirju annavad välja ettevõtteid, kui,  kui neil on vaja raha laenata neid nimetatakse siis. Kommertsvõlakirjammertsvõlakirjad, eks ja  ka riigid laenavad, neid nimetatakse riigivõlakirjadeks. Ka Eesti riigil paraku on päris suur eelarve puudujääk,  ehk siis riigi jooksvad tulud ei kata jooksvaid kulusid  ja selleks, et seda vahet katta, selleks on vaja laenu võtta  ja riik teeb seda riigi võlakirjadega. Eesti riigil on olnud tavaks emiteerida Kümneaastaseid võlakirju suuremas mahus pool miljardit  või miljard eurot ja ka lühema tähtajaga võlakirju. Siis pooleaastaseid või või aastaseid ja need on suunatud  seni ainult. Institutsionaalsetele investoritele ehk siis  investeerimisfondidele ja kommertspankadele  ja investorid. Neid võlakirju osta ei saa ja intressi siis määravad  ka need suurinvestorid ja need on, on reeglina välismaised  ja võlakirja. See, kes siis võlakirja ostab, see saab siis intressi tulu  ja riigile tekib siis intressi maksmise võlakirjalt intressi  maksmise näol kohustus. Pilt selge, kui hea ettepanek nüüd Raul Eametsa sules,  siis on see, et inimesed kuna hoiustel on 12 miljardit  Eestis võiksid osta neid riigi võlakirju ühekordseks  kaitseinvesteeringute katmiseks. Meil on poolteist miljardit puudu. Nojah, juba, ma saan aru, ei ole väga hea plaan. Siin tuleb jälle küsida, et, et mis, mis probleemi me  siis õigupoolest lahendame, et et natukene seda asja selgitada,  siis. Tänavune riigi laenuvajadus on, no suurusjärk on kaks  miljardit eurot ja seda nagu ma selgitasin,  et seda Laenu on vaja selleks, et siis eelarve puudujääki katta,  aga ka selleks, et varasemate võlakirjade  millel tähtajad on saabunud, et nende neid tagasi maksta. Intressi ja siis maksta. Ja, ja loomulikult ka intressi intress, tänavune  intressikulu on suurusjärgus 250 miljonit eurot. Et see on siis maksumaksja peab selle ka kinni maksma. Ja selleks siis riik. No emiteerib võlakirju ja. Kui nüüd nüüd on, nüüd on rahandusministeeriumil tekkinud  plaan et osa Nendest võlakirjadest siis noh, sügisel ilmselt noh,  võib ma pakun, et tuleb miljard eurot tuleb emiteerida viie  või 10 aastast võlakirja, et siis et siis osa sellest  emissioonist teha kättesaadavaks ka väikeinvestoritele  ja seda Ipsugusele näiteks, kellel on mingisugune hoius Just just. Ja ja on seda on ka hinnatud, et kui suur see maht võiks  olla mille siis väike jaeinvestorid ära ostavad  ja see on suurusjärk, on 200 miljonit eurot,  ehk siis kui noh, miljard, et tuleb sügisel missioon,  siis umbes noh, viiendik sellest siis võiksid  ja investorid Välja osta aga selle intressi, mille, mida  siis väikeinvestor sellest võlakirjast teenib. Selle intressi määravad ikkagi suurinvestorid,  et see kujuneb. Ütleme. Suurel finantsturul see intress ja Eesti riigi võlakirja  intress on noh, viimane oli 3,3 protsenti,  on siis aasta baasil. Noh, see on, see on, see on peaaegu võrreldav. Tähtajalise hoiuse intressiga. Aivar, miks ma peaksin panustama oma raha  ja ostma riigi võlakirja, kui me räägime,  kui see plaan näiteks läheks läbi, eks ju konkreetselt  laskemoona ostuks siis mis oleks minu motivatsioon,  Eesti inimese motivatsioon osta seda riigi võlakirja? Jah, see on hea küsimus, et, et tegelikult ega,  ega sellel ütleme, ütleme, sellel võlal ei ole ju silti küljes,  et, et riik annab välja, emiteerib võlakirjad,  saab laenuraha, aga kas see laenuraha läheb  sotsiaalvaldkonda või haridusvaldkonda või kaitse valdkonda,  sellel ju silti küljes ei ole. Et riigikassa planeerib riigi väljamakseid,  riigil on likviidsusreserv. Riigikassa prognoosib, milline milliseks kujuneb lähikuudel  likviidsusreservi jääk ja kui see jääk kukub alla optimaaltaseme,  siis noh, tekib vajadus need võlakiri emiteerida. Aga mis kasu väikeinvestor sellest saab? Noh, nii palju See annab kasu, et, et ta noh, ta annab väikeinvestorile  täiendava võimaluse investeerida, sest et riigi võlakiri on  kõige väiksema riski tasemega finantsinstrument  ehk siis noh, kui eraisik on sellise noh,  väiksema riski taluvusega, no siis see sobib. Et aga muidugi muidugi see intress, mis on võrreldav hoiuse  intressiga Panen kas või tähtajalisele hoiusele, on täpselt sama asi. Teeb sama välja, teeb sama välja. Või või investor saab ka osta. Aktsiaid saab osta korporatiivvõlakirju noh,  see täna oli uudis, et Holm, pank annab välja võlakirjad 9,5  protsendilise intressiga, noh, seal on riski tase hoopis  teistsugune kui riigivõlakirja puhul, aga,  aga, aga võimalus teenida jällegi jällegi ka. No eelmine aasta oli ju LHV. Võlakirjad. Kümneaastase tähtajaga võlakirjad 10,5 protsenti,  need on panga panga, need küll tegelikult on need  viieaastased aga, aga need märgiti ju 16 korda üle,  need olid väga populaarsed võlakirjad, et et noh,  riigi võlakirjade, et noh ja investor peab arvestama,  et noh, nii suurt intressi riigivõlakirjalt ta ei teeni. Aga seal on ka risk, on ka hästi madal. Aivar Sõerd aitäh täna hommikul tulemast. Idee on õhku visatud, vajab arutamist, ehk tuleb veel  paremaid ideid, kuidas selle riigi rahakoti täitmisega toimetada. Aitäh. Juba varsti aga on Reimo taas meremuuseumis  ja päästepaadi päästeparv on siis see teema. Apa Eurovisiooni võidust möödub 50 aastat. Värskelt valminud suurejooneline dokument ta. Toob ekraanile haruldased kaadrid ja avameelsed intervjuud. Kuidas kõik tegelikult toimub? Bored. Apa vastu kõiki ootusi. Täna õhtul pool kaheksa Eesti Televisioonis  või vaata kohe Jupiter. Kui suured on kingad, mis uuel politseiuurijal täita tuleb? Kuid meeskond on kogenud ja lojaalne, et lahendada Londoni kuritöid. Olgu juhtlõngad nii haprad kui tahes. Krimisarja unustamatu viies hooaeg täna 21 40 Eesti  Televisioonis võib vaata kohe. Emadepäeval toome suurimad õnnesoovid kõigile emadele  ja vanaemadele Türil. Tervitused tulevad presidendilt, aga ka suurtelt  ja väikestelt lastelt kohtume juba pühapäeva hommikul kell 11 15. Nüüd on aga niisugune lugu juhtunud, et ma olen sattunud  merehätta siin lennusadamas ja siin on tõesti tormine meri,  laine on mitme meetri kõrgune ja paraku on olukord selline,  et ma olen pidanud laeva maha jätma. Päästevest on mul juba seljas, aga õnneks. On olemas siin ka üks päästeparv ja tundub,  et keegi on siin sees juba. Tere hommikust, Mihkel, kas lubate tulla koos mere ätta? Aga aga palun peale ikka. Meri on tormine. See on, meri on tormine ja see on ikka nagu päris päris,  päris kohe tunnetus siin sees, et see pole mingi selline  klaasi taga muuseumieksponee. Pisut jah, nii et saab, saab sisulise, pisut õigema tundega,  selge on see, et kuskil sellises simulaatoris päris päris õiget,  seda merehädatunnet me mitte kunagi kätte ei saa,  et ja ma loodan, et keegi kunagi seda tundma päriselt  tegelikult ei pea. Aga mis peab merel juhtuma, et inimene üldse satuks päästeparve,  et mis see situatsioon peab olema? No tänapäeval, kui me nüüd räägime ka eriti neist reisilaevadest,  eks ole siin Soome, Soome ja Rootsi sõitma,  siis on ikkagi tegelikult see, et tänaseks päevaks on see  tehnoloogia ikkagi arenenud edasi ja, ja asjad peavad päris  halvasti minema, et ikkagi inimene jõuaks,  jõuaks päästeparve, et ja nagu ma enne ütlesin,  et siis ma loodan, et mitte keegi meist mitte kunagi seda ei  Soome ega Rootsi minnes rohkem kogemata pea. Kui see nii siiski juhtub, kuidas see elu siin päästeparves  välja näeb, mis siin tuleb siis teha, no ilmselgelt kõigil  on päästevarustus juba enne tulekut seljas peab  nii või teisiti olema, ehk siis päästevest näiteks. Kuidas siin hakkab elu olema? No siin on nüüd nii, et esiteks sa peaks veel lisaks meile  kahele veel neli inimest sisse mahtuma, see on kuue inimese parv. Napilt ja. Siis keegi. Võimalikult demokraatlikul viisil saab nii-öelda Parve vanemaks,  kes siis võib-olla teab kõige rohkem, tihti on see meeskonnaliige. Ja, ja siis on tegelikult päästevarutuse pakid  ka siin ikkagi olemas. Erinevad. Signaliseerimisvahendid, ja, ja, ja ka toiduained,  nagu me siin päris nii lahtised, nagu nad meil nüüd siin on,  muidugi ei ole siin sees, aga aga, aga jah,  siin me hetkel siin on tänavale, on on siis vett kaasa  ja sellistes väikestes Kogustes, ja ega ta peabki olema väikeste kogustena,  sellepärast et eal ei tea, kaua sa siin oled,  tuleb jao pärast võtta ja kui ta on juba ära jaotatud,  on sellistesse väikestesse plastkanistritesse,  ütleme siis niimoodi või kilekotikestesse on just on väga hea. Kas siin süüakse ka või ütleme nii, et see samunegi süda  paha olukord ei soosi söömist ütleme niimoodi,  sest tihti on suur ja merehädas tuleb see merehaigus peale. Ma usun, et mingil kui, kui pikemalt merel olla sellises parves,  siis kindlasti mingil hetkel tuleb ka jõuvarusid hakata,  aga toiduga täiendama ja, ja tihti nendes parvedes See varustus olemas. Selliste. Kuiv kuivtoidu pakikestena tihti noh, nagu siit paki pealt näed,  eks ole, kalorite kogus on päris hea ühe sillise klotsi  klotsi kohta. Teeme lahti, maitse siis, mida teha pakutakse? Täna menüüs on, ütleme niimoodi, pääste. Kaugelt vaadates? Siuke tohutult mõnus välja. Lõhn ei ole nagu nagu jahu, aga. No. Eks siin sees ole kõik vajalik aineid rasveaineid. Vitamiine. Ehk siis eesmärk on see, et sul oleks energiat mitte see,  et nüüd see kuidagi tohutult maitsev oleks  ja ja pärast kodust ele räägiks, et jube. Toit vahva kogemus oli seilata päästeparega merel,  olla merehädas ja süüa