Paistab, et siin all on ikka mõni poiss liikumas ka,  siis vahetevahel ikka liigub ja ja sügisel eriti,  kui jää hakkab tekkima, siis justkui liigub  nii ilusamini, kala, praegust, justkui talveunes. Ja varsti, kui päike hakkab juba oma kiirtega läbi lume  ja jää jõudma, ehkki see tänavu nii paks on eriti lumi. No siis tuleb kalal ka kevad ja kala hakkab juba juba  nii intensiivselt liikuma. Ja püügi püügi tagajärjed ka hakkavad kohe tõusma. Aga missugune kala praegu üldse liikvel on,  nii palju, et ta võrgu silma pidama jääb? No põhiline aug, siis võib nimetada säinast ahven  ja ka särge. Kui palju nüüd niisuguse jääaugust püüdmisega talve jooksul  lääne kaluris kala püütakse? Plaani järgi meil on neli tonni, peame välja püüdma  ja selle ülesande me ikka iga aasta oleme täitnud  ja loodame tänavu aasta ka, et täidame. Ega see jääaugust püüdmine ei ole ainuke,  talvise püügiviis ta ainuke ei ole, on. On veel väike traali püük ja on ka samuti suured laevad,  püüavad, aga noh, need on praegust tavamerel,  kus jääd ei ole, aga kaldaäärne püük on praegust jääalune püük. Ja kui palju mehi üldse niisuguse püügiga tegeleb kolhoosis? No meil tegeleb üpris mitu brigaadi kõige põhiline brigaad,  kes sellega tegeleb, on topu siis Haapsalu kolmas brigaad  ja võib veel nimetada Haapsalu viiendat brigaadi kuigi palju,  nii et kuskil paarikümne mehe ümber on selle püügiga ikka  nii talv otsa ametis. No töö on kaunis ränk külmaga siin. Ja ega kala nüüd jah, tõepoolest praegu väga niimoodi  lademetes ei tule, kuidas ennast majandile ära tasub? No? Rahvas tahab värsket kala saada ja ärata,  peab tasuma väikeseid ülekulutusi, peab ka tegema. Aga eks teised püügid annavad jälle seda jagu meile. Sügisel ja kevadel tagasi, mis me nüüd üle peame kulutama,  nii et põhiliseks motiiviks, milleks need mehed siin praegu  tööd teevad, ei ole mitte nii palju loodetavasti tulu,  kuivõrd see, et oleks lihtsalt värsket kala aeg-ajalt saada. Jah, nii ta on.
