Reitinguagentuur standard ant Pors langetas kolme balti  riigi krediidireitingut. Lastekaitsepäeva varjutab enam kui miljoni euro suurune  sotsiaalvaldkonna kärbe. Sindi paisu likvideerimise järel Kalade arvutis nii Pärnu jões kui ka lahes kasvamas. Paneme osadele kaladele saated väiksed sisse,  praegu liiguvad jõudsalt ülespoole ja need,  kes Pärnu jõkke on läinud, need on jõudnud Paide linnani välja. Võrokeste laulupeo Uma pido keskmes on mäng  ja elurõõm. Mingi südamel, et, et mängi, oleks vaja rohkem,  elu peaks siin rohkem mängu olema. Tere õhtust, head vaatajad, aktuaalne kaamera laupäeval,  esimesel juunil. Rahvusvaheline reitingu agentuur, standard ant Bors langetas  kolme balti riigi krediidireitingut, mis võib teha riikidele  laenuvõtmise pisut kallimaks. Kuigi agentuur viitas oma otsuses geopoliitilistele  riskidele seoses Ukraina sõjaga, usuvad analüütikud,  et rohkemgi võis selle põhjuseks olla kasvanud riigivõlg,  eelarvedefitsiiti ja kehv majandusseis. Eesti riigi reitingut alandas standard and pools tasemele A pluss,  mis on endiselt üsna kõrge. Esimese hooga ilmselt see väga suurt mõju avaldada,  seepärast et meil niikuinii oli juba selle reitingu  negatiivne väljavaade ja selle riskiga, ma usun,  on meil paljud investorid juba arvestanud,  aga noh, tehniliselt jah kui on meil riigireiting,  alaneb, siis tegelikult kõik, kes tahavad rahvusvaheliselt  kapitaliturgudel raha kaasata, peavad arvestama sellega,  et mõnevõrra võib raha kallimaks minna, sealhulgas  ka Eesti riigile. Eelkõige oli tegu signaaliga, et Eesti peaks riigi rahanduse  kiiresti korda saama. See, kuidas viidati, oli see, et see tänu sellele,  et Ukrainas on sõda tänu sellele, et meil selline naaber on,  siis survestab ühelt poolt meie majandust,  ehk siis meie majanduse võimekus kasvada on aeglasem  ja teiselt poolt see survestab meie riigi rahandust,  et meie kulutused ilmselt peavad kiiremini kasvama näiteks  oma kaitsele. Ehk et teisisõnu ütleb seda, et, et meil on vaja head plaani,  kuidas me tagame selle, et meie võlg liiga kiiresti kasvaks. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina usub,  et riigi võlakirjade intressitootlust võib reitingu langetus  pisut tõsta. Selle pea põhjust näeb aga temagi pigem Eesti enda rahandus. Kahjuks muidugi väga palju jääb. Jääb selles reitingu langetamises tooni andma just. Geopoliitiline risk ja sõja mõjud, kuigi ma ikkagi hindaksin seda,  et Eesti võibolla seliseks praeguseks selliseks reitingut  mõjutavaks teguriks ikkagi väga paljuski võib-olla riigi  rahanduses toimuv ja samuti ka pikale veninud majanduslangus Väga palju geopoliitilist riski siis kindlasti see omab rolli,  aga ma võib-olla isegi liialt ei ületähtsustaks seda. See reitingu alandamine ongi siis võib-olla valitsusele sõnumiks,  et, et peaks natukene rohkem vaatama siis riigi kulutusi üle  ja pöörama tähelepanu sellele, et eelarve oleks tasakaalus. Lastekaitsepäeval tähistas viieteistkümnendat sünnipäeva lasteabiteenus,  päeva varjutab aga enam kui miljoni euro suurune  sotsiaalvaldkonna kärbe, mille tõttu pannakse pausile  ka lastega seotud teenuste arendamine. Lasteabiteenus sai 2009. aastal alguse telefoniliinist,  praeguseks on muuhulgas lisandunud e-konsultatsioonid  ja ka viipekeelne nõustamine ehk abi suudetakse pakkuda üha  suuremas mahus. 