Tere hommikust. Vanarahvas teadis rääkida, et kui palja tagumikuga kannatab  põllul istuda, siis on maa istutuseks valmis  ja see aeg aastast on nüüd käes. Tänases maahommiku saates läheme me külla allikasilma talu  pererahvale kelle juurde saab tulla loomi vaatama,  linde katsuma. Aga nemad kammivad oma lambad ja kitsed ära  ning võivad teile külla tulla. Peale kõige muu valmistavad nad tšillipesed. Tänased maahommiku lood hargnevad nüüd teie lahti. Head vaatamist. Ripuüle lähme. Söögi aeg söö käe, kuule Martin ja Kadri,  mis taluse allikas ilma talu on siis enamuse talu. Intu. Ja kui ümbruskonnas ja maal ikka peetakse loomi  ja on niisugused traditsioonilised talud,  eks ju, siis meil on nagu teistmoodi see pakume pakume  emotsioone ja nende näol. Ja. Lambad kitsed, oota, linnud on ka seal, laseme need  ka või? Ja lambad välja ja siis kuu nüüd, kuhu tormate palun ees? Vabandust. Ma saan õigesti aru, et neid saab siin vaatamas käia. Ja siis. Te olete sellised, kes viivad loomad inimeste juurde  ka ja me lähme nendega ise kohale, et me vist Eestis olimegi  kõige esimesed, kes alustasid, vähemalt reklaamisid ennast sellega,  et meil on osad ninad sellest seltskonnast on sellised,  kellele meeldib autosõit väga. Kribu peab alati saama aknast välja vaadata möki samamoodi. Et sellepärast on minu, mul ma ei saa neid bussiga vedada  või mingi treilaga, nii et nad ära helitatud. Noh. On vaja vahtida aknast välja, aga näiteks sa sõidad  tänaval ja siis sul kitsed ja lambad vahivad aknast välja,  jah, need on rihmadega kinni, fikseeritud rihmadega kinni,  igalühel on oma spott. Ja nii ongi. Aga kas me pidime täna neid natuke siis ette valmistama  ja meil on, neljapäeval on alukooli minek  ja siis vaatasin, et siin Serla näeb täitsa okkokk välja. Aga, aga see lämbi oli ennast suht suht selliseks põhuseks aelenud. Et see vill on. Et vaikselt vaikselt võiks teda nokitseda,  aga ma isegi ei suuda. Ad on seal. See siis välja näeb, kui te. Kui te siis loomad panete autosse. Lähete kellegi juurde külla, loomi näitama,  mis loomad teil kaasas on? Tavaliselt on kaasas Serla, see on see väike valge. Tema on nagu koer, Martini jookseb igal pool järgi. Mõlemad väiksed kitsed on ka rihma otsas nii-öelda jalutatavad,  nagu, nagu koerad. Nagu vahukomm, sest kribu on hästi kuulus meie piirkonnas  käib meil kaasas möki punase kaela rihmaga,  seal. Et möki käib meil alati kaasas, möki on ka lutid all  ja see, kes seal kivide otsas praegu turnib,  see on siis meil. Noore peremehe lammas, laiguke. Ta tema oli ka ja laiguke on käinud Kaiu koolis. Stiili nädalal sai isegi diplomi direktori käest. Või oli see õppenõukogu, kumb see talle selle diplomi andis,  et ta on meil, jah, diplomeeritud õpilane Kaiu põhikoolis  suht segane perekond, ma veits sassis ja meil ei ole see võistlus,  me olemegi erilised. Need on natukene heinane ja nüüd tuleb ta ilusti puhtaks,  ta läheb linna ja tema läheb nüüd ta ei lähe linna,  ta läheb alukooli tööd tegema. Ta on klienditeenindaja ikkagi. Et vahest nad ja suudavad. Ta on nii väike ja siis suuremad, kisuvad sõimest aru,  sina ei pea teda lakkuma. Suuremad lambad kisuvad sõimest heina alla  ja see kukub kõik neile kaela ja laps tahab talle pai teha  ja siis ta on niisugune. Sa ei pea teda lakkuma. Kuule, aga milline teie suvi siis siin välja näeb? Suvine pala? Tundub, et elu ma nagu käib jah ja meil on suvi,  on üldse hästi tegus aeg. Et algab siis ta pihta juba maikuus, kui kui tulevad  sellised koolid, need lõpureisid. Ara armukadedushunnik. Lõpeta. Nii, ja siis on lastelaagrid ka ja lastelaagrid on  ka see aasta meil poistelaagrid neljas vahetuses,  ilmselt ikkagi teeme tüdrukute laagri ka. Mida siis laagris lapsed teha saavad? Laagris nad saavad seda kõike, mida sina täna enamuse saavad  loomadega