niisugust vahvat toitu siia juurde. Et tõesti, see on pigem puhtalt selleks,  et ikka Eesti energia energia püsiks üleval ja,  ja, ja. Inimene päästetud saaks. Kui te seda ekspositsiooni, seda näitust olete siin püsti pannud,  mis see selline ideeline baas on, et mida te  siis inimestel tahate näidata või, või õpetada  või mis kogemust pakkuda, lisaks sellele noh,  et siin menutab, siin on tõesti selline päästeparre kogemus,  kindlasti väga paljudel on siin mõnus niimoodi hüpitada  ja lainetust juurde mängida, eks ju. Aga et mis, selle eesmärk on tegelikult. Ikkagi natuke teadlikkust tõsta, et, et aina rohkem  ja rohkem on inimestel, eks ole, omad paadid,  omad jahid, merel käiakse rohkem ja rohkem ja,  ja ka see mereturvalisus, see, kuidas turvaliselt käituda. See, et inimesed teaks, mida nad tegema peaks,  et, et loodetavasti meie saame anda panuse  ja olla olla siin päriselt mereturvalisuse eest seisvate  organisatsioonide abiks. Me praegu oleme nii-öelda moodsas keskkonnas,  kui palju te siin jutustajate tegelikult  ka nii-öelda vana lugu, mingeid laevaõnnetusi,  midagi seda poolt lahti selles uuenenud näituses? Eks me toome siia sisse ka mõned päästelood siin ajaloost. Eriilmelised, mis, mis, mis, mida ikka ette tuleb kas  siis juhtub midagi oma lõbusõidu. Aluse satub kalur. Halva ilmaga mere jääl hätta, nii et neid erinevaid lugusid  toome ka, toome ka inimesteni, et, et nad saaks  selle pildi ette, mis see need eriilmelised lood on ja,  ja, ja, ja mis valesti läks, mis õigesti läks ja,  ja mida kuidas vältida? Ja me oleme siin mõne minuti selles parves olnud muidugi  suhteliselt mugavas tingimuse ise tekitas lainet. Aga kaua inimesed tegelikult siin vastu peaksid laias  laastus pidama ja siin hakkama saama. Ikka siin. Halvemates olukordades ikka ikka ikka päevi. Kui me nüüd räägime tõesti ookeanil või päris suurtel avameredel,  eks ole, et et siin Läänemerel tõenäoliselt see see  nii pikalt ei, ei oleks, aga kaugematel suurematel võib see  päris päris pikalt olla. Ja tegelikult see näitus on ka selline interaktiivne,  et siin võib puldi haarata ja valida, et see ei ole ainult nii,  et istud siin sees kõiguta kaasa, vaid siin on,  saab asju läbi mängida. Et siit seda interaktiivset programmi käivitades,  siis saab. Lahendada nii-öelda ülesandeid, et, et antakse inimestele  ette mõned olukorrad millele siis nad peavad vastama ja,  ja, ja leidma kui on mitu inimest, siis ühiselt ühiselt  lahenduse või, või selle õige vastuse või noh,  tegelikult õigeid vastuseid on mingil mingis piirini,  on kõik vastused õiged siin, et et me nii-öelda erinevate  stsenaariumite kaudu proovime ka siis seda teadmist veel  veel täiendada ja kinnitada. Aitäh Mihkel selle jutuajamise eest ja siis noh,  meeldivad merehäda, ütleme niimoodi, mis siin muud,  et siin saab veel natukene, mis hea maitse jah,  just täpselt. Meie nüüd lähme aga hoopis järve äärde ja Peipsi järve äärde,  sellepärast et homme on seal sibula teel kalapuhvetite päev  ja Kairi Küson on meil nüüd siin, televisioonis veel,  ma teda ei näe, kohe ma loodan näha ja juba näengi,  tere hommikust, Kairi. Tere hommikust. No siin on selline huvitav sõnademäng ja see sibulatee kalapuhvetid,  ma võtaks kõigepealt tegelikult kinni sellest sibulast  sellest Peipsi sibulast, kas on veel ületalve hoitud Peipsi  sibulat alles, et need puhvetid saavad seda nüüd toitude kasutada? Natukene kindlasti on, aga kindlasti tasub  ka tulla veel sellepärast, et kohalikud müüvad sibulat,  mida maha panna, kevadel aga jagub ka pirukatesse veel. Väga tore, aga see on küll hea plaan, et tegelikult endale  hankida see sibul ja maha panna ja siis siis oma ei psisibul  oma aiast, ükskõik kus Eesti kandist on väga tore,  aga see on selline ju juba traditsiooniga ettevõtmine,  et kevadel ongi selline kalapuhvetite päev. Ja see on selline väga-väga tore üritus olnud  ja kuna on praegu saab järvest värsket kala,  siis on just õige aeg ka selliseid kala puhvetid  ja kalasööke teha. Mis kala see on, mis praegu laua peale jõuab? No praegu vaatame, mis siin erinevad puhvetid homme  siis pakuvad, on ahven ja koha ja latikas  ja hauk. Nii et kindlasti on veel midagi, sul jääb nimetamata,  aga, aga päris rikkalik kalavalik on lutson  ja lutsu, maksa tuleb toite, nii et on erinevaid. Kas sul on mingisugune oma lemmik ka nende pakkujate seas,  et sa iga kevad tormad just sinna puhvetisse saama,  seda ampsu? Noh, kui nüüd kui nüüd päris aus olla, siis me teeme ise  puhvetit ja me meie kõik sõbrad tulevad meie puhvetis,  tädi Suura puhvetis peame meie siin pärimuskeskuses homme. Et aga, aga üks aasta meil õnnestus ka teistes käia,  kui me ise ei teinud, nii et kiidan kõiki. Väga toredad puhvetid on. Sa tegelikult varjad seda lauda praegu oled siiani varjanud  meie eest, sest see üks laud on sul seal nina all  ja seal laua peal on üht-teist, mida siis saab homme põske  pista ja no palun väga, laud on kaetud juba,  mida me seal näeme? No. Homme saab kindlasti siis igasuguseid meil siin laua peal,  loomulikult pole veel ei kala ega ega kalapirukaid,  mida me hakkame alles, eks ju täna hakkima  ja lõikuma ja puhastama, aga kindlasti kindlasti saab  siis kala ja sibulapirukaid saab erinevaid kalatoitusid. Kalapraade, kalasuk, pägalasalateid, kala,  pelmeene. Siis kogu sibulate kalapuhvetite päeval Nii et nii et see kalatoidu menüü on rikkalik,  siin siin hetkel meil siin laua peal on loomulikult ette  juba ära keedetud keedusuhkur, mida siis homme saab? Juua teed ja panna siis ikka suhkur põske. Tõenäoliselt kõikide magusasõprade lemmik on väike väike  suhkrutükk põses. Ja kuna meie siin oma tädi suura puhvetis meie majas on  Siguri muuseum, siis meie teeme veel siguriga toitusid,  nii et igasuguste magusate ja kastmete sisse paneme veel sigurid,  nii et siin laua peal on veel üks siguri siguri torti nägite  hetkel siguri kreemiga torti. Me valmistume ka emadepäevaks, äkki keegi tahab midagi kaasa osta? No just pühapäeval on ju emadepäeva ka, nii et mitte Sigur  ei sobi ainult kohvi tegemiseks, vaid tegelikult erinevate  toredate ja põnevate toiduainete sisse panemiseks  ka ole hea, mõtle, milline kala sobib kõige paremini  pelveeni sisse. No vot see on, see on hea küsimus, mis on erinevaid kalu,  tõenäoliselt pannakse sinna, kes see on nagu mitu retsepti. Igal perenaisel on oma oma hea retsept. Nii et. Kuna meie kala pelmeeni, siis ma jään selle vastuse võlgu. Selge, aga sa saad öelda seda, milline kala pelmeenises  sulle endale kõige rohkem meeldib, milline pelmeen. No minule meeldib kõige-kõige rohkem koha  ja siis see rääbis meeldib mulle ka, nii et et see,  see on mu lemmik. No selle sibulatee kalapuhvetipäevaga on muidugi üks see  kurb tõsiasi, et neid kohti on nii palju. Ja siis sa lihtsalt ei jõua igal pool kõike seda head maitsta,  et tuleb mingisugused valikud teha, kui paljud puhvetid on  homme avatud? Meil homme on sibula teel avatud 22 kalapuhvetit  ja tõesti tuleks siis teha endale selline eeltöö valida  välja menüüde ja puhvetiprogrammide järgi selline päevakava  sest see kalapuhvetite päev siis ei ole ainult selline  söömine ja kaasa ostmine, aga kohapeal on  ka palju erinevaid tegevusi. On mõeldud lastele näiteks. Kus saab osaleda ja käia ja vaadata erinevates loomataludes  saab erinevates õpitubades osaleda. Kairi, anna andeks, ma katkestan siin, meil lihtsalt tulevad  uudised peale, aga homme on kõigil aega,  siis juba täna peaks välja valima, kuhu minna,  mida teha ja homme siis osalema, aitäh sulle  ja toredat päeva homseks. Tõepoolest, me läheme nüüd edasi uudistega  ja siis juba järgmises pooltunnis vaatame üle,  mida kirjutatakse meedias, mis need peamised teemad on. Ja merearheoloogiast tuleb ka siis juttu. Tere hommikust, täistunni uudised. Kliimaministeerium soovib kliimaeesmärkide täitmiseks  vähendada turbatootmise süsinikuheidet ja rohkem turba  väärindamist Eestis kohapeal. Ministeerium soovib uue kliimaseadusega muuta turbatootmise  lubade väljaandmist nii, et see tooks aastaks 2030 kaasa  turbatootmise süsinikuheite vähenemise 12 protsenti. Eesti turbaliidu keskkonna ja kliimanõunik Erki Niitlan ütles,  et praegu on jäänud avamata, kuidas täpselt seda eesmärk  äkki saavutama peaks ja kuidas seda kontrollitakse. Nii niitlane kui ka kliimaministeeriumi hinnangul peaks  heite vähenemine tulema põhiliselt kaevandusalade korrastamisest. Samuti soovib kliimaministeerium, et edaspidi oleks  kaevandusloa väljastamise tingimuseks see,  et alates 2035.-st aastast väärindataks turvas senisest enam  Eestis kohapeal. Täna toimub kaitseväe õppuse kevadtorm raames Kesk-Eestis  langevarjurite õhudessantalahõivamiseks sõjalise vastupanu tingimustes. Õhudessant viiakse läbi siiris õppuse Swif rispon raames  ja seda juhib ühendkuningriik. Õppuse käigus demonstreeritakse liitlasvägede kiiret siirist  Eestisse võimalik eskaleeruva kriisi korral. Selle aasta õppuse käigus sooritab õhudessante,  kesk ja Lääne-Eestisse briti armee 16. brigaadi  õhudessantüksus koostöös liitlasvägede esindajatega Ameerika  ühendriikidest Prantsusmaalt, Poolast ja Eestist. Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson ütles  esimeses stuudios, et Brüsselis oodatakse kindlasti  tipptasemel poliitikuid Euroopa komisjoni. Tema hinnangul läheb praegune peaminister Kaja Kallas peale  Euroopa Parlamendi valimisi Euroopa ülemkogule,  et endale Brüsselis töökoht välja rääkida. Eks Kaja Kallas ise teab, aga ma arvan, et Kaja Kallas läheb  esimesele ülemkogule, mis toimub peale Euroopa valimisi  iseendale töökohta läbi rääkima, et nagu me teame,  peale valimisi minnakse ülemkogule ühtede nimedega,  siis istuvad valitsusjuhid koos päeva, öö võib-olla teise  päeva veel ja tulevad välja üllatusega. Ja kui sa oled ise seal ruumis nagu viis aastat tagasi  Michell oli, siis sa võid tulla sealt kuldusa krooniga. Argentiina ametiühingud alustasid üldstreiki karmide  kokkuhoiumeetmete ja uue presidendi Havier Miley  kavandatavate reformide vastu. Ühistransport seisab ja oluline teraviljasektor peatas töö,  poed, lennujaamad ja pangad katkestasid töö 24-ks tunniks. Streigi tõttu on peatatud lennud ja laevaliiklus,  koolid ja ülikoolid töötavad minimaalselt. Valitsus kritiseeris streiki kui põhjendamatut  majandusteadlane Milei lubas valimisi võites mootorsaega  lahendada eelmise eelmiste valitsuste ajal lumepallina  kerkinud majanduskriisi. Tema turumeelne hoiak ja karm kokkuhoiupoliitika on aga  niigi kõrget vaesuse taset veel tõstnud. Milei soovib pärast alamkojas heakskiidu saamist oma  laiaulatusliku reformipaketiga senatis läbi suruda. Austraalia korraldab parlamentaarse uurimise,  et uurida sotsiaalmeediaplatvormide negatiivseid mõjusid. Valitsuse hinnangul on sotsiaalmeedias märkimisväärne haare  ja kontroll selle üle, mida austraallased veebis näevad. Samuti pole need valitsuse sõnul piisavalt kiired  vägivaldsete postituste eemaldamisel. Suuremat järelevalvet soovitakse Facebooki tiktoki  ja X postitatud sisu üle. Peaministri Antoniala valitsus on lomaski ki andnud kohtusse,  kuna platvorm pole maha võtnud videoid. Eelmisel kuul Sydneys Asüüria kiriku piiskopipussitamisest. X on Austraalia kasutajate postitused blokeerinud. Iisrael on valmis oma sõjas Gaza sektoris üksi seisma pärast seda,  kui Washington ähvardas eva linna ründamise korral relvade  tarnimise lõpetada, kinnitas peaminister Benjamin Netanyahu  oma avalduses. Iisraeli peaminister on samasse si avaldusi viimase nädala  jooksul korduvalt teinud ja võrdleb sõda Gazas Iisraeli  iseseisvussõjaga 1948. aastal. Iisraeli kaitsejõudude esindaja Daniel Hageri teatel on  Iisraeli rahva operatsiooni piisavalt relvi  ning erimeelsused Biden i administratsiooniga lahendatakse  suletud uste taga. USA on vastu ka palestiinlaste sunniviisilisele  ümberpaigutamisele Gaza sektoris. Aga lühidalt ka meie tänasest ilmast täna ennelõunal on  enamasti pilves ilm, mandril sajab mitmel pool vihma,  pärastlõunal lääne poolt alates pilved hõrenevad  ja saju võimalus väheneb. Õhtuks taevas selgineb. Tuul pöördub kõikjal loodesse viis kuni üheksa,  puhanguti kuni 15, saartel ja läänerannikul puhanguti kuni  18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 13, rannikul kohati kuni kuus kraadi. Uudistega kohtume pool üheksa, seniks head hommiku jätku. Las see vihm siis kastab ja peseb seda meie loodust veel  rohelisemaks ja puhtamaks ja ilusamaks, aga nädalavahetuse  ilm tuleb üsna sarnane, õnneks vihmapiisku väga tõenäoliselt mitte,  aitäh, aga natuke päikest, natuke pilvi ja temperatuurid on  küll sarnased tänasele päevale, selline pluss 12 pluss 13  päevased ja öised õnneks ei lange ka alla nulli,  nii et noh, pluss üks. On selline nullipiirkonnas üsna. Aga sellised nädalavahetuse päevad siis ees ootamas,  leidke endale tegevust kindlasti leiategi,  aga praegu veel püsige televisiooni lainel,  sest me kohe varsti hakkame vaatama heade külalistega,  mida kirjutatakse tänastes lehtedes. Ja siis juba läheme ka meremuuseumisse, aga enne seda veel  vaadake ühte pilti. Kus kohas see pilt tehtud on? Meie ootame teie vastuseid Facebook i leheküljele  või Instagrami ja juba vähem kui poole tunni pärast,  siis kõlab asi tere isiooni stuudiosse. Päris õige vastus. Aga nüüd meremuuseumisse. Nii see on, ma olen siin mere Muuseumi lennusadamas  ja põhjust on sellepärast, et juba pühapäeval see on  siis 12. mail avatakse lennusadam uuesti  või taas avatakse, sellepärast et vahepeal on ta kuude kaupa  olnud suletud ja põhjusega siin on tehtud totaalne muutus,  uuendus, allveelaev Lembit on oma koha peal,  sellepärast ei pea kartma aga väga palju uusi asu,  see on näiteks üks selline kontseptsiooni  uuenduskontseptsiooni alus on olnud ka ligipääsetavus  ja meremuuseumi siit angaaridest lennusadamast leiab  sellised rajad, need on teetähised rajad,  need on vaegnägijatele ehk et mõeldakse ligipääsetavusele,  et ka inimesed, kes ei näe, aga näiteks kompavad valge  kepiga saaksid aru, et kuhu nad võivad liikuda  ja seesama rada, mis siit läheb, neid metallväikseid  plaadikesi viibki ühe kombatava asja. Nii ja siin saab siis, kes oskab lugeda,  punktkirja saab sõrmedega lugeda, et tegemist on maasilina  laeva vrakiga ja sõna otseses mõttes katsuda,  et milline see laevavrakk siis siin välja näeb,  see on eksponaat, mis on tehtudki kestma  ja seda võibki katsuda, et kõik, kes ka hästi ei näe,  saaksid aru, milline see vrakk tegelikult siin on. Ja siinsamas kõrval on see Maasilinna laev  siis ka arvatavalt kujul, nii nagu ta vanasti olla võis,  sedagi saab siin katsuda. Muidugi peab vaatama, et õrnalt, et puri jääks ikka alles  ja kõik taglastus ka kenasti püsiks ja just  merearheoloogiast selles samas ka maasilinna laevast  ja nendest Lootsi kogedest, mis siin just hiljuti on  Tallinnast leitud, me siin õige pea rääkima hakkamegi. See õige pea tähendab umbes 10 minuti pärast,  sellepärast et vahepeal on head külalised siin terevisiooni  stuudios istet võtnud Kairita Kärt, tere hommikust. Ja teie olete siis ajalehtedes omale meelepärased teemad  ja põnevamad ar riiklid välja valinud ja ma pean veel ütlema  seda ka, et kuna pühapäeval on ju emadepäev,  siis teie töötada ämmaemandatena ehk et teie saate sellest  emaduse ilust lihtsalt nii palju osa teistele kaasa elades. Aga nüüd võtame need tänased teemad ja kes alustab? Kairist. Mina siin sirvisin, et on Postimehes lausa kaks lehekülge sellest,  kuidas digiajastu võib mõjutada emadust ema ema rolli. Et siin on selline intrigeeriv pealkiri lausa pildil,  et digimaailmatõmme võib olla tugevam kui ema instinkt. Mis see tähendab, et laps, vaata, kuidas ise hakkama saad,  et ema lihtsalt. Jah, et tegelikult siin ongi nagu käsitletakse seda probleemi,  et kuidas et vanemad siis leiavad seda, et ise olla  nutiseadme s ja siis ka lastele pakkuda,  seda on lihtsam, kui näiteks temaga tegeleda  ja kuidas see tegelikult võib siis lapse arengut niimoodi pidurdada. Et siin oli üks selline huvitav fakt, et näiteks üks tund  päevas digivahendis tähendab beebile 365 tundi aastas  raisatud aega. Tema arengu mõttes. Kui, kui väiksest lapsest me räägime, sa ütlesid sõna beebile. No siin on, ma arvan, et siin see sõnastatud on natuke juba dramaatilisemalt. Ma arvan, et siin on tegelikult ikkagi seal üle üheaastaseid,  et mitte enne seda No tegelikult ju öeldakse, et seal esimesel kolmel eluaastal  see areng on niivõrd Tormiline, et seda oleks kõige parem ikkagi ise ise temaga  toimetades veeta, neid ekraane tõesti väga-väga minimaalselt,  eks ju. Kasutada mina näiteks enda pojal meil kodus isegi  telekat ei ole. Nemad kahjuks ei saagi vaadata nutiseadmed. Meil on. Aga esimesed aastad me tõesti nagu teadlikult ei näidanudki  ekraani lapsele. Lihtsalt üleüldse ei tohigi nagu esimest korda  ka näidata, sest siis tekib juba see uudishimu  ja huvi. Ja ja ise ka nagu selles suhtes, et kui lapsega tegelesid,  ei, ei olnud nagu seal ekraanil nagu selles suhtes Ja tegelikult kui, kui sa tegeled lapsega,  et siis ta tegelikult ei tunne vajadust ka  selle järele Ja meil on hästi palju raamatuid siis nende raamatute vaatamine,  et see on nagu sihuke tore koos. Tegevus nagu. Aga kui ta näeb, et noh, teisel lapsel on see,  siis ta ju tunneb ka huvi, mis on ka väga eluterve. Mis asi see on, mida tema teeb praegu? Ja meil on ka, nagu ongi märganud seda, eks ju,  et teiste teistel on ka ja, ja tegelikult,  kui sa näed, et kui nüüd nagu mõnikord ikkagi näeb,  eks ju, seda ekraani sa näed, kuidas see fookuses nagu kohe  sellele ekraanile ja nagu see tõmbab ta nagu sinna sisse  nagu kohe nagu väga kiiresti lähe. Aga siis sa seletada talle, et no meie oma juba teadis rääkida,  et see ei ole sinu ajule hea. Eks? Räägib nagu kolmene küll, aga tead, ta räägib väga,  väga vokaalselt selle selle kohta juba. Räägib sõbrale, siis nagu räägib ka sõbrale seda,  et see on nagu sisugune hästi, hästi. Huvitav, et sisulise. Lapsed on erinevad. Kuulge, aga ämmaemandatana, kui palju te näete seda,  et tegelikult noh, kas siis sünnitama tulles,  et ei ole veel nii halb, need tuhud ei ole veel  nii valusad ja nii sagedased, et noh, ollakse i palatites  niimoodi nendes nutiseadmetes ja pärast seda ka,  kui on juba see lapsuke ära sünnitatud siis  ka jällegi seesama nutitelefon on pihus. No pigem võib-olla järgselt on rohkem kui sünnituse ajal,  et sünnitus ikka on selline, ta on nii intensiivne. No ma mõtlengi, et enne seda väga intensiivset hetke Ikkagi ilmselt on, ollakse, võib-olla see isegi on mõnes  mõttes hea, et. Just ma tahtsingi selleni jõuda, et äkki sealt mingisugune  selline tõesti, et noh, ma viingi oma mõtted,  et siis ma ei mõtle sellele valule ja võib-olla natuke on  hirm ka selle päris protsessi ees, et, et see võib ju  ka aidata. Iga eks igal