Kevadel ja suvel hakkab päike kõrgelt paistma  ja meile kõigile meeldib päevitada, aga kahjuks tekivad  väikeses kahjulik UVkiirgus, mis põhjustab erinevaid naha kahjustusi. Ja me hakkasimegi uurima, kas taimest pärit osakesed võiksid  aidata leevendada UVkiirguse poolt põhjustatud nahakahjustusi. Mis on need peene nimega taime nanoosakesed  ja kuidas need taimedest? Taimenaosakesed on ekstratsellulaarsed, vesiikulid,  mida toodavad kõik elus organismid ja nendel on  siis erinevad eeldatavat toimet sõltuvalt sellest,  missugune organism neid toodab. See esimene ots on tegelikult suhteliselt lihtne,  et põhimõtteliselt köögikombainilaadse seadmega lastakse see  taim niisuguseks smuutiks, ütleme ja siis see smuutit  natukene lahjendatakse teatud puhverlahustega  siis läbi niisuguse diferentseeriva filtratsiooni saab võtta  siis välja nanoosakesed läbimõõduga, ütleme 50 kuni 250 300 nanomeetrit,  noh, Covid ütleme, on sama soojuse diameetrid. Kui teadlased olid suure töö ära teinud ja need imepisikesed  taime nanoosakesed välja sõelunud, said nad väikese üllatuse osaliseks. Teadus käib ju klassikaliselt, nii et sul on mingi hüpotees  ja sa lähed seda katseliselt tõestama, et noh,  kõik katsed ei õnnestu, kõik hüpoteesid ei saa kinnitust  ja üldiselt esimesed katsed väga julgustavad ei olnud  ja siis mõtlesime, et okei, et ei lähe edasi  selle teemaga ja mõtle inglisekeelse sõna kasutades Fal Fast,  eks ole, kui sa kähku läbi kukud, siis on,  üldiselt on enesetunne on täitsa normaalne. Kuid ega üks õige teadlane selle pisikese tagasilöögi tõttu  siis püssi põõsaste viska. Ta otsib oma teadmistele. Tavaliselt on nii, et ega see päris ainult ühe asjaga  labades ei tegele või teaduses, et ikka on noh,  erinevad suunad, erinevad mõtted peas käivad läbi,  et kui mõni neist ei tööta, siis tüüpiliselt mõni teine töötab,  et ja noh, ikka räägid teiste inimestega,  eks ole, siis tekivad head mõtted tavaliselt  ja noh, ütleme keemiliselt väetist, see tähendab on vaja  eemale liikuda, võib-olla keskkonnasõbralikke jätkusuutlikumaid. Lahendusi oleks vaja leida, et siis sai testitud  nanoosakeste nii öelda võimet saagikus parandada,  siis erinevatel viljadel sai testitud nisu  ja odeta oli äkki see teine vili. See, mida me põhiliselt tegime, on see, et me töötlesime  neid seemneid enne selle nanaosakeste lahusega. Kui nad põllule külvati ja nägime, et mitmel aastal saagikus  siis nendes proovides, mis oli siis töödeldud nende osakestega. Saagikus oli niisugune 15 20 25 protsenti. Kui saladus pole, milliste taimede nanoosakestega tuleks  siis nisu ja otra töödelda, et need mühaks nagu laulusalmis. Me testisime tegelikult Eestist pärit küüslauku. Eestist pärit astelpaju tekkis võimalus ka kasutada ingadit. Ja testisime kõigis kolmes taimest pärit nanaosakesi,  samal ajal seal sama põllu peal ja siis selgus tegelikult  kõik päris ühtemoodi ei töötanud. Et ingad vist oli kõige kõige kehvema tulemuse andis,  praktiliselt mõju ei olnud. Asterby oli niisugune keskmine, no see mõju oli pigem tagasihoidlik,  aga vot küüslaugust nanosaad need, mis andsid kõige tõsisema efekti. Saagikus. Aga kui külvata nisu või odra vahele küüslauku? Küüslaugu istutamine põllule tõenäoliselt ei aita,  et pigem on ikkagi see, et sa kasutad naasokei seemete  eeltöötlemiseks ja sellisel juhul sa saad  siis selle soovitud efekti. Millal saab siis Eesti või piiritagune põllumees neid  nanoosakestega tõhustatud teri külvama asuda? Kasutusel ta täna ei ole, tuleks skaleedi automatiseerida  seda tootmistehnoloogiat, et ta oleks nii-öelda toodetav  piisavates kogustes ja ka hind oleks selline,  et teda oleks siis mõtet nii-öelda kasutada. Täna on seis nii, et patenditaotlus on sisse antud,  et seda nii-öelda ideed kaitsta, ta on vastasel juhul sama  konkurentsieelist või saavutatud uut teadmist ei kaitse  ja kõik võivad seda nii-öelda maha kopeerida. Teema kontekstis see on piisavalt uudne lahendus,  et seda on võimalik patenteerida. Niisuguse põhjalikku eelanalüüsi ja ei leidnud väga palju  konkureerivaid intellektuaalomandid ehk siis patent,  ei seda kindlasti võimalik. Ja tänaseks see patenditaotlus ka sees.
