Esimesed rehvihakkekatsed tehti Eesti energias veel kaheksa
aastat tagasi.
Vanarehvidest saab rohkem õli kui põlevkivist
ja oluline on ka ringmajanduse mõõde, kuid aega võttis
sobiva proportsiooni leidmine, keskkonnalubade vormistamine
ning toorme leidmine.
Nüüd kasutab Enefit power õlitootmises püsivalt umbes 60000
tonni vanarehve aastas. Toormemahust moodustab rehvihakke kaks protsenti.
Keemiatööstuse arengu eest vastutava Enefit poweri juhatuse
liikme Arle Stahli sõnul muutub rehvihakke tulevikus
kütuselisandist keemiatööstuse toormeks. Tegelikult me peame vaatama pikas perspektiivis,
et milliseks muutuks Meie maailm tulevikus,
et milliseid kütuseid on võimalik mõistlikul moel taaskasutada,
neid väärindada.
Ja meie pikas protsessis on see tootmise teine ots,
kus me hakkame tootma plastiku toorainet,
ehk siis vanast rehvist saab kunagi tulevikus plastik,
mida inimesed kasutavad plastiku majandus maailmas on üüratu
ja nii toimibki täiuslik ringmajandus on rehvid plastiprügi. Me töötleme nendest uue plasti tooraine ja see on meie tulevik. Arle Stahli hinnangul saab rehvi hakked Ring majanduslikult
kasutada niikaua kuni tehased töötavad, sest vanarehve tekib
kogu aeg juurde isegi elektriautodelt.
Praegu tuuakse kogu rehvipurulaevadega läbi Sillamäe sadama Rootsist,
kuid varsti saab Enefit power Eesti vanarehve kasutama hakata,
jätkab Arles Taal. Meie tänane plaan on kasutada ära need rehvid,
mida võrreldavad kogusest, kui palju Eestis neid tekib Lätis,
Leedus, tehased on suured, täna küll põhitarnija on Rootsi-Aga,
Ragn seltsil on kohe-kohe valmimas oma
rehviettevalmistuskompleks ja siis me hakkame saama ka nende
käest testi rehvi juba. Praegu kasutab Enefit power rehvi Hackett oma vanas Enefit
140 õlitehases.
Samal ajal valmistatakse uuemat Enefit 280 tehast ette
plastijäätmete õlitoormele kasutamiseks.
Lisaks kavandab Enefit power vedelkütuste väärindamise tehast,
mis hakkab tootma plasti toorainet Uudistele.
Jüri Nikolajev Narva.
