Meie kõrvu praegu paitab selline mõnus kõre kõri. Kontsert lausa ja võib küll. Ajaloolised liivaalad ohustatud liikidele tagasi. Lammaste suvetöö looduskaitse alustel laidudel no näha on,  et siin laiul on neil lammastel igatahes väga mõnus suvi  ja puhkust olemas. Lausa kadedaks teeb. Et sete rannaliste hirm oogali On soe maikuu õhtu ja ma asun praegu väga põnevas paigas  tammemäe karjääris Saku külje all. Ja see on sellepärast huvitav paik, et kui päevasel ajal  käib siin liiva kaevandamine siis nii ööl kui päeval elavad  siinsamas kaitsealused loomad. Riinu, sina oled konnauurija ja me oleme sihilikult valinud  just õhtupooliku saabuva pimeduse, selleks,  et konnadega kohtuda. Miks nii? No sellepärast, et konnad on aktiivsed õhtul,  et päeval on nad peidus, noh eriti kui me räägime jutselt  kärnkonnast ehk kõrest. Et päeval ta peitub, kaevab ennast pinnasesse  või on kuskil kivide all, sest siis on liikvel tema  vaenlased linnud, imetajad, roomajad ja siis õhtu õhtu pimeduses,  tegelikult praegu on isegi veel natuke vara. Et ikkagi päris juba, kui pime on, et siis,  siis nad hakkavad vaikselt välja tulema. Kui hästi on teada ajaloost siinsamas, Saku kõrval,  siin ei ole kõred mitte juhuslikult. Ei, siin on ikkagi kõred olnud, kui võib  nii kasutada väljendit, et aegade algusest,  et tegelikult Tallinna ümbruses kuni Sakuni välja olid  suured liiviku ja luitealad ja, ja need kunagi olid noh,  täiesti olidki sellised avatud avatud liivaalad ja,  ja tegelikult Saku põliselanikud on rääkinud,  et enne, kui siia kuuekümnendatel need suured liivakarjäärid tekkisid,  et siin oli kevad õhtuti õhk värises kõre laulust,  et, et see oli olnud võimas, et siin olid suured madalad,  niisugused luitetevahelised näod ja, ja lausa väiksed järved. Ja need olid noh, nii-öelda paksult kõresid täis. Aastate jooksul istutati aga liikuvaid liivasid kinni  ning teisalt alustati liiva kaevandamist ehituseks  ja teede rajamiseks. Nii muutus oluliselt kõrede algne elupaik. Edasi kujunes huvitav olukord, kus liiva kaevandamine jätab  küll kõredele vajalikke avatud alasid, kuid tekitab  ohustatud liigi hukkumiseks riske juurde. Kui nad tähelepanuta jätta. Liiva kaevandamise töid on siin Tammemäe kolmandas karjääris  tehtud umbes 2008.-st aastast. Kuidas teie teada saite, et teil selline imeline kaitsealune  loom siin elab? See teadmine hakkas vaikselt meieni jõudma. Pakun umbes 10 aastat tagasi. Alguses oli teadmatust palju, me teadsime,  et keegi siin elutuba ja keegi käib neid loendamas aga täit  selgust meil ei olnud ja, ja siis meil tekkis kontakt  liigispetsialistiga ja, ja sealt hakkas vaikselt koostöö. Kui ühes osas on teil sellised tööd juba lõppenud,  siis siin parasjagu on näha veel ekskavaatori töötab. Aga mida teha siis näiteks, kui teie tööd käivad  ja konnad ju ei ole küsinud ja ei tea ka,  et, et siin on tööd ja et siia võib-olla ei ole kõige parem  koht kudema minna. Jah, seda ikkagi aegajalt juhtub ja, ja siin ongi see,  et kus tegelikult iga tasand peab teadma,  mida ta teeb, ehk et mehhanismioperaator,  kui ta näeb, et on toimunud kudemine siis töö fronti,  siis meil ongi kaks võimalust, kas liikuda  siis teise tööfronti või meil on selleks nüüd oskused. Selleks vastavad vahendid, me lihtsalt siis transpordi me  need kudunöörid sinna, kus on siis vastav. Lomp ette valmistatud. Seega päris tõsiselt rääkides, teil on siis tulnud ette neid