Olev mat omab Otepää looduspargis 60-l hektaril metsa,
millest umbes viis on range kaitse all ehk sihtkaitsevööndis
ülejäänud 55 aga leebemalt piirangutega alal
ehk piiranguvööndis.
See tähendab, et matt on saanud siin vajaduse järgi üles
töötada väiksemaid metsatükke ning neid uuendada.
Mati sõnul on lageraie parim viisiust kuusikute eest hoolitsemisel.
Kuna teised raieliigid seal tulemust ei anna. Sellepärast, et kui sa võtad Kuusemetsa hõredaks,
siis on seal väga palju hädasid.
Esiteks tuleb ürask sisse, teiseks tuleb tuul
ja murrab ja kolmandaks, väga kiiresti tuleb alt sarapuuvõsa
ja see mets ei saagi uuendada. Kliimaministeeriumis on valmimas eelnõu,
mis keelab väikesed lageraied piiranguvööndites ära.
Sealne elurikkuse kaitse osakonna juhataja Taimo Aasma ütleb,
et metsaomanikel tulebki nüüd leida teised võimalused oma
metsa eest hoolitsemiseks. Ka suund ongi sellele, et sellised intensiivmajandamise
võtted kaitsealadel ei olegi nii-öelda lubatud. Aasma lisab, et seejuures saab olema eraldi regulatsioon
piiranguvööndis olevatele metsa elupaikadele. Praeguse regulatsiooniga samuti tegevused keelatakse,
raiet seal enam teha ei tohi, et nad põhimõtteliselt saavad
range kaitsestaatuse. Olev Matt toob välja, et väga väikeste mahtudega majandamine
ei tasu aga metsaomanikule kuidagi ära. Neil ei ole palju metsa ja kui sa teed aegjärgset raiet
või valikraiet, saad igat sortimenti viis tihu
ja see tähendab seda, et, et sa ei saa seda mitte kuhugi viia,
see transpordikulu läheb ülisuureks.
Lõpptulemus ongi see, et sa pead kõik oma metsa andma ära
kuskile paberipuuks või siis graanulitehasesse. Hetkel saab mat piiranguvööndis oleva metsamaa eest
kompensatsiooni 60 eurot hektari eest, see summa on püsinud
muutumatuna 16 aastat. Kindlasti ei kompenseeri seda nii-öelda olematut majandamist. Aasma toob välja, et uus kompensatsioonimeede on
väljatöötamisel ja selle järgi peaks maa omanik edaspidi
saama kuni 100 eurot piiranguvööndis ja kuni 200 eurot
sihtkaitsevööndis oleva metsahektari eest.
Selleks on vaja neli miljonit eurot lisaraha.
MTÜ Eesti erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun ütleb aga,
et see pole piisav. Et maaomanikul, kelle muud piirangud puudutavad,
peab olema võimalus valida peab olema võimalus saada neid
rahalisi hüvitisi või kui ta tahab tõesti endale majandusmetsa,
peab olema võimalus saada riigi käest uus mets asemele
või kolmas variant on see, et, et riigile müüa see maa ära. Seadusemuudatuste eelnõud lähevad avalikule arutelule juuni keskpaigas.
