Kalateadlased ütlevad, et Sindi paisu likvideerimine
ja asendamine kärestikuga on nii Pärnu jõe kui ka lahe
kalade arvukusele mõjunud positiivselt.
See puudutab just siirdekalu ehk kalu, kes tulevad merest
jõkke kudema, räägib Eesti loodushoiu keskuse kalateadlane
Meelis Tambets. Et me paneme osadele kaladele saated väiksed sisse
ja siis need saadad selliseid väikseid signaale
ja siis meil on jões veel olemas iga 10 kilomeetri tagant
väiksed automaatjaamad ja praegu nüüd, kus on just see silmu
kudemisaeg ja vimma kudemisaeg.
Nüüd ongi kõige parem aeg seda jälgida, et kuidas ühesõnaga
need kalad, kes siit varem üles ei saanud,
praegu liiguvad jõudsalt ülespoole, need,
kes Pärnu jõkke on läinud, need on jõudnud Paide linnani
välja laiemas plaanis neid mõlemat kalaliiki tekib nüüd
tohutult palju juurde. Tambetsi sõnul näitab praegune olukord seda,
et jõe loomulik elustik on taastumas.
Siiski on tegemist pikaajalise protsessiga,
jätkab mereinstituudi meresüsteemide kaasprofessor Timo Arula. Et see kõik võtab palju aega, see võtab isegi mitu mitu
põlvkonda aega, et et me võime rääkida võib-olla isiklikust
viie kuni 10 aasta pikkusest, kus pikkusest perioodist,
kus me hakkame nägema, et need koelmualad annavad tulemusi. Kalateadlane Meelis Tambets ütleb, et jõe kalavarude
suurenemine mõjutab ka kutseliste kalurite saaki. Kui varem oli 90 protsenti koelmutelt suletud kalade jaoks,
siis praegu on kasutusse võetavad enamus,
mis tähendab, et kalade taastootmise hulk peaks suurenema
ligi 10 korda ja see alles hakkab kalurite saakides
kajastuma edaspidi vimma.
Saagikus juba kajastub ka kalurite, mere,
kalurite saagist, sest ega kogu vimm, mida kalurid püüavad,
see ju pärineb jõest. Kui silm ja Wimbol liikunud kudema üha enam jõe ülesvoolu,
siis meritint on jäänud truuks oma senisele kudemiskohale
tindisaarte juures, räägib mereinstituudi meresüsteemide
kaasprofessor Timo Arula. Vägagi võimalik, et ka see võtab lihtsalt oma aja,
et liik kohaneb uute tingimuste, uute oludega
ja ühel päeval me näeme ka tindi põlemiste teispool sinikärestiku,
siis. Raadiouudistele Pärnumaalt Kristi Raidla
