Tere algab saade, laste lood, mina olen kadridiisel. Tallinna linna elanikud joovad Ülemiste järve vett otse järvest, et juua muidugi ei saa. Täna lähme Tallinna sikupilli keskkooli kolmanda klassi õpilastega külla Ülemiste veepuhastusjaama ja uurime, kuidas nad seal vett puhtaks teevad. Meid võtab vastu laine Põldoja, kes on Ülemiste veepuhastusjaamas töötanud juba peaaegu 50. Nii nüüd on jõudnud pärale veel korra minu poolt. Mina olen laine ja in teile, missugune tähtsus on ülemist veel Tallinna linnale ja kuidas üldse Tallinna linn oma vee saab. Ja hakkame pihta Ülemiste järvest. Siin on mul e, et teil oleks hea ettekujutus. Näete, siin on vanalinn ja Ülemiste järv on siin. Omal ajal, kui Tallinna linn asutati, siis linn sai oma Ivee salvkaevudest. A linn tahtis ennast kaitsta vaenlase ees. Nii nagu te olete vanades filmides näinud, et kui on müür, indlus, siis seal vallikraav Tallinna valitsejad tahtsid A Taavi saada ravi ja see olnud vett. Ja nii andis Taani kuningas Valdemar 1345. aastal korralduse ehitada Ülemiste vest anaallinnani alal sai alguse järvest välja tuleva jõest, mis läks merre Amix siiski linnast suhteliselt kaugelt mööda. Sellel jõel olid siis väikesed vabrikud, asutasid jõevett, võib arvata, et nad saatsid oma ära asutatud veel sinna jõkke ja selle tõttu see ei olnud just eriti puhas. Ja nüüd selle kanaliga, mis ehitati, mis tuli ülemiste vest, läks mööda veerenni tänavat, öeldased veereni, tänav on sellest oma nime saanud. Jõudis Harjuväravateni ja siit moodustaskisis Vallikraavi linnamüüri äärde ja edasile ala sadamas merre. Selle oli siis Ülemiste järve vesi toodud linnani ja muna lõivud olid suhteliselt madalad, siis tuli välja, et tuleahjude korral ajudes Aveta ei piisanud ja selle tõttu otsustati Asepp vesi viia nendesse samadesse kaevudesse puutorude. Nagu te näete, seal on puudorurt meil nur äss välja pandud ja nii Assis Ülemiste järve vesi olema Atallinna linlaste joogivees. Nii et see toimus umbes 660 taastata asi. Ja sellest ajast saadik me võime siis öelda, et emiste järv on olnud Tallinna linna joogiveeallikas kaart, mis me praegu vaatame, on keskaegse Tallinna veevarustuse süsteem aastatel siis 1400 kuni 1856 ja see linn, mis siin on hoopis palju väiksem sellest linnast, mida me praegu teame, et seksis tegelikult ainult see vanalinnaosa. Teistpidi on muidu niiviisi, et näed, punas siin see aastaarv on 1956, siis on siin juba olemas praeguse Tallinna linna tänavavõrgustik. A oli nii, et umbes selles lisaks oli elanikkond oli juba selles vanalinna müüride vahelt välja tulnud. Torustikku oli järjest juurde ehitatud. Niisiis umbes 19. sajandi Est paitav ühendati Ülemiste järv juba torudega linna veevõrku. Jaa, anal aeti kinnises anal oli muutunud juba tõesti mitte puhta vee veekoguks ja selle tõttu siis ei tahetud, et seda vett üldse ju veena asutatakse selle poolest saega, et Linsas puhta vee ja esimene osa veepuhastusjaamast, mida te nüüd võite, ratas, selle maa peal on nüüd selline pisike osa meie praegusest hoonestikus. See esimene osa veepuhastusjaamas sai valmis 1970. aasta novembris ja andma linlastele puhastatud järvevett, mis oli juba hoopis midagi muud, kui oli endiselt asutatud järve vesi. No praegu on meil järv jääl, mees teda, missugune see vesi on, aga ma arvan, et test on käinud Eestimaa järvede Aldal ja teavad, mismoodi nääpsu jämejärve vesi must, sinine, rohelist värviniga ja rohelist värvi täitsa läbi paistab. Sisse minna siis, kui võid minna, et varbad küll näha, eriti kaugele vist meie Eesti järvede vesi suvel on läbipaistmatu. Ahaa, kuna linn kasvas, siis sellest veepuhastuse jaama osast ei jätkunud sellest puhastavast veest jätkunud linnas, kuule ja nii ehitati siis juurdejaama laiendused, esimene osa siin 1904. aastal ja teine osa 1979.