olukordi,  kus konnad on seal, kus olete teie maakeeli kopp. Absoluutselt, et see võib teinekord nii kiiresti käia,  et. Õhtul ei olnud midagi ja järgmine hommikul tuled  ja ja on täiesti uus maailm seal. Peale jutsel kärnkonna ehk kõre on siin teil ju teinegi  kaitsealune liik, kelle jaoks te maastiku kujundada. Kivisisalik. Just tegemist on teise kaitsekategooria liigiga ja,  ja, ja võib-olla ta on natuke vähem tähelepanu saanud,  aga me oleme siiski tekitanud siia. Vastavad liiva, platood, mis võiks olla siis tema meelis elupaik. Mis teie saate öelda oma kogemuse põhjal ja,  ja näiteks ka teistele, kes samal alal tegelevad et kuidas  teha asju õigesti? Need toimiksid just pärast kaevandamist. Ega kõige mõistlikum on ikkagi alustada riigispetsialistist,  teha koostööd ja, ja see koostöö peab olema ikkagi  vastastikku algusest peale, algusest peale. Ma usun, et, et selle protsessi käigus on palju asju õpitud. Et võib-olla küsimus on see, et, et kuidas need alad nagu  pikas perspektiivis püsivad siis nii-öelda jätkusuutlikud,  et siin ei tekiks seda liigset taimestumist,  et et, et kas keegi tegeleb sellega ka edaspidi. Indrek, kas Merikotkast oled näinud? Vaata üles. Kuidas nüüd siin liiva kaevandamise järel on seda maastikku kujundatud,  nii et ta just kõredele sobiks? No kuna kõred on üks kahepaiksed, nagu nimigi ütleb,  et nad vajavad eluks nii veekeskkonda, milleks on  siis need madalaveelised lombid ja, ja neid on palju,  et ei ole ainult noh, üks või kaks, vaid neid tõesti on  palju ja siis lompide äärde on pandud kive,  kas siis hulgakesi või ükshaaval. Et konnad saaksid ka sigimis ajal peituda sinna  või siis mõnikord on näha, kuidas nad sealt kivi alt laulavad,  on ju, ja siis on kohe lompide kõrval on  siis see maismaa elupaik, kus toimub toitumine  ja varjumine ja on näha ka selliseid liivaseljakuid,  mida siia on kaevandaja poolt siis kokku lükatud kuhu kõred  saavad minna nii-öelda päeval peitud, aga nad võivad  ka nendes talvituda, eriti need, mis on kõrgemad ja,  ja laiemad. Nii et tegelikult on siin olemas kõredele vajalik elupaigakompleks. Et siin ongi siis näha need imetillukesed kõre lapsed. Väikesed kullesed. Jah, need on selle selle aasta selle aasta kullesed,  et siin esimesed kudemised olid mai lõpp mai alguses,  siis kui need soojad ilmad tulid. Nii et need on siin issand, nii väike. Siin väike väike vibalik ja tõesti siis. Kuidas nüüd tagada see, et kõrede jaoks ja  ka näiteks kivisisalike jaoks sobivaks kujundatud maastik  jääks ka nii, et kas see jääb selles mõttes hooleta  ja polegi vaja siin midagi otseselt inimesele enam sekkuda  või peab omanik sellele ka mõtlema, kes siin edasi tegutseb? No tõenäoliselt ikkagi sellele peab mõtlema,  sest nagu siin praegugi on näha, et väike taimestik tuleb  peale ja praegu ta on veel selline hõre ja madal ja,  ja noh, näiteks kõrvesid või ka kivisisalikke ei sega,  vaid noh, pigem võib-olla pakubki mitmekesisemat toidu,  toidu paika ja niisugust varjekohta. Aga tasapisi need puud ju kasvavad siin suuremaks,  nii et tegelikult ikkagi sellist sekkumist peab jätkama. Aga Riinu tundub, et me oleme valinud ikkagi väga õige õhtu,  sellepärast et see piisavalt nüüd soojenenud õhutemperatuur  on konnaelus tekitanud aktiivsust ja tundub küll jah,  et, et see praegune niisugune sooja laine ja,  ja kuna vett ikkagi veel on, et siis nad on täitsa hoos,  et ma isegi olen