tegeleda, vaadata, kuidas nad,  kuidas nende päevakava on, siis meil on erinevad mängud,  me mängime hästi palju niisuguseid juba unustusse jäänud  ka mängijad ukakat ja lätsu ja siukeseid päris ägedaid õuemänge. Siis me oleme käinud oma laagritega loostalus,  sest meil on meeletult äge äge, nagu lisaväärtus siin  selle allika silma lähedal, et linnu lennult siin kohe on  Loosalu järv, mis on Eesti suurim raba järv üldse,  ehk et te näitate, kuidas ise endale toitu kasvatada,  mida teha? Kõik söögid me reeglina teeme ikkagi nagu koos. Et kui on pannkoogi hommik, siis igaüks teebki oma ise oma  pannkoogid ja, või oma vahvlid või et hästi,  palju me ja kaasame neid nagu toidutegemise ka,  et ei ole, ei oleks meie juurest ära minevad lapsed,  need, kes külmkapi kõrvale siis pärast nälga surevad,  et siis nad on mingid asjad saanud oma elamuste kohvrisse  ja kogemuste kohvrisse. Martin, kas kasvuhoone on sinu pärusmaa? Nii ja naa, et. See on tegelikult minu pärusmaa natukene  ja siis natukene minu ema pärusmaa ja. Ja ja. Meie tšillid jõudsid ki koju. Ema kasvatab neid seemnest ette. Kas su ema proovib nagu mingeid erinevaid sorte  ka aretada? Ei, me ei ole seda teed läinud, et me tellime alati iga  aasta uued seemned, mida me soovime siis nii-öelda kasvatada. Et kuna nad on risttolmlejad ühes kasvuhoones ei saa  erinevat sorti pidada ja siis neid seemneid,  mis saab, saame neid ei saa kasutada. Ja kurgid me pidime, ma pidin aitama sul ära istutada täna  kurgid saab istutada õue ja sest need kasvuhoonesse ei lähe,  need on õue kurgid, kõik. Kas me istutame ära, siis? Aga kaua siin ikka venitada, vaata suur suvi väljas juba ja. Just tahavad siit potist minema saada. Ma ei tea, kas ega proual ei ole siia juba midagi istutatud. Ei pea. See on selge, siia nad lähevad kõik. Palju te endale üldse siis nagu toitu kasvatate? Mitte väga palju, jällegi siin sai, sai alguses proovida  kartulit töö kasvatada ja, ja tuli meelde ja,  ja, ja, ja sain sain teada, et oskan endiselt,  aga kuna siin on ümbruskonnas nii palju farmereid,  kes kes kasvatab kartulit ja kes kasvatab liha  ja no ühesõnaga, kõik on olemas, et meil ei ole otseselt  nagu niimoodi Vaja endal seda toitu kasvatada ja need kasvatas. Need nüüd konkreetselt on sünnipäeva lilled eile sünnipäev  ja ja, ja siis need on sünnipäevalilled,  siin on kurkide Assarti peaks kõik enamus erinevad olema. Et igat kurki on siin eri sorti, mingi paar paar taime. Teie peres kingitaksegi sünnipäevaks, noh,  ma ei tea, lilled on taimed ja. Kingitusteks on loomad ja. Mitte päris? Aga ja et. Et lõikeroosid, mis ma sellega teen, et see ju närtsib ära  ja nädala pärast või? Aga siit saab suure tõenäosusega midagi maitsvat. See on käsitöö ga siis millimeeter siiaole sinnapoole,  alati alati okei. Mis asi see on siis mida me pakendame siin sidrunit,  illi pesee? Just see on üks väga populaarne meie terves sarjas on see  sidruni tšilli ja teine on tegelikult porgandi,  sibula oma. Mis me tegime üldse aprilli nalja ja siis tuli sellest toode,  sest inimestele maitseb. Kellele meenub jõulupraad, kellele vanaema tehtud piima,  piima, mee, sibulatee. Kui sa külmetasid ja ikka Et kasutame siis puhast sidrunimahla, pressi sidrunist kohe-kohe. Selle mal ala illi. Me oleme teadaolevalt ainukesed maailmas,  kes toodavad müügiks li peseed. Vanaema valve, no mitu põlvkonda teil siin talus  siis elab nüüd lõpuks. Oskab oskab kokku lugeda nii palju. Ei teagi, viis. Viis. Ja teie olete siis Kadri vanaema? Ja kui vana te olete? 