asjal on oma plussid ja miinused,  et nutiseadmetel ka, vaat see on tänapäevane asi,  et ei saa nagu täiesti eraldada ennast sellest ka. Aga ma ei tea, ma pole nagu jäänud mingite selliste  uuringute silma peal, et kus tehakse gi seda,  et näiteks sünnitusvalu leevendamine Tead me ka. Alla seda ma olen küll näinud. Tuhusid näiteks, et tuhude aegset hingamist,  eks ju, sealt no nutiseatest vaatad, kuidas see pallikene  siis läheb üles, alla paneb sellele nagu seda fookuses,  seda tõesti, et nagu lihtsalt nagu valima ta,  eks ju vaatamist, aga niisugune niisugune abi võib täitsa olla. Võtame järgmise teema. Ja mina leidsin õpetajate lehest sellise teema nagu  avastagem taas õppeaedade võimalusi, ehk  siis seda, kuidas see kooliaedade traditsioon on päris pikk  ja on ka selline nagu rohelise kooli programm,  siis. Ja ka lasteaedades, eks ju, kus tundub, et nagu päris päris  mitmed koolid, lasteaed on juba liitunud,  et kuskil niimoodi paarsada ja siis tehakse  siis selliseid peenraid, aga postihunnikuid,  eks ju, et lapsed saavad nagu varakult nagu teada,  et mis sellest seemnes siis kasvab, kuidas see toit  siis tuleb nagu siuke hästi vahva ja neil on siin  ka näiteks juhend, materjalid tehtud, et nendele lasteaedadele,  kes tahavad nagu liituda selle programmiga,  et. Huvitav, kas nad rohivad ka neid peenraid  või mina lihtsalt mäletan oma kooliajast see oli üks eriti  tüütu suvine kohustus kus pidi minema siis sellele kooli  peenramaale keset suvevaheaega kaks päeva see pidid mingeid  porgandeid rohima, see oli väga tüütu ja väga ebameeldiv. Meil oli sama, ma mäletan, kuidas sõime tooreid tikreid  pärast kõhud lahti. Siin on öeldud, et see üheks takistuseks tõesti on nagu see linnades,  et, et kes see nagu tuleb seda suvel suveajal nagu nendega toimetama,  kui need, need kuused, pausid, eks ju seal on  või siis koolides pikemad ja just just. Aga ma ei tea, siin on vist räägitud nii erinevatest võimalustest,  et osadel on nagu näiteks mingi vanemate,  eks ju. No ikkagi, keegi peab ju selle ära tegema. Või see töö ka? Aga noh, samas ma arvan, et ikkagi, et see efekt nagu,  mis see lastele annab, et see on nagu noh,  hea, et selline näpud mulda meil ka on lasteaias see peenar  täitsa olemas ja seal nad avastavad ja iga päev tuleb,  räägib midagi uut. Ja on vaimustuses, eks see on tegelikult ikkagi huvitav muidugi. Ja väga vahva, võtame järgmise teema. Järgmine, no läheme kooliga edasi. Et mina lugesin siit sellist uudist või nupukest  koolireformi kohta, ehk siis kõik vene keele vene  õppekeelega koolid peab minema kas eesti õppekeelega eesti õppekeelele,  et mina tean, meie seal lasteaias oli ka see teema,  et tegelikult on, ütleme, just need õpetajad  ja koolijuhid on selle noh, mures selle,  selle üle, kuidas see läheb. Aga samas siin artiklis räägitakse sellest,  et need, kes juba on nagu teinud seda, et näiteks Ahtme  gümnaasium oli siin, et tegelikult tagasiside on positiivne Hirmul on suured silmad, et tegelikult ma arvan ka,  et see läheb hästi ja eesmärk on ju hea. Aga miks, mille üle lasteaias siis arutati,  et see vist õpetajate, näiteks õpetajate keeleoskus et need õpetajad,  kes nüüd praegu vene õppekeelega rühmi juhendavad,  et nemad peavad tegema siis oma keeleeksamid et kas nad  oskavad piisavalt, et anda siis seda eestikeelset haridust edasi. Eesti keeles, et kas on neil nii palju ja  nii suur sõnavara, et kõike seda selgitada. Et mis kvaliteediga, see on? Et tegelikult see ongi see noh, lasteaiajuhid  ja koolijuhid peavad siis saatma õppele oma õpetajaid,  on ju, et mis ajast nad saadavad, et kõik see personali  personalipoliitika ja puudus Nojah, siin on väga mitu asja, et kui see vene keel  emakeelena rääkiv õpetaja siiani ei ole justkui seda eesti  keelt soovinud või ei ole tal olnud motivatsiooni õppida,  et ega ta siis nüüd siin poole aasta või mõne kuuga seda ju. Tasa ei tee seda keeleõpet. Gert väga. See on Niisugune teema. See nagu nõuab tõesti väga suurt nagu läbimõtlemist,  eks ju. Kuidas sellega toimivad, sest neid on palju,  neid õpetajaid, kes vajavad seda Vähe neid ei ole ja nii järgmine asi õhtulehe. Midagi lõbusamat. Tore. Et Eesti eurobändi kostüümid on nagu kalipsod,  mis ei lase kehasoojust välja. Et eile sai, eile ei saanud küll seda Eurovisiooni vaadatud,  kuna siia varakult sulle just poolfinaali. Aga hommikul vaatasin videot ja siis meil sõber on kodus,  on selle laulu suur fänn, eks ju. Et tantsid selle selle järgi, et nüüd ma saan talle  siis seda tantsu ja, ja proovib seda tantsida  ja noh, ta teeb oma liigutusi. Sinna, aga noh, otseselt me ei vaata seda,  aga just See see muusika on see, mis teda Kütkestab siis aga et see kostüüm on siis tehtud neopreen. Reen on jah, selline. Reen ja selline väga huvitav ja et siis,  kui siin pildi peal on nad täitsa sellised mõnusad punased hüppamisest,  aga kui hommikul video järgi vaadata, siis seal nagu ei  tundunud nii. Minu meelest Marko Veisson ütles ka kuskile,  et nad peaasi, et peaks, no vot vastu pidada on vaja selle. Sest ega see materjal väga sellist õhku läbi ei lase,  et selles võib hakata päris selline ebamugav,  ma arvan. Ja kaalulangetus, nipp ja, ja aga nad ütlesid,  siin on öelnud, et ikkagi söövad usina kaal. Kostüümid ikka läheks selga? Samal ajal teevad nad ka kõvasti ju trenni,  ehk et neid tantsuliigutusi on neil nüüd siin päevas olnud  ikkagi oluliselt rohkem, tõenäoliselt kui nad tavaliselt  tantsivad iga päev. Ja ja nad ütlevad, et viis korda tantsutrenni. No meie viimases pooltunnis saame ka muuseas neid kõige  viimaseid emotsioone vahendada sealt maailmas,  sest siis puuluuka viis miinus ju teatavasti sai ikkagi  finaali edasi, nii et meil on sealt üks lõika veel tulemas. Ühe teema me jõuame veel. Väga tore. Kas võtame ikka selle sinu teema? Nii, aga siis, siin on Pärnu Postimehest  siis soovitus, et ma ise olen Pärnust pärit,  nüüd Tallinnas siis vahepeal ikka hoiad,  kui vanaemal külas käid, sellel uudistel silma peale. Siin on, et minge emade päeval metsa, kontserdile  või laadale. Mille sina valisid, kas kontsert või laat? Ma arvan, et ma valiksin pigem Otsa, et natuke looduses olla ja värsket õhku Hingata, aga jah, siis peab valima, et millisele rajale minna,  siis, eks ju. Aga siin on näiteks toodud välja, et RMK Korraldab siis Pärnumaal ka ühte ühte matka,  siis näiteks, et saab looduses avastama minna. No need RMK matkarajad on tegelikult väga toredad,  mille sina valiksid? Ma paneks ka metsa vist ja oma lapsi teades,  siis nad ei viitsi seal kontserdil olla,  laadad ka, on nagu igav. Et põnevam, seal on putukad võib-olla isegi mõnda looma,  näeb ju? Ja nädalavahetusel ei luba väga vihma ka  ja on selline mõnus mõnus matkailm niisugune pluss 13 pluss 14. Eks väga hea. Aitäh teile täna hommikul tulemast ja minge  siis pühapäeval emadepäeval lastega metsa. Selline hea soovitus. Varsti aga lennusadamast aas sealt meremuuseumist ja. Arheoloogiast siis just see maasilinna vana laeva vrakk,  mis on pool sajandit vana, sellest tuleb juttu. Mati Undi vend Antigone, ema Oidipus, Eesti Draamateatris. Lavastaja Tiit Ojasoo Komöödia taevaliku muusikaga, mis võiks seljatada kõik  Eurovisiooni hitid ning pakkuda publikule nauditavat vaatemängu. Offenbahhi operetruspõrgus nüüd rahvusooper Estonia laval,  lustige koos meiega lisainfooperapee. Ja tere tulemast tagasi siia mere muuseumi lennusadamas teie  pilkude ees, hetkel on Maasilinna laevavrakk  ja sellel on vanust siis mitte pool sajandit,  vaid umbes pool siis aastatuhanded, ehk et umbes 500 aastat  vana on see laevavrakk ja siin on meiega  ka merearheoloog, allveearheoloog Priit Lätti. Tere hommikust. Tere hommikust. Maasilinna laev on saanud nüüd uues ekspositsioonis sellise  natuke nagu tähtsama koha või väärikama koha,  te olete ta maast lahti tõstnud ja väga palju tema kohta  lahti kirjutanud mõne sõnaga, mis selle laeva olulisus on  Eesti merearheoloogias või mereajaloos üldse. No Eesti mereajaloos, ta on kõige suurem vee alt välja  tõstetud laev, eks ole, meil on suuremaid leide ka,  aga need on kõik maismaalt. Ta on jah, Eesti arheoloogia ajaloos oluline,  sest tema peale esimest korda katsetati konserveerimismeetodeid,  mida tänapäeval väga laialt kasutatakse. Tema tema ehitus on noh, kuidas ma viisakalt ütlen,  kummaline. Aga nüüd peab kohe hakkama täpsustama, et,  et kui kummaline ja eripärane, et mis siin  siis erilist on? No siis juba, kui see laev leiti, tegelikult,  kui ta vee all oli, siis. Sukeldujad märkasid mitmeid kummalisi detaile,  noh, näiteks see, kui kõrgel on laevakaared,  kiilust, et seda on võimalik siis laeva sees näha,  et moodustub selline Ruum laeva kiilukohale, mida, mida nimetatakse pilsikaevuks  tavaliselt niimoodi laevu ei ole ehitatud ja,  ja siis lähemalt laeva vaadates selgus, et tal on kahekordne plangutus,  ehk siis noh, kui me kujutame ette puitlaeva,  eks ole, siis tal on laevakere, mis moodustub puitlaudadest  ehk siis plankudest, aga temal on need kahekordsed,  et on esimene kere ja siis on, on sinna peale veel löödud. Teine kere, mis moodustab sellise sileda pinna  ja üks arutelu küsimusi, mis on olnud, ongi  siis see, et kas laev ehitati kohe nii Või on teine kere lisatud hiljem laeva eluea jooksul? Aga see on teada, et see laev on on Eestis ehitatud  ja suure tõenäosusega on siis ka laevameistrid olnud  eestlased sealt Saaremaalt