Kõrgharidusstandardi määruse muutmisega pani valitsus paika
õpiväljundid ehk asjad, mida kõrgkooli lõpetajad peaksid
teadma ja oskama.
Määruse muutmisel lähtuti tööturu vajadustest lähemalt,
räägib haridus ja teadusministeeriumi kõrghariduspoliitika
osakonna nõunik Janne Pukk. Piduliste pööratakse nüüd enam siis tähelepanu üldoskustele
näiteks arvestamine erinevate kultuurikeskkondadega aja
oskus suhtlusstiili valida oskus töötada iseseisvalt
meeskonnas näiteks siis tooksin välja ka Digija
tehnoloogiliste oskuste senine rõhutamine nokigi turvalisus
siis markeeritud on ka roheoskused kestlikus tegutsemisviisidel,
mis toetavad keskkonnaühiskonna jätkusuutlikkust. Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk peab vajalikuks,
et ülikoolide õppekavad oleksid vastavuses ühiskonna vajadustega.
Määruse vastuvõtmist näeb valk pigem korrastavana kui revolutsioonilisena. Kõrgharidusstandard ise elu ei muuda, et ta muudab elu
ikkagi läbi selle, et õppekavasid tehakse ringi
ja õppekava kui dokumendi ringi tegemine ka veel elu ei muuda,
et elu muudab ikkagi see, et kui see muudetud dokument
nii-öelda jõuab ellu, et kuidas õpetatakse,
mida hinnatakse.
Et kas need asjad, mis seal kõrgharidusstandardis nüüd
kirjas on, et kuivõrd need tegelikku õpetusse hindamisse jõuavad? Eesti Üliõpilaskondade Liidu asejuht Lennart Mathias Männik märgib,
et kõrgharidusstandardi muudatused on positiivsed. Tudengite enam me me näeme kindlasti seda,
et aina enam on olulised üldpädevused, üldoskused,
mis igal erialal kaasas käivad ja seda näitavad ka OSKA,
tööjõuraportid ja teised sellised statistilised näitajad.
Et see, kui just esmast kõrgharidust läheb tudeng omandama
ja õppima, et siis seal on see üldoskuste olulisus juures
väga-väga-väga oluline. Kõrgkoolid peavad oma õppekavad uuendama hiljemalt 2027.
aasta sügiseks.