pisut üllatunud, et ma arvasin,  et nad võib-olla enam nii nii hoos ei ole,  aga, aga väga tore, et. Et nad ikkagi veel siin üritavad. Meie kõrvu praegu paitab selline ilus kõre kõri. Kontsert lausa ja võib küll. Isased on enda arvates leidnud sobiva koha,  kus võiks sigida ja see on siis kutsung,  et nad annavad emasloomadele teada, et siin on hea koht ja,  ja emasloomad siis põhimõtteliselt, nüüd  siis otsustavad, et emasid Nagu tõmbab ligi isaslooma valihääl et sellepärast  ka isased tihtipeale laulavad nagu kooris,  et, et kui ka kuskil on eraldi üksik isane,  siis ta ikkagi lõpuks nagu ühineb nende teistega  või läheb, läheb nendele lähemale. Et see tugev hääl on niisugune, indikeerib seda,  et, et on terve, terve tubli isane ootamas kutsumas. Üks hakkab laulma, siis hakkab teine laulma,  kolmas hakkab laulma. Siin käib nagu ikkagi ka ülelaulmine võistulaul. Jaa, ja kindlasti, et, et tegelikult emasloomad ju tulevad  ainult korraks veekokku nemad, iga emasloom koeb ainult ühe  kudunööri ja siis läheb veekogust minema,  aga isased kõred, nemad on siis passivadki nii-öelda  selle veekogu. Lähiümbruses ja, ja igal sobival õhtul tulevad  ja hakkavad uuesti kutsuma. Eike sinust on saanud siin aastate jooksul tõeline kõrnede  austaja ja sa oled isegi siia tuttavaid ja kaaslasi toonud karjäärialale,  et kõresid. Tutvustada ja igal igal kevadel me teeme väikse seltskonnaga  ja Triinu eestvedamisel siin väikese ringkäigu. Kuulame seda kõre, laulu ja riinu räägib meile nende lugusid  mis sulle nende loomade puhul nüüd väga sümpaatseks on saanud. Nad laulavad ju nii ilusasti ja nad näevad väga uhked välja,  kui nad laulavad. No kui kunagi Saku inimesed räägivad, et nad on kuulnud kõre  laulu oma koduukse juurde, siis ma väga loodan,  et see aeg tuleb varsti ka. Ja nad kuulavad seda laulu. Et see tagasi ja et see aeg tuleb tagasi. Lambad on väga head maastikud, hooldajad  ja inimestele suureks abiks. Täna viiakse terve ports toredaid villakerasid looduskaitse  alustele varbla laidudele, et need kinni ei kasvaks  ja haruldastel lindudel oleks hea elada. Tänased esimesed lambad siis peal Kust need pärit on üldse paisuma külast. Märjamaa vald. Raplamaal ja Raplamaa ja no ma saan aru,  et see ei ole siin esimesed lambad, et juba on siin  laidudele mõned lambad ära viidud. Ja eile eile õhtul me siin tegime ühe koorma esimesed  pioneerid on peal ja õnnelikud söömas ja siin teise laiu  peal kitselaiu peal ees on siis paar nädalat tagasi said  toodud esimesed Lambad ja sõit alaku sõit läheb jah. Väga-väga mõnusa ilma oleme saanud, väga mõnus. Naudin. Tegelikult me käisime siin laidudel sinuga juba 10 aastat tagasi. Said toomas, läheb kiiresti, aeg läheb kiiresti,  aga laiud olid siis hoopis teistsugused. Ma vaatan, et siin tõesti on täiesti madal murune,  aga siis oli väga palju. Me olime üle pea pilliroos ja ja koer ajas koer oli püsti hädas,  udu oli lisaks ja ja 10 aastat, see on lammuste töö  ja 10 aastat on nad head tööd teinud. Me oleme nüüd siis selglaiu juures, mis on varbalaidude  suurim laid ja võtame jala nagu era. Sellepärast, et siin sadamat ei ole. Tuleb lihtsalt hüpata vette ja minna maale. Siin on hea pehme Jahe või mõnus? Mõnus värskendama. Palju ei tulegi vist? Lambad on päris rõõmsa näoga, kui nad siia laiu peale saavad,  et kas see on nende aasta lemmikaeg siin? Ma usun küll, jah, see nende suvepuhkus,  eks nad tulevad. Meil