Tartu linn on katsetanud rohealade osalist niitmata jätmist
juba paar aastat.
Kesklinna parkides kasvavad ka sel suvel niitmata platsid,
mis lisavad muidu liigivaesesse keskkonda elurikkust.
Linnalooduse koordinaator Mirjam võsaste sõnul on tulemused
olnud positiivsed. Eelmisel aastal, kus meil oli pikk põuaperiood tuli välja,
et mida vähem niita, seda paremini jäävad taimed elluga,
tavaline muru, et õhuniiskus on seal vahel
ja tegelikult muru ei kuiva niimoodi kollaseks.
Ja kindlasti oli ka positiivne, kui me monitoorime elustiku
eelmisel suvel, siis tuli välja, et liblikatele
ja kimalastele mõjub mitte niideta muru koheselt. Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor,
tuul Sepp räägib ka niitude kasulikkusest linnaelanikele. Aga kui vaadata elurikkusest väljapoole,
siis niitmata rohealadel on väga oluline roll ka looduse
hüvede pakkumisel linna inimesele, sellepärast et need
kõrgema haljastusega alad jahutavad linnaruumi
ja lisaks vähendavad nad ka siis igasuguseid kastmiskulusid,
mis meil siin juba juba sel aastal veelgi varem peale
hakkanud põuaperioodil muutuvate muutuvad järjest suuremaks. Linnaelanike arvamusi niitmata murulappide kohta on seinast seina.
Seda näitasid ka rahvusringhäälingu raadiouudistele antud vastused. Ma praegu vaatan suhteliselt kole, minu arvates oleks nagu
kuskil kus on kõik looduse rüppe jäetud,
et linnapildis võiks olla ikkagi kõik niimoodi korda tehtud,
et oleks silmaga ilus vaadata, mina arvan seda.
Osad pargid võivad olla sellised, et nad toovad elurikkust juurde,
aga et me viis kõik Parilit sellisesse seisundisse Minul isiklikult ei ole suurt midagi selle vastu,
las las olla ka, et ongi hea jahe ja viru selliste kuumade
ilmadega jalutada ja rattaga sõita.
