Regionaal ja põllumajandusministeerium põhjendab kutseliste
kalurite elektroonilisele püügiaruandlusele üleminekut sellega,
et andmed jõuavad siis asutusteni ajalise nihketa
ja kalaliikumine tarneahelas muutub paremini jälgitavaks,
räägib ministeeriumi kutselise kalapüügi korralduse
valdkonna juht Kristi Ilves. Andmete elektroonilist esitamist ettevalmistatud juba üsna pikalt,
mitmeid aastaid ja selleks, et saavutada eelkõige
kvalitatiivne hüpe püügiaruandluses on oluline andmed,
mida esitatakse, oleksid standardiseeritud Ühe taolisemad
ja tagaksid selle, et ka nende analüüs oleks sisu
ja vajaduspõhise. Ministeerium loodab, et kvaliteetsemad andmed aitavad aina
väheneva kalavaruga säästlikumalt ringi käia.
2028.-st aastast läheb aruandlus elektrooniliseks kõikides
Euroopa Liidu riikides.
Kutselise kaluriloa omanikke on Eestis 1500,
neist elektrooniliselt esitavad andmeid vaid 250 kalurit.
Pärnu kutseline kalur Tarmo luks on üks neist,
kes elektroonilist püügipäevikut pidanud juba aastaid. Selle rakenduse kaudu lähevad andmed ise
ja aruandlust on vähem.
Üldjuhul on teda väga mugav kasutada ja minule kui laisale
inimesele on ta kasutussõbralikum kui paberpäevik. Teised Pärnu kalurid jällegi leiavad, et toimivat süsteemi
lõhutakse asjatult, räägib kutseline kalur Kalle Tüür. Ütleme paberkandjal on siiamaani kõik toiminud,
meestele on asjad selged, et miks seda siis nüüd muuta?
Ühe korra andmete sisestamine?
Noh, ma ei tea, mul ei ole sellesse väga usku. Jätkab kutseline kalur Raio Piiroja. Oleks võinud ju teha mingi piiri näiteks 60 pluss kalurid,
et las nad siis püüavad oma elu lõpuni selle päevikuga
ja Lassist nooremad täidavad elektrooniliselt. Ministeeriumi sõnul ongi põhiline takistus just vanemate
kalurite nutipädevuse puudumine.
Siiski ei pruugi see tähendada, et amet tuleb esimesest
juulist maha panna, sest andmeid võib kuni 2028. aastani
kaluri eest esitada ka näiteks tema elukaaslane jätkab
regionaal ja põllumajandusministeeriumi kutselise kalapüügi
korralduse valdkonna juht Kristi Ilves. Me oleme muutmas ka õigusakti, et kalurite eest,
kes ise ei ole võimelised rakenduse vahendusel andmeid esitama,
saaksid volitada kolmandat isikut neid andmeid esitama
ja seetõttu üsna paljud kalur konnast on selle võimalusel ootel.