töö on läbi saanud parasjagu nüüd meie süsteem on selline,  kus nad poegivad talvel ja kevadeks enne laiule tulekut,  siis talled lähevad oma teed lähevad teisele karjamaale  ja uted tulevad siia, emad, nende töö on tehtud,  panus antud ja suvepuhkus ootab, nii et ma arvan,  nad on päris õnnelikud. Ja nad on siin ju täiesti üksinda, et sa ei ole siin,  ei karjata neid. Jaa, ja et me käime neid siin küll vaatamas,  mitte ülitihti, et mitte häirida jällegi linde,  aga, aga me käime küll niimoodi, et kuna meil on siin kamba  peale tegemine, siis jagame ära, kes millal tulla saab. Sõidame siia, vaatame üle, et karjaga kõik korras on ja,  ja siis lähme jälle ära. Eks siin on olnud olukordi, kus meil on ka siin keskel  ega mure olnud šaakaliga siis konkreetselt. Et sookal on siin peal olnud, siis on siin peal olnud  ja sellepärast, et ta tuleb kuidagi siis üle. Ega meil on raske öelda, kuidas ta siia sai,  eks, aga, aga kevadel me tõime karja siia  ja tol hetkel olid meil ka veel talled kaasas. Süsteem oli natuke teistsugune ja, ja kohe kui vaatama tulime,  kas päeva või kahe pärast, siis me leidsime talle laiba  ja panime kaamerad üles kohe ja, ja kohe õhtul oli šaakali  pilt siis kaameras. Ja siis me tõime oma oma valvekoerad, kes  siis kodus tavaliselt tööd teevad, tõime nad siia ja,  ja šaakal kaamerast kadus. Koer mari siin kõrval, temal on ka väga suur roll lammaste  siis hooldamisel või, või kasvatamisel. Ja tema on ka üks töötaja meie kõigi kasuks,  siis ilma temata me ei saa siin väga laidusid majandada. Meil on borderkollisid. Rohkem mari on üks neist, aga lammaste kokkukogumine siin  sügisel või suvel, millal iganes me seda teeme,  oleks suhteliselt keeruline, ilma sellise töötajat. See on see, kuidas meie laidude majade või minu konkreetne  tulek siia alguses üldse sai, oligi läbi koerte,  kus siis tolle hetke laidude majandajad palusid meil abi. Ja kui nad olid kolm korda 10 inimesega peal käinud  ja lambaid kätte polnud saanud, siis siis tulime me mariga  ja poole tunniga olid lambad aias töö tehtud. Siis nad ütlesid, nad enam kunagi ilma koerata seda tööd  ette ei võta. Mari Vada. Millised linnud siin nende laidude peal siis nii-öelda  looduskaitse on, keda me siin kaitseme? Aga siin konkreetselt laiu peal on just need  avamaastikulinnud see laid iseenesest on natuke liiga suur,  et olla nüüd spetsiifiliselt, et väga hea nende laiulindude jaoks,  aga siin on avamaastikulinnud samuti ka laiulinnud. Ja noh, kes meil siin kõige väärtuslikud linnud kaasajal On  näiteks mustsava vigled, keda siin kompleksis nüüd eelmine  aasta oli näiteks kuus paari, mis on nagu Eesti mõistes  ranna peale päris hea tulemus. Siin veel väärtuslikumad liigid, noh, väike tiir,  kümmekond paari, teised tiirud, kiivitaja liivatüll,  see lait sin konkreetselt, et kui siin nüüd maha vaadata,  et kui palju siin seda laglesõnnikut on,  siis kevadel on siin siia ei saagi väga vara loomi peale tuua,  sellepärast et kõik need alad, mis on eelmise aasta  korralikult majandatud, need on nüüd juba mitmed aastad niimoodi,  et kevadel lihtsalt süüakse lagedaks senikaua kuni kuni  siis need linnud minema lendavad. Noh, lagled, haned. Et siin ei olegi tegelikult hetkel nagu lambal väga palju,  mingit head söögimaad. Ja see on ju positiivne, et nad on siin,  mitte võib-olla kuskil põllul. No ma arvan, et põllumehed võiksid jah rõõmustada,  et nad saavad siin kõhu