100 ja üks 101. Kas te olete terve elu maal elanud või, või olete nagu  linnaproua ka olnud? Ma ei tea. Kooliaega linnaproua. Olen jah ikka maalinud. Aga kuidas te, kuidas teie ütlete? Kas maal on tänapäeval hea elada? Maal avati ja elada, kui elada oskad seal. On siin nii krapsakad ja asjalikud, teevad kümmet asja korraga,  kas virvarriks ei lähe silme ees või? Noorte. Vot see on see 101 aasta saladus, et ela ikkagi noortega  ja püsib noor. Veel lastele. Ja tegelikult annab see vastupidi jälle juurde. Et. Kui su vanaema elab, siis sa ei ole veel suureks kasvanud. Öeldakse, et saad suureks siis, kui su vanemad ära surevad. Et siis sa oled nagu täiskasvanu, noh, mina olen veel nii,  nii kutsikas selle kõrvalt, et ma isegi ei tea,  kelleks ma saada tahan, seda suureks. Kaks või kolm last võtavad käru. Tuleta. Mine järgne vaata. Tule tule. Mine vii sinna selle palli juurde tagasi,  ma tulen sinuga kaasa. Lastead Midrimaa, igal rühmal on õuealal oma peenrakast  ja alles hiljuti sai valmis ka moodne ümar kasvuhoone. Siin saavad lapsed taimi kasvatada, nende eest hoolitseda  ja nii eluringi tundma õppida. Tee. Kui me nüüd selle siit välja saame me vaatame,  teised saavad mulda juba laiali, nii kaua kobeda ka. Eks see taim seda muuda vaja, mis sa arvad? Nii aja ilusti sinna äärde veel. Nii mõnus, kohe lausa, et kutsub ehitama. Nii, enne tule tõsta sina, kõrvits. Proovi, kas sa saata siit kätte? Oleme? Tule nüüd sade siia. Nii hästi, võta sina üks tomat kaasa. Ja kirge, tule võta sina salati kott kaasa. Nii ja lähme õue, vaatame, kas me hüüame neile kohad. Sa võid praegu panna need näiteks paneme ühe tomati siia,  paned üks tomat praegu siia või see siia,  pane lihtsalt sinna, jätame. Võtab kahe käega. Nii. Ja pane see taimekene nüüd sinna. Ilusti pakub, tõstame niimoodi ülespoole. Nii, nüüd on tähtis see, et mulda panna,  talle õrnalt õrnalt vajutada, vaata selle südamiku ma välja jätma,  et siia peale ei lähe, sellepärast tulebki toimetada võrnat,  meil päris pisike. Ja nüüd keegi saab olla juba vees ega. Kannata. No nii väga hästi Sina saad enne ülesandeks tuua veel üks kastekan,  seal õpetajad, kas on nii, et mulle tundub,  et kaste meeldib vist kõigile aga teevad väga hea,  suure, hea meelega seda ja meil on nii äge pered,  et lapsed tegelikult kodudes ka nii palju on varasemalt juba  kokku puutunud sellega, et hästi paljudes kodudes on selline  väike oma aiapidamine väga moes ja, ja siis vanemad on juba  väga suure töö ära teinud ja huvi tekitanud  ja meie nüüd vaatame, kuidas meie oma õppetegevustest seda saame,  saame ja maa, lasteaia rõõmud, enamusel on kodus,  aiad ikkagi. Pese käsi, kellel on kodus ka peenar, kellel on kodus peenar? Jaa, on jah. Meil endal on ka endal Sse tõsta ja kastikati. Kas sinu roll on teha see siis siin mänguliseks  või just just? Tegelikult ju ongi niimoodi, et lapsed õpivad natuke  teistmoodi kui täiskasvanud meil on ka oma õppekava  lasteaias ja meil on looduse teemad seal sees. Aga kuidas lapsed õpivad? Esimene asi nagu te näete, praktiliselt tegutsedes,  käsi peab olema mullas ja kõik viis meelt peab olema  kasutusel silmad, kõrvad, nina, maitsmine,  suu ja näpud mullas. Üks oluline oskus on koostööoskus. On ju nii, et lapsed koos tehes toimetavad  ja tunnetavad, kuidas mehed jagavad rolle. Nad saavad siin vastutuse. Nad näevad põhjus, tagajärg, seoseid teen nii,  mis juhtub, taime ei, kastanim kuivab ära. Nii et. Niimoodi me siin toimetame, Stefanile see taim kasta. Keerame palun, kas sa mie oled varem ka taime istutanud? Ei ole päris ise esimest korda tule, vajuta. Vajuta oma õueala uuendamiseks ja taimekasvatuse õpetamiseks  on lasteaed tuge saanud mitmetest erinevatest projektidest. Näiteks võtsid nad osa Euroopa kultuuripealinn Tartu herne  kasvatamise konkursist. Osooni lastega kasvatas sel kevadel aknalaual herneid veel  üle 2000 lasteaialapse üle Eesti. Mida need herned üldse kasvab vaja? Soojust vaja siis mida veel? Et päikesevalgust Kas veel midagi? Vesi, vesi, vesi juba oli? Mulda vist ka, onju? Ja vahepeal siis õpetajad kastsid