maasilinna linnuse lähistelt. Ja see on üsna kindlasti kohalik ehitus,  seda esiteks meile, ütleb dendrokronoloogia puidu päritolu. Seda ütlevad ehitusvõtted, ta on selline noh,  ka näha natuke selline rohmakas ehitus. Hästi utilitaarne väike kaubalaev, eks ole. Ja ja lisaks seda ütlevad ka puiduliigid. Kui suured laevad on ehitatud valdavalt ühest puidust,  noh näiteks tammest Siis sellel laeval on on väga palju erinevaid puiduliike  kasutatud siin kuuske, vahtrat, mändi. Ja hiljutise üllatava avastuse, et ka kaske,  mis laeva arheoloogiae jaoks peaks olema Suhteliselt esmakordne, et kõik, kellega me oleme siin konsulteerinud,  on kulmu kergitanud ja öelnud, et enne pole sellist asja näinud. Aga see näitab seda, et see laev on ehitatud,  eks ole, väga-väga konkreetsest vajadusest lähtudes  kättesaadavast kohalikust materjalist. Ja kõik see, mida me laeva puhul jälgida saame,  eks ole, see, kuidas tema kiil on kulunud,  välisplangutus on kulunud, noh, see näitab seda,  et ta ilmselt on sõitnud siin Väina merel. Madalas vees Ta on ilmselt siin aeg-ajalt põhja kraapinud ja,  ja võib-olla raskema lainega kuskil Maasilinna Müüri ääres olnud nii, et, Selline elu näinud kaubalaev kohalikes vedudeks,  kas siin on veel midagi uut nii-öelda avastada  või tema lugu on noh, nii palju kui võimalik on,  on, on selgeks saadud või, või pakub ta veel uurijale  merearheoloogile mingit sellist põnevust? Kindlasti pakub. Ega ükski laevavrakk ei ole valmis uurimise mõistes. On esitatud ju päris mitu teooriat selle kohta,  et miks laeval on topeltplangutus. Miks see paiga, miks on paigaldatud just nii,  nagu ta on paigaldatud ja, ja kui maasiline laev leiti,  oli ta ainus, ta oli selline esimene pääsuke. Nüüd on selliseid leitud veel. Ja see võimaldab avada seda laiemat konteksti  ja tekitada võrdlusi. Nii et on, on jah, esitatud väga põnevaid hüpoteese  selle kohta, et, et miks topeltplangutusega laevu ehitati  ja miks neid ehitati just nii. Ja meil on võimalus neid nüüd aegapidi hakata kontrollima. Kui tuleb uusi leide juurde, siis saab vaadata võrdlusmaterjali,  nii-öelda. Te olete Priit kaasa võtnud siia laua peale  ka mõned esemed ja need ei ole nüüd maaslinnalt pärit,  vaid need on, ütleme, värsked leiud sealtsamalt lootsi  tänava siis ehitusplatsi alt välja tulnud hansakogelt võib  vist nii öelda. No kõik ütlevad hansa koge, jah. Meie nimetame teda lihtsalt keskaegseks laevaks. Aga need on tõesti, need on umbes nädalavanused leiud. Laeva puhastamisel saadud tekstiilikatked. Miks ma need kaasa võtsin? Esiteks sellepärast, et tekstiili leidude poolest on lootsi  vrakk üllatavalt rikas tavaliselt tekstiil väga hästi  maapinnas ei säili. Meil mingil põhjusel on ta säilinud. Ja teiseks on see, et nad on. Ülimalt haruldased sellepärast et ega me tegelikult sellest  toonasest riidematerjalist ja meremehe riietusest väga palju  ei tea. Kas selle puhul nüüd saate öelda, et kas see on olnud mõne  meremehe niisugune kuuesiil või, või on see olnud,  ma ei tea, kokal rohkem nagu seal kambüüsi  või messi puhtaks pühkimiseks mõeldud lapp või,  või, või mis tema otstarve võib-olla olnud. Oletame, riideeset. Rootsi vrakilt on tegelikult kahte tüüpi tekstiile. Meil on Selliseid jämeda koega koredaid kangaid,  mida on peetud pakkekangasteks, sest peenemat kaupa,  teinekord on tarvis kaitsta meresõidul. Ja järjest rohkem on tulnud selliseid Peenemaid peene koega tekstiile, millest me oletame,  et nad võiksid olla riideesemed lisaks? Siin on nüüd ainult näha plekilisus, et tal on siin mõned Mõned plekid peal, nii et ta on omajagu vatti saanud,  aga. Ühel tükil, mille me leidsime, on ka ilusti muster näha  ja mustriline pakkekangas ma nüüd hästi ei usu. Aga te olete kaasa võtnud siin ka veel ühe sellise väikese  anuma ja no siin on väga raske on muidugi televaatajatele  praegu näidata, mis kõik siin sees on, et vabalt te võitsite  lihtsalt oma kodus esikus natukene prügi. Kokku harjata ja selle siia sisse panna,  aga muidugi teil on olemas nii-öelda teaduslik tõestus,  et siin sees on siis, mis siin on putukakestad. Ja need on samamoodi tulnud sellelt lootsi laeva pealt  siis välja, miks te neid. Need tulid koos selle kangaga tegelikult jah. Nad on tulnud jah, sealtsamast ja, ja noh,  see näitab seda, et et lihtsalt me ei tohi laeva puhastada,  asju sealt välja tõmmata. Vaid me peame nad hästi hästi täpselt välja puhastama  lihtsalt sellepärast, et me saame väga palju uut infot niimoodi. Ehk siis laevadega ei liikunud ju ju ainult kaubad  ja inimesed laevadega liikusid. Haigused. Needsamad putukad rot. Igasugused muud taolised Asjad nii, et mida rohkem me sellist väikest infot suudame  leida ja koguda, seda rohkem me lõpuks teada saame,  et arheoloogias leid ise on jah, väga suur,  aga tegelikult meil on väikesed asjad, mis suuri vastuseid  hakkavad andma ühel hetkel. Ja see on ka põhjus, miks ütleme te ei ole veel jõudnud seda  vrakki näiteks kasvõi siia saali üles panna,  sest et töö sellega ju alles käib, eks. Töö sellega alles käib ja võib-olla me alguses olime natuke  liiga optimistlikud, et me saame selle kiiremini puhtaks. Praegu, mida rohkem me edasi tegutseme, seda aeglasemaks see,  see töö jääb lihtsalt sellepärast, et järjest rohkem Meil on teadmist, mida me võime leida järjest rohkem me  saame konsulteerida kolleegidega nii Eestist kui välismaalt,  järjest rohkem on ideid. Kuidas, kuidas läheneda, et, et igal juhul võimalikult palju  teavet sealt kätte saada. Kas te ütlesite, et see on nii-öelda keskaegne laev,  et hansa kogeks seda veel nimetada ei taha,  et, et kas siin tuleb veel nii-öelda koge elemente temast  otsida et ametlikult selleks kuulutada, või on seal mingi  muu nüanss peidus? Siin on peidus suur diskussioon ja vaidlus arheoloogide keskel,  et mis asi on koge ja, ja milline on keskaegne laevatüüp üldse,  nii et sellepärast kasutame üldisemat terminit. Aitäh, Priit Läti, täna hommikul meile seda merearheoloogia  poolt seletamas, kes tahab põnevamalt teada saada,  võib tulla siia lennusadamasse juba alates pühapäevast. Nüüd on uudisteaeg. Tere hommikust, uudised kell pool üheksa. Kuna ühistranspordi seadus ei nõua taksojuhina töötajatelt  eesti keele oskuse tõendamist, on selle kontrollimine ebaühtlane. Tallinn kutsub teenindajakaardi taotlejad vestlusele,  kuid mitmed omavalitsused annavad loakeeleoskust kindlaks tegemata. Ühistranspordi seadusest eemaldati taksojuhtide keeleoskuse  nõue 2016. aastal. Keeleamet suhtub aga olukorda kriitiliselt  ja näeb, et valdkond vajab täpsemat reguleerimist. Keeleameti peadirektor Ilmar Tomuski sõnul oleks kõige  mõistlikum keelenõue ühistranspordi seadusesse tagasi panna. Haridusministeerium ei pea probleemi laialdaseks. Ministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Kätlin  Kõver ütles, et keeleametile tehakse taksojuhtide eesti  keele oskuse puudumise kohta umbes 20 kuni 25 kaebust aastas. Ta tõi välja, et näiteks kaubanduses on keeleoskuse  puudumise kohta tehtud kaebuste hulk neli-viis korda suurem. Arendaja OÜ energiasalv loodab Paldiski vesisalvesti,  mis aitaks vähendada elektrihinna kõikumisi valmis saada  2031. aastal. Energiasalve tegevjuht Peep siitam ütles ERR-ile,  et vesi salvesti ehitus võiks alata järgmise aasta teises kvartalis. Väiksema salvestusmahuga loodab siitam salvesti tööle saada  juba 2029. aasta lõpuks. Siitam selgitas, et salvesti töötab põhimõttel,  et vett ülemisest anumast alumisse anumasse läbi turbiini  lastes genereeritakse elektrit. Veemahutid hakkavad Paldiskis paiknema 750 meetri sügavusel  maa all. Elektri tootmiseks lastakse veel sinna voolata. Energia salvestamiseks pumbatakse vesi tagasi merre. Salvesti ehitus maksab kokku miljard eurot. Saksamaa ostab Ühendriikidelt kolm mitmikraketi heitjat  Heimars ja annab need Ukrainale. Esimesed imar jõudsid Ukrainasse juba 2022. aasta juunis  ja Ukraina sõjaväelased on korduvalt teatanud nende edukast kasutamisest. Juulis teatas Ukraina, et armee vajab võimalikult kiiresti  veel vähemalt viitkümmet mitmik raketisüsteemi. Väljaanne Forbes andmetel on Ukrainal umbes 39 sellist süsteemi,  kuid need täpset arvu turvakaalutlustel ametlikult ei avaldada. Panama kanal peab rääkimisi USA veeldatud maagaasi tootjatega,  kuidas rahuldada suurenenud nõudlust olukorras,  kus veetase on eelmise suve põua järel ikka veel madal. Paljud laevad kasutavad seetõttu kulukamaid  või pikemaid alternatiivseid marsruute panama. Kanali süsteem sõltub järvedest, mille veetase siiski  pikkamööda taastub. Kanali operaator korrigeerib nüüd teenindusaegade arvu  ja hinnaskeemi. Tööstuse võtmeisikud kogunevad sel kuul panamasse läbirääkimistele. Laevade liikumine läbi kanalilüüside süsteemi kulutab kuni  400 miljonit liitrit magevett laeva kohta. Suur osa sellest veest suunatakse ookeani,  nüüd otsitakse võimalusi, kuidas vett ladustada. Kanal kaalub veehoidlate ehitamist ja vee ümberjuhtimist jõgedest,  veehoidlad võivad aga valmis saada kõige varem 2030. aastal. Eesti aga pääses Eurovisiooni laulu võistluse finaali. Neljapäeva õhtul toimus Eurovisiooni teine poolfinaal  ja selgusid viimased 10 finaali pääsejad. Eestit esindab sel aastal viis miinust ja pool uklauluga  Nendest narkootikumidest ei tea me küll midagi. Eurovisiooni finaal toimub laupäeval, 11. mail. Eesti lähiriikidest astuvad finaalis võistlustulle Läti,  Soome ja ka Leedu. Kokku