Kaitseministeerium otsustas uue arengukavaga tähtsamad ostud
ära teha kiiremini, selgitab ministeeriumi
kaitseplaneerimise asekantsler Tiina Uudeberg. Põhirõhk, mida me selle nüüd kinnitatud arengukavaga teeme,
laskemoon veel rohkem, kui kui endises arengukavas oli,
et kokku üle pooleteist miljardi euro on erakordselt suur summa,
teiseks kautule võime täiendamine meil tulemust kaks
liikursuurtükiväepataljoni ja nüüd selle arengukavaga tuleb
ka siis kolmas valdkond, siis oli tugevasti fookuses
olukorra teadlikkus ehk siis nii-öelda luure
sihtmärgistamise võimed ja see lähtekoht nendeks valikuteks
oligi täpselt see, et mis annab sõjaliselt kõige suuremat efekti. Lisaks on ministeeriumile tähtis õppuste korraldamine Et siis vähemalt kolmandik meie reservkoosseisust
iga-aastaselt käiks õppustel. Kaitseministeeriumi arengukava paneb paika järgmise nelja
aasta riigikaitsekulutuste täpse plaani ning seda
uuendatakse iga aasta.
Kava kogumaht on 5,3 miljardit eurot. See on kuskil 176 miljonit vähem, kui me eelmise prognoosiga
arvasime ja me oleme nüüd ka selle kordsesse arengukavasse
sisse planeerinud.
Ukraina toetamise kulu 0,25 protsenti SKP-st,
et ka sinna lähevad siis meie vahendid siin iga-aastaselt
pisut üle 100 miljoni euro. See tähendab, et rohkema laskemoona ostuks peavad muud
kulutused edasi lükkama. Me ajastasime siin teatud side, võimeid,
transpordivahendite soetusi, vähendasime remondi
ja hooldusega seotud rahastust. Veel tõdeb Uudeberg, et välismissioonideks jagub vähem raha. Enam sellises suuruses siin lähiaastatel operatsioonidel ei osale. Kuigi nii muude kulude arvelt saab laskemoona kohe juurde
osta siis vajalikku kogust ikka kokku ei saa. Et need varud, kuhu me nüüd selle kolme protsendi SKP
vahenditega jõuame ei ole piisavad, nii et see 1,6 miljardit,
mis on siin meedias korduvalt läbi käinud,
tegelikult on, on hädavajalik veel juurde laskemoona saada.
Selleks, et Eesti suudaks kauem sõda pidada,
kui vajadus tuleb.