selle. Biosega. Veel paremat sööki natukene toitu juurde. Ei vahva projekt, see maa Ülikooli projekt,  et lapsed saavad otsast lõpuni jälgida, kuidas ühe taime elu kulgeb. Lapsed, kas teil kodus on ka selline? Seal ka kasvate, mida te seal siis kasvatae. Ma kasvatan. Maasikaid magas, võtab muru pead. Aga stan mustikaid herneste kohta, võib öelda ka,  et kõik õnnestus. Viljad. On küljes, no see on ikka päris korralik. Kõik on midagi maitsta saanud. Mina näen, et siin mõni hernes on nii priskeks juba kasvanud,  kes võtaks ära. Aga ole hea, hoia teise käega sealt tipust kinni. Mina võtan selle kõvasti ja. Ma arvan, et sa võid selle järgmise ka ära võtta. Oota, oota, kas need on need? Need magus, ikka magusad, kas sa arvad, et see on  ja see võib suhkru hernes olla ja see ei,  see ei lähe nii priskemaks, aga vaata, otsisin vahel. Selline priskem kau äkki ise. Toas ettekasvatatud taimede eest saavad lapsed edasi  hoolitseda juba kasvuhoones. Nii kerge ennet ja nii, tulge minuga, siis lähme kaevame  suvikõrvitsad välja ja Mirele. Ka siia uusim lisandus on aga vastvalminud kanamaja,  kus elavad lasteaiasulelised. Aga meil on ilus salmikene tibudele. Leidi jahtitiiti. Tibuke kakakka, kanake Teri sulle, Annama,  sinu. Vastu saan aitäh kanake aga enne kanake vist muna meile ei anna,  kui me tee terakesi siia puistame, ma teen  selle värava nüüd lahti, vaatame, millist toitu kanakesed  kõige rohkem soovivad. Tipoti poti, poti. Vaata, kuidas kana tahab viimaussikesi? Pane siia ka. Emad ussike päevane, need võililled ka siia sisse. Ootame. Kuidas söövad haarad, vaata, kui kiiresti nad söövad,  neile maitsevad. Isa, mida nad kõige rohkem Mis teile vaid tuleb? Ussid ja ussid meeldivad. Vaata sibli ja ämbrid, laseme, las nad kõnnivad  ja vaatavad, kus meil on, siin. Vaatame, kas ta ei või tulla välja. Ei, Olev kana, kes teil nimesi ja. Tule vaatame veel neid teisi kanaleid. On armsad. Lapsed siis vaatame, siin on, siin on see koht,  kus kanakesed mune munevad, eile meil. Armuna eile oli kaks muna, kest meil siin. Pillutamis. Muna tule haaravaata, mitu muna leidi loen ja. Mis värvi muna? Kas te juba olete saanud munadest midagi süüa teha kahe  või täna meil on kaks päeva need kanakesed ainult olnud,  et eile oli kaks muna ja täna need kolm muna,  et aga me ei ole veel teinud nendest toitu,  aga meil kindlasti me plaani me midagi, selle üllatus oli  kõigile eile, aga, aga mujal on kodus ka kana  või lapsed on teil kodus kanakesi või kellel on kodus kanakesi? Ei ole. Ei ole, mina. Lastees on kanad, ei ole kodus ja meie lastel ei ole meil  kodus kanakesi, siis ongi tore võimalus lastele näidata,  et kuidas koduloomade eest hoolitseda, sest tegelikult  koduloomade teema on lastele üks lemmikteemasid,  aga mis selle kõigega kaasneb, et seda me saame gi lasta näidata. Ja meil on ju linnuprojekt ka, oligi alustasimegi kanadega  ja lihavõttepühade ajal ja nüüd on läinud  ka edasi siis teistele lindudele seal kuldnokk,  toonekurg, aastalind, käbu ja suitsupääsuke  ja nüüd, kuna siis oli võimalus Kanu lasteaeda võtta, siis oli see hästi tore,  jälle selline jätk meie sellele projektile. Omaette keerukas ei ole, et ma kujutan ette,  et lasteaias kelle kanad need siis lõpuks on  või kes neid siin nädalavahetusel toitu. Meil on siin kohe kõrvalmajas ka üks töötaja,  kes on nagu nõus nädalavahetusel tulema ja on  ka kokkulepe see, et kui on kanade suveaeg siin ära,  siis lähevad sügise tagasi tallu. Et selline kokkulepe on siis sõlmitud ja  nii väikestele, kuidas te neile õpetajate  siis seda kõike see on ikka omaette ikka läbi tegemiste  ja katsetuste ja proovimise ja näitlikustamise,  et ega muidu ei tulegi seda koos tehes täpselt,  et just laps näebki kohe, et ei ole ainult pilt,  vaid ongi päris elu elu? Jah, et kui vaatame