2009. aastal oli pöördujaid umbes 5000 siis 2023. aastal oli  pöördujaid juba 17000. Tänasel lastekaitsepäeval on aga mõru maik juures. Kuigi lastekaitse valdkond on seni jõudsalt edenenud,  jääb areng nüüd mõneks ajaks soiku, kuna  sotsiaalkindlustusametil tuleb kärpeid teha kokku 1,27  miljoni euro eest. Kokkuhoidu nähakse just lastele mõeldud teenuste pealt. Eelmisel aastal oli sotsiaalkindlustusametil 10 miljonit  ja isegi natukene rohkem jääki. See kokkuhoid 1,27 on võimalik teha sealt Nendest vahenditest. Ma loodan, et teenuste kvaliteet nüüd sellel aastal ei halvene,  aga kui me kuskilt kokku hoiame, siis võib-olla me ei saa  mõnda arendust nii kiiresti ellu viia, kui me tahame,  ehk et nii-öelda see järgmine arenguhüpe võib-olla natukese  pikema vinnaga, kui algselt plaanitud. Täpsed kärpekohad pole veel selged. Ühe variandina plaanib maripuu sulgeda mõne  sotsiaalkindlustusameti keskuse, mida praegu on üle Eesti  kokku 18. Üle vaadatakse ka keskuste lahtiolekuajad  ning vähendatakse päevi, mil need avatud on. Esimene eelistus on loomulikult hoida majanduskuludes kokku,  aga kui me sellega hakkama ei saa, et sellest ei jagu,  siis võib juhtuda, et peame ka koondama. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo hinnangul vajavad  Eestis kõige enam praegu arendamist vaimse tervise  ja erivajadusega laste teenused. Kärpekirve alla võivad sattuda needki millistelt teenustelt  kärpima asutakse, selgub järgmise nädala jooksul. Venemaa ründas öösel Ukrainat ja Ukrainat 100 raketi  ja drooniga. Ukraina õhuväe teatel olid sihtmärgiks elutähtis taristu  ja elektrijaamad. 53-st eri tüüpi raketist lasti alla 35 ja 47-st  ründedroonist pääses läbi vaid üks. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi saabus Singapuri,  et osaleda julgeolekufoorumil, kus tal on kavas kohtuda  ka USA kaitseministri Loide stiniga. Zelenskõi andis sotsiaalmeedia kaudu teada,  et otsib Aasia vaikse ookeani piirkonnas toetust Šveitsis  juuni keskpaigas toimuvale rahu tippkohtumisel. Avalduses öeldakse, et Zelenskõi kavatseb kohtuda  ka Singapuri presidendi, peaministri ja investoritega. Foorumist võtab osa ka Hiina kaitseminister. Mai alguses venelaste avatud uus rindejoon Harkivi oblastis  on sundinud Ukraina väejuhatus liigutama lisavägesid sellele suunale. Ukraina rahvuskaardi positsioonidel käis meie võttegrupp. Rahvuskaarlane kutsungiga Deeman peab selle all silmas  vaenlase troone. Operaator Kristjanseni sõnul on neid siin päevas rohkem kui säästi. Teeme maakodus. Tänu Deemanile jõudsime elusate ja tervetena  suurtükiväelaste positsioonidele. Enne laadimist tuleb nüüd korralikult puhastada,  see mõjutab lasketäpsust sihtimiseks kulub alla minuti  ja siis saab juba uuesti. Tore on näha, et neil meestel siin on, millega oma tööd teha. Laskemoon aga tundub siin probleemi ei ole. Mure laskemoona pärast pole ainus asi, mis ukrainlasi vaevab. Intervjuu maaliga katkeb hetkeks, kuna meestel on vaja tööd teha. Tagasitee räägib teema meile, kuidas ta rahvuskaardi  ridadesse sattus. Eesti rahvusvahelise arengu koostöö keskus  ja Ukraina presidendi abikaasa olen Naselenska Fond avasid  täna Ukrainas tomori oblastis pere kodu sõjas orvuks jäänud  lapsi adopteerinud asendusperele. Seal hakkab elama lastest siia ja oleks Melniku  seitsmelapseline perekond. Pool aastat pärast sõja algust kolis pere Donetskist ära  ajutisele eluasemele kuid nüüdsest saavad perevanemad just  neile spetsiaalselt ehitatud majas elada. Krundil asub ka maa-alune betoonist pommivariant. Eesti rahastas 285 ruutmeetrise peremaja ehitust 376000 euroga. Lisaks ehitab Eesti veel kolm perekodu pere kodu. Piirkonda. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu teatas,  et USA presidendi Joe Bideni välja pakutud Gaza rahuplaani  elluviimise eelduseks peab olema Hamasi hävitamine. Netanyahu rõhutas, et Iisraeli tingimused sõja lõpetamiseks  ei ole muutunud ja see tähendab, et Hamas tuleb lõplikult  hävitada ja kõik pantvangid vabastada. Bideni plaan näeb kõigepealt, et kuuenädalast etappi,  mil kehtib täielik relvarahu, mille ajal viib Iisrael oma  väed Gazast välja ja esimese sammuna vabastas hamas pantvangid. Viimased 30 aastat üksinda Lõuna-Aafrika vabariiki juhtinud  Aafrika rahvuskongress on saanud üldvalimistel ajaloolise  kaotuse osaliseks ja edaspidi tuleb neil valitsemiseks  koalitsioonikaaslasi otsida. 99 protsenti häältest on loetud ja rahvuskongressi toetab  vaid 40 protsenti valijatest. Sel korral vaid 40 protsenti toetust saanud igavesena  tundunud Aafrika rahvuskongress tuli võimule Nelson Mandela  juhtimisel aparteidi langemisega. Paljud tänased valijad leiavad aga, et 30 aastat hiljem elab  riik taaskord olukorras, kus ebavõrdsus inimeste vahel suureneb. Tööd ei jätta, jätku maanteed lagunevad ja võim koondub  üksikute kätte. Esialgsetel andmetel peab rahvuskongress  koalitsioonikõnelusi 22 protsendiga teiseks jäänud  tsentristliku demokraatliku alliansiga kuid poliitmaastikule  on võimsalt tõusnud ka vaid viis kuud tagasi loodud  karismaatilise ja ülimalt vastuolulise ekspresidendi  rahvuskongressist välja heidetud Jakob suumapartei,  mida toetas 15 protsenti valijatest. Lisaks koalitsioonis töötamise esmakogemusele ootab  rahvuskongressi ees ka päris ebamugav opositsioon. Pärnumaal viis aastat tagasi likvideeritud Sindi pais  ja selle asemele tehtud kärestik avas seni suletud Pärnu  jõesüsteemi kaladele. Kalade arvukus nii Pärnu-jões kui ka lahes on hakanud  kasvama ja see kajastub ka kalurite saagis. Kalateadlased ütlevad, et Sindi paisu likvideerimine  ja asendamine kärestikuga on nii Pärnu jõe kui  ka lahe kalade arvukusele mõjunud positiivselt. See puudutab just siirdekalu ehk kalu, kes tulevad merest  jõkke kudema. Kaladele saatjad väiksed sisse ja siis need saadavad  selliseid väikseid signaale ja, ja siis meil on jões veel  olemas iga 10 kilomeetri tagant väiksed automaatjaamad  ja praegu nüüd, kus on just see silmu kudemise aeg  ja ilma kudemis aeg, nüüd ongi kõige parem aeg seda jälgida,  et kuidas ühesõnaga need kalad praegu liiguvad jõudsalt  ülespoole ja need, kes Pärnu jõkke on läinud,  need on jõudnud Paide linnani välja laiemas plaanis,  need mõlemad kalaliiki tekib nüüd tohutult palju juurde. Tambetsi sõnul näitab praegune olukord seda,  et jõe loomulik elustik on taastumas. Siiski on tegemist pikaajalise protsessiga,  see võtab põhimõtteliselt isegi mitu-mitu põlvkonda aega. Me võime rääkida võib-olla isegi st viie kuni 10 aasta pikkusest,  kus pikkusest perioodist, kus me hakkame nägema,  et need koelmulad annavad tulemusi. Jõe kalavarude suurenemine mõjutab ka kutseliste kalurite saaki. Kui varem oli 90 protsenti koelmutest suletud kalade jaoks,  siis praegu on need kasutusse. Teevad enamus, mis tähendab, et kalade taastootmise hulk  peaks suurenema ligi 10 korda ja see alles hakkab kalurite  saakides kajastuma edaspidi vimmasaagikus juba kajastub  ka kalurite kalurite saagis. Kui silm ja vimb on liikunud kudema üha enam jõe ülesvoolu,  siis meritint on jäänud truuks oma senisele kudemiskohale,  tindi saarte juures. Võimalik, et ka see võtab lihtsalt oma aja,  et liik kohaneb uute tingimuste, uute oludega. Ja ja ühel päeval me näeme ka tindikudemist. Teispool sinikärjestiku. Tiivi Tüür räägib ilmast. Tere õhtust, ilm lastekaitse päeval pakkus  nii kuumust kui ka niiskust, paljudes kohtades oli äikest  ja 100. rahet. Õhutemperatuur tõusis laialdaselt üle 25 kraadi. Sadude ajal oli õhk küll märksa jahedam. Homset ilma mõjutab madalrõhkkond, mis liigub üle Poola  põhja-kirde suunas ja