Rahvusringhääling on kajastanud, kuidas Eestil tekib
metsanduse ja maakasutuse sektoris järgmiseks aastaks suur puudujääk,
mis tähendab, et riik peab juba kolme aasta pärast ostma
kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikuid.
Olenevalt puudujäägi suurusest, ühikute hinnast
ja üleüldisest nõudlusest läheb see meile maksma 100 kuni
700 miljonit eurot.
Eile ja üleeile väisasid Eestit kõrged Euroopa Komisjoni ametnikud,
kes kohtusid nii kliimaministeeriumi, ametnike kui ka
huvirühmadega kliimameetmete peadirektoraadi ase. Juhtivonslingenberg lausus rahvusringhäälingule,
et kuigi metsanduse ühikute hind on väga keeruline prognoosida,
ei tohiks siiski väga kõrgeks kujuneda. Palju sõltub üldisest nõudlusest, kui ka teistel riikidel on
raskusi selle eesmärgi täitmisega, tekitab see suurema
nõudluse ja siis tavaliselt hind tõuseb.
Me näeme praegu, et siiski leidub liikmesriike,
kel tekib sel perioodil metsanduse sektoris ka ülejääk.
Palju keerulisem tundub olevat 2030. aasta eesmärgi täitmine,
sest selle nimel peavad liikmesriigid veelgi rohkem pingutama.
Nii et 2025. aasta eesmärgiga peaks olema okei,
tõenäoliselt selle eesmärgiühiku hind ei tule väga kõrge. Slingenberg lausus, et juba praegu saaks Eesti tegelikult
võtta ühendust teiste Euroopa liidu liikmesriikidega,
et sõlmida ühikute ostmiseks eeltehinguid. Ma arvan, et see näitab veel kord, et on parem omada
kontrolli kogu protsessi üle ja pigem veenduda,
et riik täidab metsanduse sektoris oma eesmärgid,
kui peab sõltuma teistest riikidest.
Kliimameetmete peadirektoraadi asejuht lausus,
et metsanduse ja maakasutuse sektoris võtavad meetmed,
nagu näiteks puude kasvatamine ja maakasutuse muutmine aega.
See tähendab tema sõnul, et eeskätt peaks keskenduma just
pikaajalisele vaatele ehk sellele, kuidas tagada,
et Eesti täidab oma eesmärgi just 2030.-ks aastaks.