on finaalis 26 riiki, nende seas suur viisik  ehk riigid, mis pääsevad otsefinaali ja eelmise aasta võitja Rootsi. Aga ilmast ka täna ennelõunal on enamasti pilves ilm,  mandril sajab mitmel pool vihma. Pärastlõunal lääne poolt alates pilved hõrenevad  ja saju võimalus väheneb, õhtuks taevas selgineb. Tuul pöördub kõikjal loodesse viis kuni üheksa,  puhanguti kuni 15, saartel ja läänerannikul puhanguti kuni  18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 13, rannikul kohati kuni kuus kraadi. Ja üks uudiste valik veel ka kell üheksa. Panite tähele, õhtuks ilm selgineb ja kui vaadata  nädalavahetust laupäeva pühapäeva, mis meid ees ootab,  siis vihma ei lubata, võib-olla kuskil mõni piisk,  aga mitte oluliselt, igal juhul paistab päike Eestimaa peal,  no mõni pilv võib sinna päikese ette ka tulla,  aga öised temperatuurid ei lange alla nulli. Pluss üks on juba täitsa paljulubav, mõeldes sellele,  mis siin sellel nädalal öösel juhtunud on,  miinus 10. Ja päevased temperatuurid ka sarnased nagu täna  pluss 12 pluss 13 pluss 14, nii et tore on nädalavahetusele  vastu minna, pühapäeval ju emadepäev ka siin terevisiooni stuudios,  räägime täna veel eluaseme strateegiast,  selline natuke bürokraatlik sõna. Aga kuna eile õhtul siis arhitektide liit valiti juhtima Aet Ader,  kes on täna hommikul ka terevisioonis, siis just temaga me  sellest räägimegi, et tegelikult noortel on väga keeruline  endale eluaset leida, sest lihtsalt ruutmeetri hind  Tallinnas on juba nii kõrge, et see ei ole mitte kuidagi  enam taskukohane. Mida selles eluasemestrateegias muuta, et see oleks  ka noortele inimestele siis kättesaadav see korter sellest  täna hommikul? Loomulikult me läheme ka meremuuseumisse,  kus on Reimo seal lennusadamas, seal on uus ekspositsioon,  pühapäevast alates te pääsete kõik sinna sisse. Aga üks pilt veel, mida me teile täna hommikul oleme  näidanud ja järjekindlalt olen küsinud, kus kohas see pilt  tehtud on ja need, kes tabasid kohe ära,  et see on selline tore linn nagu Haapsalu täpselt  nii Eurovisiooni skaalal 12 punkti teile just nimelt Haapsalu,  see ongi. Pildi olete veel kord üle vaadanud, nüüd sinna  meremuuseumisse lennusadamasse. Ja tõesti, siin lennusadamas ma olen, ma olen nüüd nii-öelda  meretasandil tõusnud pisut kõrgemale siia ülesse  ja siin üks uus siis näituse ala räägib väga paljuski Eesti  merevee ajalugu ja minu käes on üks väga haruldane,  ütleme lihtsalt öeldes müts või peakate. Aga tegelikult on see väga tähtis ja oluline Eesti merendus  ja Eesti mereväe ajaloo osas, sest nimelt just sellist mütsi  kandsid siis allveelaev Kalevi ohvitserid,  kui nad osalesid 1937. aastal inglise kuninga George kuuenda krooni,  mis pidustustel siis korraldati Temsi jõel,  selline suur, ütleme siis mereparaad, seal osales ühena  vähestest välismaistest alustest ka Eesti allveelaev. Vot, ja selleks puhuks siis sellised uhked mütsid valmistatigi,  mida siis ohvitserid seal laeva kaane peal seistes kuningale  au andes kandsid ja seda kanti niimoodi pikkupidi käis ta  siis pähe ja väga selline uhke ja pidulik,  nägi ta välja ja ta oligi mõeldud siis just täpselt  sellisteks tseremoniaalseteks põhjusteks,  nii nagu see siin on, muuhulgas meremuuseumis saab õige pea siin. Siis rääkida saame rääkida ka Eesti mereseiklejatest,  Heiki Hansoga teeme juttu, sest et tema sõitis koos oma  isaga mõned head aastad tagasi umbes sellise seebikarbi  suuruse väikese laevukesega Inglismaalt Eestisse. Kuidas see lugu oli, sellest me siin pea lennusadamas räägime. Terevisiooni stuudios on nüüd aga vastne Eesti arhitektide juht,  nii ma võin öelda. Tere hommikust, Aet, ader. Tere hommikust. Eile hilja õhtul, see kõik juhtus ja sinu nimi on nüüd  kirjutatud suurte tähtedega, ehk et sina hakkad arhitektide eestkõnelejaks. Just. No võtame täna ühe sellise teema, millega sa  tegelikult oled tegelenud, see on eluasemestrateegia  ja kui me keskendume just noortele inimestele,  kes endale korterit lubada ei saa, sellepärast. No Tallinna linnas see ruutmeetri hind muudkui ronib  ja ronib. Just et ma arvan, et Eesti on riigina jõudnud sellisesse kohta,  et me peame hakkama mõtlema ka eluasemele. See, et meil oleks hea avalik ruum, et meil on head,  kvaliteetsed avalikud arhitektuuriobjektid,  nagu koolid, raamatukogud, lasteaiad. Sellest me räägime tegelikult hästi palju. Me räägime ja sellega on juba päris hästi,  aga elukeskkond on ja eluase on väga oluline  ka ruumi objekt. Ja tänaseks oleme jõudnud sellisesse kohta,  et väga paljudel inimestel ka keskmist sissetulekut  teenivatel inimestel ei pruugi väga lihtne eluaset endale leida. Mida saab arhitekt teha siinkohal, et see hind  nii kõrge ei oleks, mulle tundub, et eriti mitte midagi. No eks see nii ongi, et Arhitektide liit tihti on selliste  probleemkohtadele viitaja, et me ise saame vähe teha küll,  aga me saamegi nendele teemale teemadele tähelepanu juhtida,  et näiteks eluaseme teema, et see on, see on  nii kohaliku omavalitsuse teema, kui see on nagu riigi  tasandi teema. Et mina arvan, et riiklikult võiks meil olla arengukava  või strateegia kunagi 2013. aastani eluasemestrateegia  eksisteeris peale seda uut ei ole tekkinud  ja noh, loomulikult me ei saa sellise ühe laia pintsliga  seda teemat lahendada, et väiksemad omavalitsused  ja Tallinn on kindlasti väga erinev kontekst. No kuskil väiksemas omavalitsuses sa ei saa üleüldse  korterit maha müüagi sellepärast et keegi ei osta,  sa võid müüa seda väga odavalt ja Tallinnas on need  keskmised ruutmeetri hinnad ikkagi juba üle sellise üle 4000 euro. Jah, siin olid küll päris sellised Uskumatud numbrid see nüüd käib muidugi uute korterite kohta,  aga et uue korteri hind esimeses kvartalis,  siis sellel aastal juba küündis sinna 4400 juurde,  et et, et see on väga kopsakas summa ja miks me võib-olla  räägime sellest eluasemest, on just see,  et mitte, et ma arvaks, et kõik peaksid nüüd uus arenduse  korteris elama, aga ma arvan, et peaks olema mitmekesisust,  et meil saaksid, ma ei tea, õpetajad kui tippjuhid,  kui torulukksepad elada ikkagi linnakeskuses,  et et muidu, kui me eluasemeteemaga ei tegele,  on meil järgmised probleemid kohe õuel. Olgu selleks siis segregeerumine, mis just seda tähendabki,  et teatud inimesed saavad elada kuskil teatud kohas kuskil  linna ääres ja ainult mõned inimesed saavad elada linnakeskuses. Või on see valglinnastumine, et inimesed lihtsalt selleks,  et endale elu asetada, lubada kolivad üldse kuskile linna äärde? Kas Eesti inimene praegu eelistab korteris elamist  või majas elamist? Vot see on hea küsimus, et noh, ma arvan,  et Eesti inimene võib-olla tahaks elada majas,  aga. Aga ma arvan, et kõigil Aga kõigil see ilmselt ka ei ole võimalik. Aga millele me peaksime siis mõtlema hakkama,  kui sa räägid sellest eluaseme strateegiast,  mis seal peaks siis kirjas olema, et ehitame väiksemaid kortereid,  selliseid kortermaju, mis on kõrged, suured,  kuhu mahub palju ma ei tea, kahetoalisi ühetoalisi. Ei, ma seda päris ei ütleks, ma arvaks, et oluline oleks  kõigepealt analüüsida, mis on hetkeolukord. Et meil on väga üldist infot, mida siis rahvaloenduse ga on kogutud,  aga meil puudub täpsem statistika. Mis see üldine info ütleb siis, mida meil vaja oleks? Üldine info tegelikult ütleb seda, et Eesti kuna me oleme  siis postsotsialistlik riik, me oleme väga omandikeskne. Kõik inimesed, kes, kellel oli see võimalus toona erastada,  said oma kodu omanikuks, aga nüüd, kui tulevad järgmised põlvkonnad,  neil ei ole võimalik osta ja kuna see ostmine on muutunud  aina kallimaks, siis võiks olla erinevaid võimalusi,  et ma võin. Vabandust, see käisin vahel, et äkki nad ei tahagi osta,  äkki see on tegelikult üürikorterite turg as. Just just et küll on erinevad arendajad hakanud  ka selliseid üürikortereid pakkuma, aga ma arvan,  et oleks ka võimalust erinevateks teisteks formuleeringuteks. Et seda on nüüd maailmas hästi palju, aga võin  ka tuua siit väga lähedalt ühe näite, et näiteks Gonsiori  ja Viiralti tänava nurgal, kus on siis endine postitöötajate  maja selline kortermaja, mis ehitati siis kahekümnendatel  kolmekümnendatel ilusa Johanson projekti järgi,  et see on ühistu, kes selle ise ehitas. Tänasel päeval meil neid esimese vabariigi aegseid ühistuid  väga enam ei ole, et ka näiteks pangad väga ei soosi seda,  et inimesed moodustasid näiteks ühistu ja laseks id  selle kortermaja näiteks ise ehitada, sest sellisel juhul  oleks neil võimalik kokku hoida arendaja ütleme nii-öelda kasum,  et võib-olla kokkuhoid saaks juba olla 20 protsenti näiteks. Ehk et see korter siis sellele inimesele lõpuks,  kui ta valmis saab, kes selles ühistus on,  tegelikult maksaks näiteks jah, nagu sa ütlesid 20 protsenti  vähem mis ei ole üldse suurte numbrite puhul väike protsent. Ja, ja näiteks kui tuua näide üle lahe Soomest,  et neil on selline formaat nagu asumisõigus Aso,  nad nimetavad seda ja neil on siis eraldi ettevõtted,  kes tegelevadki eluasemega ja selleks, et seal korteris elada,  on, nii et inimesed maksavad 15 protsenti korteri hinnast  nii-öelda sissemaksuks, mis lubab või annab neile võimaluse  seal korteris elada, siis niikaua kui nad tahavad. Ja siis nad maksavad mingit teatud väikest maksu,  aga see ei ole nii kallis kui üür. Ja nüüd, kui nad tahavad sealt korterist välja kolida,  siis indekseeritult on võimalik