täis ja noh, eks see on  siis linnu jaoks on jälle treidov, et siin neid keegi ei sega. Kui siin nüüd kõndida kevadel, kui need linnud näiteks  lagned on, et noh, nad ei karda inimest,  nad on tõesti siin on näha, et on rahul,  rahulikult olnud. Aga noh, samas jälle see söögi, võib-olla see heinatoitus on  natuke kehvem, kui oli, siis seal on seal viljapõlv  või viljaoras, aga noh, kui siin pead jälle vähem lendama,  siis lõppkokkuvõttes linnul on, ma arvan,  väga hea. Teisele poole siis siin on sellised linnud,  kes ei ole praegu Eestis väga positiivse mainega kormoranid,  et mida sina nendest arvad ja kas nad siin laiule tegelikult sobivad. Kormol on laiu peal, väga hea, ei saa üldse midagi kurta,  sest kui nüüd vaadata neid kormone, siis noh,  on näha, et nad on siin mändide otsas, et siin oli päris  selline suur ja tihe männitukk, siin see näiteks  ka rongkõlas siin. Ja no tegelikult meil oligi nagu muret, et me siin võime ju majandada,  aga kui siin on see ronk ja niisugune männitukk. Esiteks ta lihtsalt tekitab selle, sulgeb vaadet,  mis on vajalik, eks ole, kõigile nendele avamaastik lindude  ja noh, teiseks ikkagi jah, et see röövlindudele niisugune pesitsemiskohaks. Aga noh, kormaran tuli ja kormaran tuli siia 2018,  enne seda siin kormoran ei olnud. Ja noh, tekitab lagedat, avatud maastikku. Et see säiliks ka tulevikuks lindude jaoks soodne see laid  ja need laiud kõik inimene peab siin jätkuvalt tegutsema,  et ei tohi seda tegevust siin lõpetada. Ja kaasaja tingimustes küll jah, ega ega,  ega siin muidu ei muidu ei saagi olla, noh,  eks ta ongi siin säilinud inimtegevusega,  eks siin juba kolhoosi sovhoosi ajal võeti veel loomi peale,  siis 80.-te lõpus lõppes ära. Ja siis meie tulime siia uuesti 2011 oli esimene aasta,  kui siia nagu loomad sai peale toodud. Ja noh, vahepeal eks ta oligi ära kasvanud,  eks siin on toimunud need muutused, noh,  ja kui nüüd võtta arvesse, et siin meie kogu üleüldine  selline keskkonnatoitelisus kasvab ja see kõik see rohumass  kõik taimestiku lopsakas kõik suureneb, siis tegelikult  nendel liikidel, kes vajavad just nimelt sellist madalat  murusust ja noh, mitte niivõrd kinni kasvanud,  vaid just avatud maastik ja siis nende jaoks on see oluline Palju siia sel aastal lambaid üldse kokku peale tuleb,  et kas seal on ka mingi piir, mida te peate arvestama. Ja on üks piir, mida meilt nii-öelda keskkonnaamet tellib,  aga teine on siis see, et me vaatame, et oleks piisavalt lambaid,  et nad saavad söönuks ja samas, et ala saaks hooldatud,  seda me siis jooksvalt reguleerime, kui vaja,  viime ära, kui vaja, toome juurde. Aga, aga umbes jah, 300 looma tuleb siia sell aastal. See, et lambad siin peal on, on laiule kasulik sellele  elustikule siin. Kuidas see lammastele meeldib, kuidas see neile kasulik on,  et nad saavad terve suvi siin olla? No kui mina tulen Lõuna-Eesti kuplite vahelt soode  ja järvede vahelt, siis esimene asi, mida meie,  ütleme, et siin pole putukaid ja neil on täielik paradiis  selles mõttes siin. Eks me valime lambaid, kes siia tulevad ja  kes siin kõhu hästi täis saavad. Kui nad lähevad sügisel ära siit riski ja ilusana,  siis me arvame, et see on neile kasulik ja ma usun,  et on siin õnnelikud. Aga miks ikkagi sina seda oled oma kaaslastega läbi nende  aastate teinud, mis see põhjus on, miks sa seda teed? See emotsionaalne väärtus, kui me siin ringi kõnnime,  et eks