neid linnukesigi kasvõi paneme  kuldnokapesakastid ülesse ja toonekured on meil siin poemaja  juures ja toonekurgedel on nimed, Theodor  ja teisi. Ja kas me viime need munad midri kööki  ja saame ära keeta ja pärast maitsta ja nii pärast. Aga vaatame, ütleme nüüd kanakest, jätame puurikese lahti,  kanad tulevadki välja, seal seal. Vanakesed, aitäh, ütleme kanakestel aitäh,  aitäh, muna. Mulle maitseb väga muna, Helena Nukanale pidi jälle. Nii tublid näed, ei lõika. Viilud meil on vaja leiva peale panna. Mulle meeldib väga muna. Väga hästi, vaata silmadega. Näed, kui ilus tu tehtud asi on. Siis sa saad seda katsuda, muna on teistsugune. Kurk on teistsugune, leib on natukene selline kõvem,  koredam. Nuusutada saad ka, lõhnab imeliselt. Ja mis siis omi head isu, aitäh. Lopsakale loodusele On meie esivanemad ikka omistanud  tervendavat jõudu andvat ja isegi maagilist väge. Ja seda tasub ka meil meeles hoida ja teha näiteks oma  talvised saunavihad ikka just enne jaaniaega  ja pidupäevadel kaunistada nii ennast kui oma eluruume  õitsva loodusega. Kuidas aga teha seda nii, et toetada just kohalikku  väiketootjat ja mitte loodusele liiga teha seda uurima lähemegi? Kuidas sa oma lillelause ja tegevuste ga siia Mälivere külla  siis sattusid? Tegelikult täitsa juhuslikult. Et tahtsime, tahtsime linnast maale saada  ja ja, ja see maja siin niimoodi sobivalt meid ootas,  sa olid varem toitlustusega seotud, jah. Ja olin toitlustusega seotud jah, et. Kohviku kohvikumaailmaga, aga see küla ei ole sulle  tegelikult võõras, ei ole. Küla ei ole mulle kindlasti võõras, et siin on,  siin on mu juured. Mu vanavanemad on siitsamast külast? Jah, et minu poisid on siis tegelikult juba niisugune kuues  põlvkond siin siin siin külas ja, ja siin Hageri kihelkonnas  on siis jah nagu minu minu tugevad juured. Aga mis me täna tegema hakkame? Tulbi hooaeg tegelikult on nüüd läbi ja võtamegi siit ära  need viimased täitsa täitsa võtta nii, nii alt kui saad. Aga lõikelillendus on sinu, sinu tõeline kirg praegu. Aga see ei ole ka selline nagu tavaline lõikelille maailm,  mis sa nimetada aeglane lillendus või. Eesti keelde võiks ta tõesti ilusti öelda jah,  et ta on siis nagu aeglane lõikelillekasvatus,  see tuleb siis sellisest inglisekeelsest väljendist nagu  slow flowers, mis on, mis on siis nüüd ka otsapidi Eestisse jõudnud,  ehk siis selle põhimõte On see, et need lilled kasvavad omas tempos. Ma ei kiirenda nende kasvu kuidagi mingisuguste kunstlike väetistega. Et ma võib-olla aitan kaasa neid natuke looduslike  väetistega paar korda hooaja jooksul, et natuke  patikaväetist või natuke vervi vermikomposti baasil väetist. Kohalik lill on hästi hea vaasieluga, sellepärast et klient  saab selle lille ju siiski põhimõtteliselt mõned tunnid  või võib-olla pool päeva peale korjamist. Et ta on üli-ülikaua, kestab, et ta ei ole nagu nädalaid  kuskil siis reisinud mere peal ja kus kohas muidu lilled tulevad,  lilled tulevad, väga suur tootja on Holland. Aga siis Hollandisse omakorda tulevad nad Keeniast  Ecuadorist Kolumbiast, et kui me siin Eesti tarbijana  niimoodi läheme lille ostma, siis tegelikult see,  see meie panus või ressurss läheb tegelikult täiesti Eestist ära. Täiesti jah, selles mõttes, et osaliselt ta muidugi toetab  ju siis nagu seda Eesti ettevõtet, kes seda lille  siis siia maale toob, onju aga see lill ise reisib tohutult kaugelt,  kui ma mingil üritusel lilli teen, et siis  selle ürituse lilleseade nii-öelda jalajälg on tegelikult  suhteliselt väike, on ju, et see lill on lähedalt  ja ja ta on ka siis nii-öelda plastvahu vabalt plastvahu  vabalt kokku seatud. Ja mis see plastvahuvabadus siis täpselt tähendab,  või isegi talendid, sest tegemist on plastiku. Ja tegemist on lõhnad nii hästi ja tulpidel on imelised  lõhnad