Meenutuseks Ihastes paikneval kahel krundil hipodroomi neli
ja männimetsa tee kolm maa asub ligikaudu 12 hektari suurune planeeringuala,
kus on ka kaitsealuse taimemägi-piimputke püsielupaik.
Riigikohus tühistas kevadel Tartu linnavolikogu
detailplaneeringu kehtestamise otsuse, sest kohtu hinnangul
tuttkaitsealuste taimede vajalik puhverala
ja ümberistutamise võimalikkus käsitlemata arendaja
ja ka linnasoov on siiski detailplaneeringu menetlust jätkata,
räägib Tartu abilinnapea Elogivet. Meil enam ei ole planeeringu kehtestamise otsust,
aga me läheme tagasi planeeringu menetlusse
ja uuendame planeeringu menetlust, ehk siis jätkame seda
sealt kohast, kust siis riigikohus näitas,
et peab põhjalikumalt kaaluma. Detailplaneeringu jätkamisele annab sisendi keskkonnaameti
tellitud taimestiku inventuur.
Inventuuri käigus kaardistab botaanik, kus
ja kuidas planeeringualal paiknevad kaitsealused taimeliigid
ning kas nende puhverala peab olema planeeritavatest
elamutest 15 meetrit, nagu on ette nähtud näiteks
mägi-piimputke kaitse.
Tegevuskavas jätkab keskkonnaameti juhtivspetsialist Märt Holtzmann. Mägi-piimputk on selles suhtes kõige tähtsam,
et kuna ta on esimene kaitsekategooria, siis Eestis väga
haruldane taimed, teised kaitsealused taimed,
mis seal kasvavad, nii haruldased ei ole,
kuuluvad siis teise-kolmandasse kaitsekategooriasse,
tulebki nendega arvestada selle inventuuri tulemusel ärme
siis vaatama, et kas me peaksime äkki seda püsielupaiku
piiriga muutma. Ja kui see püsielupaiga piir peaks paika jääma,
et siis saame vaadata tingimused, kas ta peab nüüd
ilmtingimata olema 15 meetrit või on võimalik seal seadega tingimusi,
et saab ehitada ka selliselt, et see vahemaa võib-olla
taimedega tegelikult väiksemad. Kui kaitstavate taimede leviku andmed on täpsustatud,
saab hakata arutama, kas ja kuidas on võimalik planeeringuga
edasi minna.
Liisabkaagivet. Noh, näiteks, et kas uus info muudab võimalikku hoonestusala
või mitte ja seejärel siis saame otsustada,
et kas ja mida on vaja planeeringu lahenduses muuta,
aga igal juhul, et me täna oleme sellise kavaga edasi minema,
et me jätkame teed detailplaneeringu kehtestamise. Hooldsmani sõnul valmib ülevaade leviku andmetest suve lõpuks.
Uut keskkonnamõjude hindamist planeeringualale peale
inventuuri tulemuste selgumist tegema ei pea. Kui on oht looduskaitsealusele objektile,
siis tegelikult seadus annab selle võimaluse,
et võib viia läbi ka mõju hindamise aga üksiku liigi puhul,
eks ole, mis meil praegu põhimõtteliselt siin tegemist on,
et see mõju hindamine iseenesest mitte midagi juurde ei anna,
et siin on ikkagi ekspertide arvamused, kõige tähtsamad
nimed tavaliselt lahendatakse ekspertiisiga ära mõju
hindamine siin minu hinnangul kindlasti vajalik.
