Metsa- ja puidusektoriga on seotud ligi kuuendik Eesti
majanduse lisandväärtusest ja sektor on jätkuvalt üks
olulisemaid tööandjaid paljudes Eesti regioonides,
ütleb Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja. Kesk-Eestis siis sisuliselt kolmandik majandustegevusest on
seotud metsast algava väärtusahelaga ja Kagu-Eestis siis
umbes veerand, et need on regioonid, kus metsa
ja puidutööstusel on kohalikule elule kõige suurem mõju. Viimastel aastatel hoogustunud kaitsealade ulatuslik
laiendamine ja piiranguvööndite rangemaks muutmine muudab
sektori tooraine kättesaadavuse aga raskemaks. On selge, et loodus on vaja kaitsta, aga teiselt poolt on ka tõsi,
et me oleme Eestis selle looduse kaitsmise laiendamisega
liikunud viimastel aastatel väga kiiresti.
Me oleme viimasel viiel aastal viinud igal aastal üle ühe
protsendi majandusmetsast kaitse alla.
Kui vaadata ühe protsendi metsamaa kaitse alla viimist,
siis niimoodi ühekordse mõjuna võib öelda,
et see on umbes poolteist miljardit eurot
või kui me vaatame, mis tema nii-öelda aastane mõju on igal
järgneval aastal tulevikus, siis see on kuskil 50 miljonit eurot,
millest siis umbes 35 protsenti oleks teoreetiline maksutulu. Olukorras, kus riigieelarve seis pole kiita,
tuleb kindlasti kaaluda, kui palju raha soovitakse metsa
kasutamisest majandusse tuua.
Kuna metsade kaitsmisel saab minna veel kaugemale. Kui raiemaht peaks langema näiteks üheksa miljoni tihumeetri
juurde mis oli viimati metsanduse arengukava arutelus selle
nii-öelda vahemiku alumine osa ehk üheksa kuni 11 miljonit
tihumeetrit siis lisandväärtussektoris väheneks umbes 700
miljoni euro võrra, mis on küllaltki arvestatav number,
et jällegi, kui võtta, et 35 protsenti umbes on,
on maksukoormus ja tööhõive väheneks sellisel juhul umbes
12000 inimese võrra. Et mõlemad küllaltki olulise mõjuga See, et tulevik on ebaselge, investeeringute tulekule kaasa
ei aita. Samas, kui üha enam räägitakse sellest täna
eksporditavad toorainet peaks kohapeal väärindama
ja enimarutatud lahendus on puidukeemia arendamine,
on investoreid vaja. Tegelikult on ju planeerimises meil selliseid puidu
keemilise väärindamise tehaseid mitmeidki ütleme sellises
idee faasis, et ühelgi puhul ei ole investeeringu tegemist otsustatud,
aga uuritakse selle võimalikkust ja seni on olnud selle
peamiseks väljakutseks Eesti ärikeskkonna sobimatus nii
suurteks investeeringuteks, et kui me räägime erinevatest
planeerimisel olevatest teedest nagu VKG biotoodete tehas
või kibe nali tehas või siis Pärnumaale plaanitav
roheenergia power. To eks tehas, sest meil on kõik sellise miljardi eurose
investeeringu suurusjärgu juures meie ärikeskkond.
Kahjuks ei toeta selliste väga suurte investeeringute tegemist,
et kuna ei paku sellist vajalikku stabiilsust
või ettenähtavust mida investor sellise investeeringu
tegemisel otsib?