erinevad, erinevatel sortidel on erinevad lõhnad,  et sa võid korra proovida ka seda orantsi sealt,  sa võid täitsa lõigata selle oranži sealt ära,  ta õis on küll juba suht vana, aga ta on selline hästi huvitav,  jälle teistmoodi lõhna. Ja vot see on, see on hästi. See on hästi suur vahe sellele, et mis on siis. See kaugelt tulnud lill ja see kohalik lill,  et tegelikult sa tunned neid lõhnu, sa saad aru,  et lilledel on tegelikult lõhna tuuma. Et ta on sihuke vürtsisem, ta on hästi huvitav lõhnaga  ja aga jah, et selle mikro või tähendab siis  selle plastvahu puhul on see, et tegemist on nagu plastiktootega,  mis on ülitänuväärne toode, ta on väga kiht leiutis,  ta on nii-öelda põhimõtteliselt nagu mingi niisugune  jääkprodukt rehvi tootmisest. Leiti siis nagu floristika maailmas hästi suur kasutus tihtilugu,  kuna ta on roheline, ta isegi pannakse bioprügisse. Ah, ta on ju lilledega koos ja noh, las ta läheb,  aga tegelikult ta laguneb mikroplastiks ja,  ja me nüüd juba teame tegelikult ju väga suures enamuses,  mis see mikroplast tegelikult on, on ju,  et ta juba on meie vereringes juba on leitud rinna piimast mikroplasti. Et ma ei soovi sellesse ringi nagu panustada. Ma juba oma neid seadeid kokku mõtlen. Siis ma tean, et mul on anumad ja mul läheb sinna sisse  siis kas kana võrk või siis läheb sinna gensaan,  mis on selline tore lillesiil, kuhu saab lille kinnitada  ja mingi anuma ikkagi, mis seda vett hoiab  ja mis neid lilli siis nagu värskena hoiab kasvatus,  siis on mul siin nagu ta on, selline. Kandiline. Ja kastides, et võib-olla ei ole nagu, kõige praktilisem mõeldes,  et ma tahan nagu olla lillekasvataja ja kasvatada  siis suures mahus lõikelille, et võiks ju olla sellised põllurivid. Aga mulle kuidagi tundus, et ma tahaks lihtsalt väga  selle tühja muruplatsi peale midagi toredat,  et kui ka siia külalised tulevad, siis oleks siin nagu  natuke nagu põnev vahel jalutada. Ja uskumatu on mõelda, et kahe kuu pärast  või natukene vähem kui kahe kuu pärast on siin džungel,  onju. Aga räägi sellest tali pildist ka. Küll on no minu täielik lemmik Et seda ma olen nüüd kolmas aasta siin harrastan. Mis see siis tähendab, kas see on reaalselt talvel? Jah, see on see, et ma alustan seemneid ikkagi täiesti süda talvel,  põhimõtteliselt siis kui lumi on veel maas leian üles oma  igasuguste plasttopsikute varu. Põhimõtteliselt jah, võtan selle karbi muld sisse,  seemned peale ja teine karp teibiga kinni  ja õue, ehk siis nagu see siin on näha, et selline  minikasvuhoone tekib just jah. Miks seda talikülvi üldse harrastada või eelistada? Ta annab sulle külmakindlamad ja põuakindlamad taimed,  kui tulevad ka, ütleme siin juunis mingisugused veidrad  öökülmad veel, siis ma tegelikult tean, et need taimed ei  tohiks nagu justkui nendega mitte midagi juhtuda ja,  ja samamoodi põua aeg, et see on siis selles mõttes ma  säästa sellega vett ja ma säästan sellega oma närve,  aga julgelt soovitada julgen, julgen absoluutselt,  ma olen täielik fänn. Kui ma alustasin, siis me tegelikult Ma ju ei teadnud nagu  sellest mulla teemast, mitte midagi. Aga nüüd aastatega. Ma olen ennast harinud. Ja ma saan aru, et turvas on nagu hästi suur osa kõikidest  meie külvimuldadest ja kõikidest meie kompostmuldadest ja. Tegelikult see turbasisaldus ei ole seal väga hea,  sest turbarabad on tegelikult meie nii-öelda planeedi kopsud  ja ma olen siis üritanud nagu leida meie  sest erinevat turbavaba mulda, midagi on saadaval,  aga valikut veel väga suurt ei ole, kui ka on turbavaba,  siis seal on jällegi siis kookoskiud sees. Mis jällegi see kookoskiud on nagu teistpidi jälle ei ole  ka väga hea, sest ka selle ressursi tootmiseks kulutatakse  jälle omakorda väga palju ressursse. Siin on jällegi siis ka oma nagu ettekasvatuse saab teha  