te ise näete ka, kui kui ilus see siin on ja. Istume siin maas, vaatame ja naudime. Näha on, et siin laiul on neil lammastel igatahes väga mõnus  suvi puhkust tulemas. Lausa kadedaks teeb, nii et ilusat suve ja head puhkust neile. Paljudele inimestele on esmatutvus ogalikega tulnud  mererannas jalutades läbi isiklike jalataldade  ja esimeseks püütud kalaks sageli olnud just ogalik,  keda lapsena koos pihutäie veega merest kätte on saadud. Ogalik see esmapilgul hall ja mõttetu tilluke kala justkui  ei peakski meie huviorbiiti sattuma. Aga päris nii see pole. Tema viimase aja hukkus kiire kasv Läänemeres on endale  tõmmanud ka teadlaste pilgud. Tegemist on gurmee kalduvustega kalaga, kes võimaluse  avaneees teiste kalade, marja ja noor ärkudega maiustab. Eriti ohustatud on selles osas haugi ja ahvena tulevased põlvkonnand. Oma järglaste eest hoolitsevad ogalikud aga erilise hoolega. Põhitöö teevad seejuures ära isaskalad, kes alustuseks  madalasse rannavette umbes keskmise õuna suuruse tunneli  laadse auguga pesa ehitavad. Selleks kasutavad nad taimeosakesi ja liivateri,  mis omavahel spetsiaalse neeru eritisega kokku liidetakse. Kui pesa valmis, hakkab pulmade ajaks erkpunaseks värvunud  kõhualusega isasogalik siksak tantsu abil sinna emast  meelitama vajadusel ka jõudu kasutades. Kui ema on sellesse kitsasse pessa sisenenud,  tuleb tal peaga teise seina auk torgata,  et pärast marjaterade heitmist oleks võimalik sealtkaudu lahkuda. Ruumi vabanedes siseneb pessa isane ja viljastab marja. Ühe isaskala pessa võivad kudeda ka mitu emaskala. Kui emased on marja heitnud, siis sellega nende roll  järglaste osas lõpeb. Isane aga jääb veel paariks nädalaks marjade vastate eest hoolitsema,  peletades eemale kõiki, kellest jõud üle käib. Ogaliku enesekaitsevahenditeks on tema ogad kolm seljauime  ees ja lisaks veel ka ogadeks muundunud kõhuuimed. Kuigi kajakaid, tiire ja kormarane need ogad ei sega  ja mitmetele suurtele röövkaladele pole need samuti takistuseks,  siis on ka jahilisi, kes ogalikku himustades peavad  ettevaatlikud olema. Et ei juhtuks nii, nagu juhtus ühe Läänemere asukaga,  kel suur tükk sõna otseses mõttes suu lõhki ajas. Kuigi täpne olles polnud tükk just eriti suur. Kui see parajalt priske räim arvas, et võib vaid pooleteist  grammise ogaliku karistamatult ära süüa,  siis eksis ta rängalt. Lähemal vaatlemisel võib näha, et kalakese teravatest  piikidest kõhuuimed on läbinud räimepõse  ja nii pole esialgsest lihtsana tundunud saagi  allaneelamisest midagi välja tulnud. Otse vastupidi iseenda nupuvõttes. Sellili räim on hinge heitnud, aga ogalik tema suus on veel  endiselt elus. Sellest annab tunnistust lõugade vahele ahmatud kalakese  hingamine ja räime suust välja ulatuva tagakeha liikumine. Peatselt algava pidusöögi ootused on ebaõnnestunud jahimehe  ümber kohad sisse võtnud Põhjamere karneelid väike  ja pisimudilad ning kuulmiksabad. Ka inimestel on ogalikud läbi aegade huvi pakkunud. Tundub küll uskumatu, aga see tilluke kõrend on oma kõrge  rasvasisalduse tõttu olnud rannakaluritele omal ajal  oluliseks püügikalaks. Lisaks ogalikest saadavale, väärtuslikule,  õlile ja kalajahule võib neid edukalt kasutada  ka näiteks kalapuljongi valmistamiseks. Ogalikke loendatakse Eesti vetes miljardites. Kas neid on parasjagu kolm või 13 miljardit? Polegi nii tähtis. Oluline on, et oleks tasakaal sööjate ja söödavate hulga vahel.