jõuab pärastlõunal Läti kohale. Paljudes kohtades arenevad kiiresti äikesevihmapilved  ja sajab nii vihma kui ka rahet. Sajuhood on intensiivsed ja tuulepuhangud äikesepilvede all tugevad. Esmaspäeva ööl sadu harveneb. Samas äikese oht püsib. Päeval jääme Põhja-Euroopa kohal oleva madalrõhuala lõunaserva,  kus hoovihma ja äikese tõenäosus püsib suur. Tuul pöördub läände ja toob meile üle mere veidi värskemat õhku. Öö tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega,  kohati sajab äikesevihma ja paiguti tekib udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis  ning õhutemperatuur on 12 kuni 17 kraadi. Hommikul sajab kohati hoovihma ja võib olla äikest. Puhub nõrk muutliku suunaga tuul, äikese korral on tuul puhanguline. Õhusoe jääb vahemikku 15 kuni 20 kraadi. Päeval sajab äikesevihma, kohati tuleb rahet  ja sadu on tugev. Tuul on endiselt muutliku suunaga ja äikese ajal puhanguline. Sooja on 20 kuni 25, rannikul kohati kuni 17 kraadi  ja metsades püsib endiselt väga suur tuleoht. Ja mida pakub uue nädala algus esmaspäeval öösel on sooja 13,  päeval 23 kraadi. Päeval sajab mitmel pool hoovihma ja äikest  ja sadu on kohati tugev. Õhusoe teisipäeval palju ei muutu, küll aga sadusid on vähem. Öösel sajab peamiselt Ida-Eestis, päeval  ka kohati Kesk-Eestis. Kolmapäeva öö tuleb pisut jahedam, samas päeval on sooja  kuni 26 kraadi. Öö on sajuta, päeval sajab kohati mandril  ja neljapäev tuleb pisut jahedam ja vihmasem. Aga homme püsib Eesti kohal veel kuum ja niiske õhumass,  nii et tuleb taas valmis olla nii vihmaks kui  ka äikeseks. Ilusat nädalavahetuse jätkub. Põlvas peeti üle aastate võrokeste laulupidu Uma Pido,  mille keskmeks oli mäng ja mängurõõm. Peol astus üles rekordarv esinejaid, pea 3900 inimest üle  vana Võromaa ja ilma, kes muuhulgas kandsid ette 17 täiesti  uut võrakeelset just peo jaoks loodud lugu. Kõlas tänase Uma peo peaproovis, kontra loodud võrukeelne  räppmängust ja mängimisest. Just mäng oli järjekorras kuuenda, uma peo pea,  teema mäng, sest see seob meid meie juurtega  ja aitab hoida traditsioone. Meie kasutame siin vanu rahvamänge traditsioonilisi,  mida on juba sadu aastat mängitud ja mis mingisuguse asja tõttu,  mis neist, mis peidus on meil ikka veel tänapäeval kasutuses on,  mis meile rõõmu pakuvad nende mängimine,  siis mida on võimalik teha absoluutselt ilma igasuguse  tagamõtte või eesmärgita, et ainus eesmärk võib olla  lihtsalt tunda rõõmu ja lustida. 2008. aastal alguse saanud ja külakorda Põlva  ning Võru vahet käival peol hoitakse alles  ja antakse tuult tiibadesse võrokeste loomingule. Kokku kanti sedapuhku ette 22 koorilaulu,  millest 17 oli loodud ekstra selle peo jaoks valminud  uuslooming annab hea ülevaate ka sellest,  mis on võrokestel parasjagu südamel. No võrokeste hinge peal on ikkagi see, et kas me jääme alles,  kas võro keel jääb alles, kas see ilus maa siin  ja loodus meie ümber jääb alles meil ongi südamel,  et, et mängi, oleks vaja rohkem, elu peaks siin rohkem mängu olema. Muuhulgas peetakse Uma Pido ga kõige suuremaks võrokeelsete  meelsete inimeste kokkusaamiseks maailmas. Näiteks oli siin kohal Indrek Barcelonast. Mis teid toob uma peole, mis on ju ikkagi selline võrokeste pidu? Jah, tead, siin on nagu minu arust natuke ehedam,  kui see päris suur laulupidu on ja noh, mul vanaema oli  ka Rõuges, nii et noh, võib ka nii mitu asja,  võib-olla. Peovahenumbrite muusikaliseks kujundajaks oli Ardoran Varres  ja orkestri juhiks Rivo Jõgi. Solistidena astusid üles Meelis ja Meelika Hainsoo,  Mari Kalkun, Kontra Hilja Murel ja Andres Mähar. Toredat nädalavahetust kohtume homme, head õhtut.