selliseid natukene nii-öelda teadlikumaid valikuid. Et saab ette kasvatada mulla kuubikutes ja  selle jaoks on siis niisugune tore mullakuubiku press,  siin on siis suured kuubikud. Lilled ma kasvatan ette väikestes kuubikutes,  siia lähevad kõrvitsad kohe varsti, et siin ma olen nad  teinud lihtsalt need kuubikud kähku valmis. Ja, ja, ja ootavad seemneid. Aga neid kuubikuid sa kasutad, mille pärast ma kasutan,  sellepärast et ma ei taha kasutada neid plastikkassette,  ma ei taha igasuguseid potsikuid, totsikuid endale elamise  kuhjuvad alati kui kuuri ka teiseks sellepärast,  et mul ei ole majas väga palju valgust, mul on sellised  pisikesed aknad, mul on väiksed lapsed ja madalad aknalaud. Ehk siis täiesti kogemata juba esimesel kasvatus aastal ma  koperdasin selle mullakuubiku pressi otsa  ja mul on üks ettekasvatusriiul, kuhu ma  siis mahutan ära 1000 taime? Lihtsalt kandikute peal. Sul on siin enda kodu veel tegelikult üks väga lahe hoone  veel ja see on sinu lillelausu ja küün ja see on minu  lillelausu ja küün. Ja mida sa siin teed või korraldada? See nüüd saab, esimene hooaeg, saab nüüd sisse õnnistatud,  et siin ma teen, töötubasid väga lahe, vana põimub uuega,  väga uhked, suured aknad on teil siin mõnes mõttes nagu autentne,  nii nagu ta siin peaaegu 100 aastat tagasi ehitati,  aga samas väikeste selliste selliste uute lisadega,  et kuule, kas need on nüüd need, millest sa enne rääkisid,  millega saab asendada just nagu see nii-öelda eesti keeles  võiks ta siis olla selline lillesii, et see on sihuke armas  sõna lillesiil, et sinna sisse, siis saab torgata lilli  ja ta on selline hästi raske, väga raske. Kivi põhja, nalja pealt pikali ei kuku, aga ütleme  siis ikkagi seadetes igaks juhuks ta pannakse sellise  kleepmassiga kinni ja püsivad väga püsivad väga ilusti  ja saad ära võtta ja, ja saad uuesti ka tagasi,  nad isegi natuke raske oli ära võtta, et ta tõesti nagu  hoiab väga hästi kinni, aga sina oled ka see inimene,  kes tegelikult selliseid lõikelille väiketootjaid kokku on kogunud. Meil on siis mina siis koos kahe armsa Väikse kasvatajaga Tuuli ja Heleniga, siis oleme pannud  alguse MTÜ Slofelours Estonia, mis siis? Jah, täpselt nii ongi, nagu sa ütlesid, et me oleme Eesti  pealt kokku otsinud kõik sellised väiksed lõikelille entusiastid,  kes ise siis kasvatavad, kes koduhoovis,  kes väikse põllulapi peal ja, ja siis põhimõtteliselt meie  eesmärk ongi praegu nad üles leida, kokku saada,  11, julgustada, innustada, inspireerida ja,  ja, ja viia see kohaliku lille sõnum siis üle Eesti,  kas sa õpetad mulle siis natuke, kuidas see punumine sul  käib ja väga ilus pärg siin juba. Alates 2024.-st aastast on kohustuslik oma biojäätmeid  eraldi sorteerida. Selleks võib siis tellida endale koju konkreetselt  biojäätmetele mõeldud konteineri või siis kasutada näiteks  kompostikasti ja teha iseendale komposti. Selle jaoks võibki siis osta aianduskeskustes selliseid  plastikust kompostereid või hoopis panna oma näpud tööle  ja ehitada endale kompostikast ise. Minul siin on ehitatud kompostikast euroalustest,  mõtlesin, kasutan selliseid käepäraseid vahendeid. Kõige põhja olen ma pannud geotekstiili selle jaoks,  et see alustaimestik ei hakkaks siit läbi kasvama. Samuti olen ma igasse boksi pannud ka võrgu,  et erinevad närilised, loomad või linnud ei pääseks minu  komposti kallale. Komposti on tegelikult tehtud ju aegade algusest peale  ja see võib tunduda väga lihtne. Kõik jäätmed viskame ühte onnikusse, aga tegelikult on seal  paar reeglit ja nipp, mida tuleks jälgida,  et komposti tegemine tõeliselt õnnestuks. Alustame siis sellest, et kõigepealt võiks komposti kasti  põhja panna natukene mulda või siis juba varasemalt valminud  posti ja selle peale võiks siis visata erinevaid toidujäätmeid. Toidujäätmeid