-st aastast. Ja nüüd me siis oleme, näete sellise suure hoonetekompleksi, kus Tallinn saab oma iive. Räägime mõne sõna Ülemiste järvest. Meil oli juttu, et Ülemiste järvest sai Tallinna joogivee allikas. Maa eral olev messi atakse pinnavee Se põhjavees. See on see, mis tavaliselt tekib sademetest. Põhjavesi voolab haaval maal, kuhu ta siis sajandite jooksul tekkinud. Meie Ülemiste järv, ütleme tema kohta, et ta on pinnavee Dayteline järv. See tähendab seda, et ülemiste nõlv saab põhiliselt koma vee sademed metest Assis vihmaveena, mis voolab maapinnal Sõrve või lumesulamisveena. Ja see tähendab seda, et kui meil on väga veevaene aasta siis Ülemiste järves v tas elan, eb. Tallinn nägi päris suurt vaeva nendel aastatel, kui järve veetase oli madal, sest siis ei tahtnud vesi hästi ka sellesse iive analisse voolata. Ja linn vaevles veepuuduse käes. Ometi yle sajandeid, enne kui jõuti, siis välja nuputada moodus, kuidas veevaesel Al saada järve vett ja selle sühendati Ülemiste järv Pirita jõega. Et Pirita jõest võtta vett järve juurde veevaesel ajal. Essand Pirita jõe ääres käin suvel, see teab, et kui vihma ei ole, siis ei ole Pirita jões vett. Seal on kivid, paistavad põhjast läbi. Ja kui linnakas tarbima järjest rohkem ja rohkem vett siis ehitati Tallinna linna jaoks linnast eemale veehoidlat, kuhu sai koguda vett kevadel ja vihmade ajal ja kus sai seda vett siis tuua Ülemiste järve esimene veehoidla, Paul veehoidla, mis on Tallinn-Tartu maantee ääres umbes viis kilomeetrit Tallinnast ja kust saab siis vett võtta Pirita jõgi ja Pirita jõest ja vaskjala veehoidla, Pirita-Ülemiste kanali kaudu saab seda tuua siis Ülemiste järve. Veehoidlasse saab vett võtta Alajõest ja teine suur veehoidla Tallinna linnaga parves on Soodla veehoidla mis on siis Piibe maantee äärest ja siit tuleb vesi siis läbi väikeste veehoidla, Raudoja, Aaboja, aunis saare ja pita kanali kaudu jälle Pirita jõkke ja sild saab teda siis võtta Ülemiste järve. Kui Ülemiste järves on vähe vett, aga kui palju vett tallinlased kasutavad näiteks ühe ööpäeva jooksul praegu on tallinlased õppinud vett asutama ja tallinlaste vee vaja. Vabadus võrreldes kaheaastase vees tarbimisega on langenud neli korda. Kui rääkida arvudest, siis 90.-te aastate algul võttis Tallinna linn meil keskmiselt ööpäevas 245000 kuupmeetrit vett. Nüüd saab Tallinna linna oma umbes 56000 ise v aga nii, et v Olutus, vee tarbimine on meil väga palju vähenenud. Aga tänu sellele justati inimeseks, mis täna ainult vett hindama. Ja nüüd ta ame natukese siis seletama asetamist sind plaasideszon. Esimene laas on Ülemiste järve vesi sellisena, nagu ta praegu välja näeb. Natukene teist värvi, kui manist voolab, siis on nagu kollakas. Värvis kollane. See kollane värv on tingitud looduslikust värvainetest, mis vesi lahustab välja mullast ja turbast. Mina üldse kõige hullem välja, et on täiesti kenasti läbipaistev ja prae peaaegu et muutmedel ei saa öelda, tan värviline. Suvel ei olev vesi sugu kinni, läbipaistev. Vees elavad suvel pisipisikesed taimsed organismid. Rahvasuus nimetatakse neid üldiselt vetikateks. Tavaliselt rahvas nimetab petikate satas sellist rohelist vaipa, mis on vee peal, eriti telkides või siis näitest mererannas on vee sees on sellised pikad rohelised niidid. Tegelikult on vees silma eristamatud pisi pisi sed taime esseed, mida me nimetame Vito plantonits. Ja need pisikesed taimekesed, neid on veel nii palju, et nad teevadki v aseks läbipaistmatuks. Ja kui neid vaadata mikroskoobi all, siis näete, siin on veetilk mikroskoobi all. Nagu rohelisi pildikaga oleks joonistatud traadijupid ja, ja sellised pusad nööbikese, kus need samased taimeeset on siis niidid on spiraalid on sellised täpilised, udu upud on, noh, ma ütlen nii nagu tead, ära keedetud nuudlid sassis sellised ummikud siin, kuidas siis nüüd natuke suuremas suurenduses, kus on siis nagu näha, nii et, et tal on siin selliseid üksikud vaheseinad, et oomi koosneb, öeldakse rakkudeks ja lisa sellele hüppavad veest rin ja liiguvad päikesest väikesed organismid, väikesed loomakesed, aga need hüppavad vees ringi ja, või need annavad veele siis sellise läbipaistmatu oleku. Samal ajal räägib laine põldudel ja mida siis täpselt seal veepuhastusjaamas tehakse, vesi puhtaks saaks. Tallinna sikupilli keskkooli kolmanda klassi õpilastega käis Ülemiste veepuhastusjaamas toimetaja Kadri diisel. Kuule laste lugude saateid internetis, vikerraadio kodulehel ja lastelehel meie oma e.