neil see nagu sissemaksega  tagasi saada. Et neid variante on väga palju ja võib-olla isegi  millest ka siis meil juba ka poliitikud on rääkinud,  on see, mida praktiseeritakse, et näiteks planeeringu tes fikseerida,  et mingi osa korteritest võiks olla kättesaadav. Aga mis see kättesaadav. Tähendab just tahtsin küsida, mis see siis tähendab kas  teised on siis kallimad ja siis üks osa on nagu odavamaid  kortereid selle võrra. See on nõuabki jälle sellist täpsemat tegelemist  ja süübimist, et kas on siis ikkagi tegemist üürikorteritega,  mida võib-olla pakutakse natuke turuhinnast odavama üüriga  kas neid müüakse odavama hinnaga, aga kuidas  siis fikseerida seda, et see kohe ei läheks nii-öelda  kallima hinnaga, et, et see on väga. Selline see väga täpne teema, et sellepärast olekski vaja  täpset analüüsi ja siis välja töötada strateegia,  et mis meetodid Eestis võiksid toimida, et võib-olla mõned  nendest näidetest, mida ma täna toon, meie tublid  sotsioloogia näiteks ütlevad, et see ei pruugi üldse meie  probleemi lahendada, et me peaksime uurima,  et mis võiks meil seda eluaseme kättesaadavust  siis soodustada? Võib-olla peame ise midagi leiutama, ma küsin ühe asja veel,  et milline on arhitekti poolt vaadates ideaalne kortermaja. Aga ma arvan, et üks ideaalse kortermaja selliseid Iseloomusta v või tunnusjooni võiks olla see jällegi,  et seal võiks olla erinevaid kortereid, et võiks olla korter,  kus saab elada, suurpere, aga võiks olla korter,  kus saab elada tudeng ja võib olla korter,  kus saab ka elada pensionär, et tal on ligipääsetavus. Ta saab. Võib-olla rulaatoriga ratastooliga pääseb ligi  ja ma arvan, on hea, kui kortermaja ümbruses  või siis kortermaja esimesel korrusel on  ka mingeid teenindavaid funktsioone, et on see juuksur,  väike pood, kohvik ja noh, muidugi rohelust,  et ma arvan, et me ei saa nagu jätta ära  siis väikest sellist elusloodust. Kortermaja juures. No kõlaski täitsa ideaalselt juba, kui ette kujutada,  et aitäh täna hommikul tulemast ja uuel ametikohal indu  siis ära vesi ju. Pühapäeva hommikul aga vaadake siis Anu saadet  ja külaliseks seekord Heidit Kaio sellepärast et tema on 100  aastaseks saava ajakirja Eesti naine peatoimetaja. Heidit, aga missugune oli Eesti naise elu niimoodi esimese  vabariigi ajal, no vot, et see oli siis selline elu,  kus see ajakiri kutsus, et minge tööle, et omandab haridus,  olge tublid ja siis ma rääkisin seda enda sõbrannadega,  vot on selline sündmus, et Eesti naine 100  ja siis üks sõbranna 100. püsti. Ma pean sulle näitama ühte asja ja see tõi,  tõi välja sellise asja, mis on Johannes Aaviku keeleuuendus,  raamat ja siin on kirjas ilusti 1936 sulepeaga kirjutatud ja,  ja siis ka proua nimi ja see on ühe sekretäri laua pealt  ja see, mis mind nagu hästi vaimustas, oli see,  et, et ma küsisin siis. Oma sõbranna käest üle, et kuule, räägi seda näidata  ja nii ma sõbranna käest üle, et palun räägi mulle uuesti,  et mis lugu seal taga oligi. Ja siis tema rääkis, et sa olid tema vanatädi,  kes elas kalamajas graniidi tänaval ühes ühes toas koos oma  õega ja kõrvaltoas oli minu vanaema koos oma kahe lapsega. Aga sellest hoolimata suutis seesama sekretäriproua koguda  langeprauni ja kus need soovi, portselani  ning ehteid. Ja tema oligi, see kirjutab see sõbranna,  et kes enne puuvillaste aluspükste pesemist võttis  püksikummi alati välja, et kummi venivus ei kaoks. Selliseid toredaid lugusid siis pühapäeva hommikul Anu saates,  aga eile oli teatavasti siis Eurovisiooni teine poolfinaal Maale. Eesti oli laval ja pääses ka finaali, mis on laupäeva õhtul. Meie nüüd vahendame teile aga vahetuid emotsioone pärast seda,  kui viis miinust ja puuluup olid lavalt maha saanud. Millised teie järgmised päevad siis nüüd hakkavad olema,  mis te edasi teete? Me lähme koju, siis me nüüd lähme kohe magama. Ja homme me ärkame hirm vara üles, et minna laulutrenni  ja hakata lihvima oma esitust. Sellepärast et. Meil on ikkagi vaja jõuda tabeli esimesse poolde. Heal juhul seitsmendaks. Miinimumprogrammi oleme täitnud, et jõuda finaali ja,  ja, ja, ja, ja. Top 10 kõigepealt ja siis kaks kuni seitse. Meil on ju meie sõbrad, Norrakad on finaalis me heasamu,  Joost on finaalis Armeenia. Finaalis tantsisime enne, Taani jäi kahjuks välja Taani välja,  sellest on nii kahju, aga rääkisime saba a siin päris pikalt  ja ta oli tegelikult vaatamata sellele, et alguses ta  tegelikult päris murtud ja väga kohmetu kuidagi oli  rõõmustada seal kõrval, nõnda kui tema oli nõnda murtud,  aga siis ta käis siin ja siis me rääkisime pikalt  ja tegelikult ta on okei. Meil seda nagu pressierit ei ole, et me peaks nagu võitma,  sest võitja on põhimõtteliselt teada Šveitsi Šveitsi. Le jale jale lõpuks ei, aga tava 50 kulli vahel jookseme  lõpuks üks suur partitrikk ja kellega meil on nagu laul,  mis läheb hinge joosta. Joost võidab väga-väga napilt. Teemant. Üks ja kaks. No paljudel vahel on asi on, sellest me ei mäleta eelmist  oma kihvedu, mis me tegime 55 kulli peal nädal aega tagasi. 55 kulli ja löö lahti. Ma avan selle, kes on kõrgemal kõrgemad eurot 58 eurot. Sellised meeleolud siis Malmöst, aga nüüd olen lennusadamas  siin vesilennukite angaaris, teisel korrusel  ja nii-öelda seiklejate nurgas. Siin see punane on, Timo Palo polaarsüst seal taga,  see purjelaud kuulub Ingrid Puustale, kes sellega Gotlandilt  üle Läänemere sõitis Saaremaale ja siis on seal üks selline  väike valge pähklikooreke või seebikarbike,  millel nimeks vee kindlus. Miks see siin muuseumis on, vaatame ära ühe vana Aktuaalse  kaamera loo aastast 2007. Täna on 50. päev. Et siis täpselt 50 päeva, 12 päeva läbi Inglismaa  ja ja siis ülejäänud aja. Sise-Euroopas kokku 2500 mere. Veekilomeetrit. Sirka 800 maanteekilomeetrit tuli sõita ümber Kaliningradi  oblasti treileril. Kahjuks ei lubatud meid. Kas tõesti on see võimalik noh, kodus? Uskumatu. Nii uhke on olla eestlane. Nii uhke on olla eestlane kodus ja Euroopas. No nii nägi see siis veekindlus välja aastal 2007  ja nii nägi välja Heiki Hanso aastal 2007,  aga nüüd aastal 2024. Heiki, mis tunne on, vaadates sedasama väikest paadikest  nüüd siin meremuuseumis lennusadamas laevale riputatuna? No ilmselgelt see on suur au, et ma saan aru,  et on päris mitu eksponaati siin Saaremaal,  et ka see on suur au, et saarlased ikkagi Saaremaa lippu  kõrgel hoida, see on võimas, võimas tunne. Lähme korraks sinna loo alguse juurde tagasi,  kui sa nüüd lühidalt meile seletajad, mille pagana pärast  selle väikese laevukesega, mille pikkus napp neli meetrit  hakkasite isaga Inglismaalt sõitma, siis kaugete merede  ja maade tagant siia Eestisse, täpsemalt  siis Orissaarde. Jah, et see patriotism on meil mõlemal hinges kindlasti,  aga, aga ma ostsin oma endisest töökohast Inglismaal sellise  päramootori ja siis kuna postikulud sellega olid mitusada  naela tookord, et siis vihaga ütlesin postiljonile seal office'is,  et ma parem siis sõidan selle hoopis Saaremaale  ja sellest see idee nagu tekkis ja sealt edasi noh,  aasta hiljem oli juba leidnud leitud ka super reisikaaslane  või kellega seda koos ellu viia, et. Pidid sa isa palju veenma, et ta sellise noh,  kergelt öeldes hullusega kaasa tuli, et sellise väikese  laevukesega sõita kohale. No ei pidanud ausalt öelda, et võttis härjal sarvist  ja ma arvan, et meil mõlemal oli ka see tunne,  et kuna ma pubekana võib-olla need täiskasvanud inimeste  probleeme ja muresid ei mõistnud ja ja tundsin,  et on noh, vaja teineteist ka rohkem, võib-olla inimestel  ja meestena tundma õppida, et siis sain tema nagu lihtsa  vaevaga nõusse ja, ja tegime selle plaaniga  siis algust ja isa oli siis laevaehitaja  ja insener, niikaua kui mina seal kohapeal,  siis juba arboristitööna nagu püüdsin leiba teenida  ja ette ja taha siis neid võimalikke kulusid nagu katta. Et siis Jah, natuke algus ja hiljemalt pidime juuli alguses kohe  välja minema, aga siis ilmad olid seal nii kehvad,  jälle Inglismaa värk, Põhja-Inglismaal eriti,  et vihma kogu aeg 100. ja polnud õiget kohta,  kus ehitada, et siis nihkus poole juuli peale,  see algus ehk siis Läänemere poole peal me juba seda saime  pärast hiljem kahetseda. Umbes 50 päeva see teie sõit siis kestis ja,  ja võttis aega, oli teil alguses plaan, et te tuletegi mööda  merd siis Inglismaalt, Tamsist, sõidate välja,  oletagi merel kohe põhjamerel ja sealt siis tulete läbi  Taani väinade Läänemerre ja, ja niimoodi või,  või tegelikult oli teil algne plaan ka, nii nagu  siis lõpuks oli, et te tulite mööda si siis veekogusid väga paljuski. No meil oli igasuguseid mõtteid, aga loomulikult pidime  jooksvalt keskkonna ga siis adapteerima ja reaalsusele  ikkagi peale vaatama ja mõistlikuid ja meie elusi säästud  otsuseid ikkagi langetama, sellepärast et meil tõesti oli  mõte tulla üle Põhjamere, siis La Manchesterigaks juhuks,  seal on ületus circa 40 kilomeetrit või suts alla. Et ühelt poolt veel kriidikaljud paistavad Inglismaa omad,  kui juba Prantsusmaa paistab, et siis Jah, tahtsime seal meres siis palju erinevaid kalaliike  püüda ja niimoodi aega võtta ja rahulikult seda merd tundma õppida,  aga kui me sinna tempsi suudmeest nagu välja saime  ja päris merre sattusime, siis olid hoopis noh,  teised mõtted pea sellepärast, et realistlikud,  need lihtsalt nii väikse alusega. Võivad kujuneda ohtlikuks ja see soolane Põhjamere vesi  silmas