võib julgesti komposteerida. Erinevad puuviljad, köögiviljad. Minul on siin üks kehvaks läinud brokoli. Sellist suurt brokolit ei ole mõtet kompostikasti visata  ja selle peaks ikkagi siis väiksemaks lõikama,  sest suured tükid ei taha väga hästi hakata komposteeruma. Eraldi küsimus on aga näiteks tsitruseliste  ja banaanikoortega, samuti arbuusi, melonikoortega,  arbuusi ja melonikoored tuleks kindlasti tükeldada,  enne kui me nad komposti paneme. Samas on nende kasvatamisel kasutatud väga palju  taimekaitsevahendeid ja nende jäägid on siin koortes olemas,  seega igaüks otsustab ise, kas ta kasutab neid oma aia  kompostis või siis mitte. Mina panen praegu need siia kõrvale, komposti võib julgesti  visata kõik majapidamises tekkinud toidujäätmed,  näiteks kohvipaks kartulikoored, samuti ka näiteks  toalilledest ülejäänud lehed, mis on siis taimedelt  eemaldatud ja need samuti siis julgelt võib valada siia  komposti sisse. Samuti munakoored minu meelest väga teraapiline,  on neid lihtsalt siia katki pudistada. Aga ka näiteks kuivanud sai. Aga võileivad, mis on seisma jäänud, nemad pigem visata  prügikasti sellepärast et näiteks piimatooted,  mis võivad võileiva peal olla juust või need pigem komposti  väga hästi ei sobi. Järgmiseks kihiks tuleks panna aga aiajäätmed. Kui toiduained on väga rikkad lämmastiku poolest,  siis aiajäätmed lisavad komposti vajaliku süsiniku. Aiajäätmetega on aga see mure, et ed on tihti väga kuivad  ja samuti väga sellised hõredad. Ja kui aiajäätmeid saab kompostihunnikusse väga palju,  siis võib kompost lihtsalt ära kuivada ja õige protsess ei  lähe tööle. Nii, et erinevate taimejäänuste puhul oleks vajalik  siis need kindlasti eelnevalt ka väiksemaks lõigata  või ära tükeldada. Et kõiki näiteks lillepealseid terves. Tükis ei ole mõistlik kompostihunnikusse panna. Kuusel peaks siis kompostiga kastma. Eriti tuleb kastmisvajadusest juttu siis,  kui me näeme, et komposti on tekkinud sipelgad. See viitab just sellele, et kompostihunnik on meil liiga kuiv. Samuti aitab niiskust ja sellist elukomposti sisse tuua just  toidujäätmete lisamine ja näiteks ka muruniite lisamine. Kui vastupidi kompost juba on hakanud imelikult lõhnama  ja on näha, et ta on liiga vesine, tuleks lisada kuivi  aiajäätmeid või siis näiteks lehti, aga ka oksi okste puhul  on samuti vajalik, siis kindlasti nad väiksemaks lõigata,  sest sellised suured oksad ei hakka meie hunnikus komposteeruma. Minul nüüd saab siia aiajäätmeid jälle natukene vist liiga  palju ja seetõttu võibki juhtuda, et kompostihunnik jääb  väga kuivaks ja seetõttu peaksin ma vist teda natukene  kastma või siis lihtsalt kiiresti toidujäätmeid juurde tekitama. Kompostihunnikusse ei tohiks aga panna näiteks lemmiklooma väljaheiteid,  mähkmeid, samuti ei soovitata panna tuhka  ega ka suitsukonisid ka suuremate kontide  ning näiteks kalaluude puhul võib juhtuda,  et nad ei komposteeru ära. Seega need pigem visata siis prügi hulka. Komposti puhul kehtib siis reegel, et kompost peab olema kube,  aga mitte hõre, ehk siis niiskus ja õhk peavad olema  kompostikastis tasakaalus. Nii saame me endale mõnusa komposti. Kui me komposteerime ainult aiajäätmeid,  siis tegelikult ei ole vaja kompostikasti katta. Aga kui mängu tulevad ka toidujäätmed, siis on kindlasti  vaja kompostikastile panna peale ka katte  ja seda just sellepärast, et erinevad loomad,  linnud ja muud närilised ei saaks tulla meie komposti mööda  aeda laiali vedama. Nii et nüüd tasub minna üle vaadata, kuhu oma aias ehitada  üks mõnus kompostikast ja hakata aga. Aitäh kõigile, kes te sel hooajal meid oma taluõuedesse  ja kodudesse lubasite. Ja lühike nipp, et me sügisel taas kohtuksime,  ärge siis jaanipäeval purjus peaga sõitke. Või üldse ärge sõitke purjus peaga kõike head.