kogu aeg lihtsalt kipitab nii kaua,  et tahad ära lõpuks. Kuidas, kuidas paat vastu pidas ja kuidas väike päramootor  ka vastu pidas, sest et see kõik on ikkagi väga väike  ja ega ta ei olnud ju ka uus ei paat ega mootor. Täpselt nii, jah, aga pean tõesti ütlema,  et mootor oli meie reisi süda sest meil küll olid aerud peal,  aga tulikohtasi polnud, kuna me pidime parras tõstma,  et laine üle tagaotsa ei löö ja, ja siis me sellega Sellega tiksusime, aga noh, keskmine kiirus 10 kileti tunnis  ja siis väga ökonoomne see kuuene mootor. Kas liiter tunnis äkki läks nii, et meil oli seal ikkagi  paari päeva jagu kütus kogu aeg pardal niimoodi,  et me otseselt ei sõltunud. Noh, järgmisest bensiinijaamast alati vaid ikkagi oli varu  ja aega nagu neid kohti välja otsida, aga noh,  tänasega võrreldes see navigatsioon ja kõik  ja 2007 aasta kuidas me üritasime oma nagu seda reisi salvestada,  mingid est-kaardid ja mingid 16 kigapaiti,  mingit pisikesed asjad, mõni mõni pilt ja videoklipp mahtus peale. Täna vaatad, et kõik täiesti hägused ja midagi nagu aru ei saa,  kus kirjad pole loetavad enam ja. Aga navigatsioon, kui sa ütlesid, olid teil  siis paberkaardid ees ajati sõrmega sealt pealt järgi  või oli midagi digitaalset juba teil ka kaasas? Ei, meil oli puhtalt visuaalne navigatsioon,  põhimõtteliselt meil oli küll üks käsikeps,  millega me saime siis vaadata enam-vähem,  kus me asume ja et see oli kõik, et ikkagi visuaalselt ja. Täna tagasi mõtled, sellele oli see selline vahva põnev  seiklus isaga nii öelda paremini sõbraks saamise reis võtaks  seda täna seda veel ette kui, kui selline asi,  sest noh, teada on, et nii sul on reisi selline himu sees  kui ütleme ega see pole saladus, et Hansode suguvõsas on see reisipisike,  on kuidagi teil veres, eks. Reisipisik on veres, ma arvan, et selle konkreetse alusega  ma täna võib-olla ei läheks, aga minu pojad on seitse  ja viis ja kindlasti ma plaanin midagi ägedat välja mõelda  just et nendega samasugust aega veeta. Ma usun, et see on see 50 päeva on üks parimaid perioode  minu elust ja ja hästi veedetud aeg kindlasti,  et see on väga tähtis. Mida nüüd need inimesed, kes tulevad alates pühapäevast,  kui avatakse lennusadam, seisavad siin ääre peal ja,  ja vaatavad seda väikest laevukest. Mida nad sellest nii-öelda õppida võiksid või,  või mis lugu sa arvad, et see neile jutustab siin? Võtke aega. Tänapäeva ühiskond on nii. Intensiivne, ja keeruline ja kiire kogu aeg  ja nii noh, probleeme täis, et kui vähegi on võimalus,  võtke aega, nautige noorust, nautige seda vabadust. Täna mul on lapsed, ma ei näe, et ma saaks 50 päeva võtta. Et noh, nähtavasti saan 10 aasta pärast,  kui nad on juba suured ja, ja nii edasi,  aga, aga kindlasti tõmmake aeg maha ja nautige seda aega,  eriti sugulastega, et see on väga tähtis. Aitäh Heiki, täna hommikul siia tulemast  ja seda lugu taas jutustamast. Võtke aega tõesti, tulge siia lennusadamasse,  sest et täna, mis me siin hommikul oleme teinud,  me oleme teinud ainult väikese sellise miniseikluse välja  noppinud põnevaid detaile sellest uuenenud lennusadama ekspositsioonist. Mis siin siis avaneb, nagu alguses sai öeldud. Lembit allveelaev on oma koha peal, aga tema ümber on enamus  asju tegelikult muutunud on väga palju uut  ja põnevat, nii siia tasub siis tulla. Alates kaheteistkümnendas ehk juba pühapäevast on lennusadam  taas jälle. Avatud. Ja pühapäeval on ju ka emadepäev, nii et kogu perega minna  sinna meremuuseumisse lennusadamasse, miks mitte  või minna lihtsalt kuhugi loodusesse, metsa  või näiteks hoopis Peipsi äärde, ka sellest rääkisime täna  seal sibula teel on siis kalapuhvetite päev,  nii et tegemist tegelikult on väga-väga palju. Aga televisioon tänaseks peaaegu läbi, uudised kella  üheksased on veel kuulata ja siis ongi juba see reedene  tööpäev käima joostud ja pea see nädalavahetus ei tule  toredat eelolevat nädalavahetust teile. Tere hommikust veelkord ja uudised kell üheksa. Bigbanki peaökonomist Raul Eamets tegi ettepaneku,  et ühekordse suure kaitseinvesteeringud tegemiseks saaks  Eesti oma kodanikele võlakirju müüa. Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd ütles aga terevisioonis,  et võlakirjadega laenatava raha kohta ei saa kindlalt öelda,  mille katteks seda kasutatakse. Tegelikult, ega, ega sellel, ütleme, ütleme,  sellel võlal ei ole ju silti küljes, et,  et riik annab välja, emiteerib võlakirjad,  saab laenuraha, aga kas see laenuraha läheb  sotsiaalvaldkonda või haridusvaldkonda või kaitsevaldkonda,  sellel ju silti küljes ei ole. Kliimaministeerium soovib kliimaeesmärkide täitmiseks  vähendada turbatootmise süsinikuheidet ja et rohkem turva st  väärindatakse Eestis kohapeal. Ministeerium soovib uue kliimaseadusega muuta turbatootmise  lubade väljaandmist nii, et see tooks aastaks 2030 kaasa  turbatootmise süsiniku heite de vähenemise 12 protsenti. Eesti turbaliidu keskkonna ja kliimanõunik Erki Niitlan ütles,  et praegu on jäänud avamata, kuidas täpselt seda eesmärki  saavutama peaks ja kuidas seda kontrollitakse. Nii liitlane kui ka kliimaministeeriumi hinnangul peaks  heite vähenemine tulenema põhiliselt kaevandusalade korrastamisest. Samuti soovib kliimaministeerium, et edaspidi oleks  kaevandusloa väljastamise tingimuseks see,  et alates 2035.-st aastast väärindataks turvas senisest enam  Eestis kohapeal. Arendaja OÜ Energiasalv loodab Paldiski vesisalvesti,  mis aitaks vähendada elektri hinna kõikumisi,  valmis saada 2031. aastal. Energiasalve tegevjuht Peep siit ütles ERR-ile,  et vesi salvesti ehitus võiks alad järgmise aasta teises kvartalis. Väiksema salvestusmahuga loodab, et salvesti tööle saada  juba 2029. aasta lõpuks. Siitam selgitas, et salvesti töötab põhimõttel,  et vett ülemisest anumast alumise num läbi turbiini lastes  genereeritakse elektrit. Veemahutid hakkavad Paldiskis paiknema 750 meetri sügavusel  maa all. Elektri tootmiseks lastakse veel sinna voolata. Energia salvestamiseks pumbatakse vesi tagasi merre. Salvesti ehitus maksab kokku miljard eurot. Kuna ühistranspordiseadus ei nõua taksojuhina töötajatelt  eesti keele oskuse tõendamist, on selle kontrollimine ebaühtlane. Tallinn kutsub teenindajakaardi taotlejad vestlusele,  kuid mitmed omavalitsused annavad loa keeleoskust kindlaks tegemata. Ühistranspordiseadusest eemaldati taksojuhtide keeleoskuse  nõue 2016. aastal. Keeleamet suhtub aga olukorda kriitiliselt  ja näeb, et valdkond vajab täpsemat reguleerimist. Keeleameti peadirektori Ilmar Tomuski sõnul oleks kõige  mõistlikum keelenõue ühistranspordiseadusesse tagasi panna. Haridusministeerium ei pea probleemi laialdaseks. Ministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Kätlin  Kõverik ütles, et keeleametile tehakse taksojuhtide eesti  keele oskuse puudumise kohta umbes 20 kuni 25 kaebust aastas. Ta tõi välja, et näiteks kaubanduses on keeleoskuse  puudumise kohta tehtud kaebuste hulk neli-viis korda suurem. Iisrael on valmis oma sõjas Gaza sektoris üksi seisma pärast seda,  kui Washington ähvardas Rafa linna ründamise korral relvade  tarnimise lõpetada, kinnitas peaminister Benjamin Netanyahu  oma avalduses. Iisraeli peaminister on samasisulisi avaldusi viimase nädala  jooksul korduvalt teinud ja võrdleb sõda Gazas Iisraeli  iseseisvussõjaga 1948. aastal. Iisraeli kaitsejõudude esindaja Taniel Hagari teatel on  Iisraeli rahva operatsiooniks piisavalt relvi  ning erimeelsused Biden i administratsiooniga lahendatakse  suletud uste taga. USA on vastu kaba palestiinlaste sunniviisilisele  ümberpaigutamisele Gaza sektoris. Argentiina ametiühingud alustasid üldstreiki karmide  kokkuhoiumeetmete ja uue presidendi Havier Milee  kavandatavate reformide vastu. Ühistransport seisab ja oluline teraviljasektor peatas töö,  poed, lennujaamad ja pangad katkestasid töö 24-ks tunniks. Streigi tõttu on peatatud lennud ja laevaliiklus,  koolid ja ülikoolid töötavad minimaalselt. Valitsus kritiseeris streiki kui põhjendamatut  majandustegevusebas valimisi võites mootorsaega lahendada  eelmiste valitsuste ajal lumepallina kerkinud majanduskriisi. Tema turumeelne hoiak ja karm kokkuhoiupoliitika on aga  niigi kõrget vaesuse taset veel tõstnud. Milei soovib pärast alamkojas heakskiidu saamist oma  laiaulatusliku reformi paketiga senatis läbi suruda. Austraalia korraldab parlamentaarse uurimise,  et uurida sotsiaalmeediaplatvormide negatiivseid mõjusid. Valitsuse hinnangul on sotsiaalmeedial märkimisväärne haare  ja kontroll selle üle, mida austraallased veebis näevad. Samuti pole need valitsuse sõnul piisavalt kiired  vägivaldsete postituste eemaldamisel. Suuremat järelevalvet soovitakse Facebooki,  Diktok Xi postitatud sisu üle peaministri AntoniAlbanisi  valitsus on Ilomaski ksi andnud kohtusse,  kuna platvorm pole maha võtnud videoid. Eelmisel kuul Sydneys Süüria kirikupiiskopipussitamisest k  on Austraalia kasutajate postituse blokeerinud. Ja vaatame veel ka meie ilmakaarte. Täna ennelõunal on enamasti pilves ilm, mandril sajab mitmel  pool vihma. Pärastlõunal lääne poolt alates pilved hõrenevad  ja saju võimalus väheneb, õhtuks taevas selgineb. Tuul pöördub kõikjal loodesse viis kuni üheksa,  puhanguti kuni 15, saartel ja läänerannikul puhanguti kuni  18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 13, rannikul kohati kuni kuus kraadi. Täna on reede toredat saabuvat nädalavahetust.
