Mina inimene võtan täna labidaga maailma üht algelementi  vett mis on praegu enam-vähem tahkes olek  ning ehitan sellest enesele inimesele looduse,  isandale aujärje, trooni. See loosung. Inimene on looduse peremees on tänapäeval küll maha kantud,  vääraks kuulutatud kuid mina julgen nüüd kiuslikult küsida,  et kas see ongi täiesti vale. Või on inimene ikkagi ka mõnevõrra seesamune peremees,  isand kroon kasutab ju inimsugu loodust ära moel  ja määral nagu ei ükski teine liik. Pane sa tuhkur või tiheane enesele au järge ehitama,  neil pole lumelabidatki aust rääkimata. Ei noh. Päris mõnus on siin troonida. Hakkame tõesti uskuma, et ülemülem ülem ülemvalitseja. Väheke murelikuks teeb mind vaid teadmine,  et minu kui looduse isanda droon sulab mu tagumiku alt varem  või hiljem ära. Nii otseses kui ka ülekantud mõttes. Minu droonist saab vaid vesi, see sama vesi,  millega ei oleks maa peal mind, inimest ega üldse mingit elu. Ka mitte nii põnevat olendit, nagu tsink,  klust, sinklus ehk vesipapp. Just sellistel kärestikulistel jõelõikudel,  mis ka suure pakasega kinni ei külmu, võime kohata talvel vesipappe. Need toredad väikesed linnud pesitsevad küll kaugel põhja pool,  kuid mõned neist tulevad talvituma meile,  Eesti kärestikulistele jõgedele. Sellepärast et põhja pool on ojad selleks ajaks juba ammu külmunud. Vesipappide elu on jäägitult seotud veega,  sest vee alt saavad nad talvel süüa. Nad on ainsad laululinnud, kes oskavad ujuda  ja sukelduda. Ujumiseks kasutavad nad loibadena tiibu,  sest ujulesti neil ei ole. Ja nad oskavad ka veekogu põhjas mööda põhja joosta. Nad muutuvad talvel üsna julgeks, näiteks kui ma siin  passisin neid, siis siis oma toimetamistega,  nad tulid mulle umbes nelja-viie sammu kaugusele,  isegi. Ma filmisin vesipappe siin Keila Joal, kui külma oli miinus  22 kraadi. Vesi auras ja väga põnevad valgused olid. Aga sellise karmi pakasega tuleb meil inimestel vaatlejate  ja filmi ate pildistajatena olla viisakad,  jätta lindudele ruumi. Et kui nad on aremad ja ei taha tagasi tulla sinna,  kus nad tavaliselt toimetavad siis ise eemale minna jätta  lindudele vahepeal natuke ruumi söömiseks. Vesipapid leiavad vee alt endale nokapoolist näiteks  ehmestiivaliste vastseid ehk puruvanakesi. Ja kui esimene nälg, hommikus, kui on kustutatud,  siis tuleb sulestik puhtaks teha ja veidike puhata  ja serval tunnike tukkuda. Ja siis läheb söögi otsimine jälle täie hooga edasi. Mul oli ütlemata põnev jälgida seda, kuidas vesipapp  puruvanakesega toimetab. Toob ta vee alt välja, võtab jääserva peal tal korralikult  nokaga ühest otsast kinni ja siis rapsib vastu jääd,  senikaua, kuni tõugu oma kestast kätte saab. Ja nii jäävadki vesipapi toimetamisest jääservale jäljed. Needsamad puru vanakeste kestad. Vesipappide käitumises on iseloomulik see,  et nad teevad sagedasti kükke. Tundub, et kui nad on veidi erutunud või,  või, või pisut kardavad, siis läheb kükitamine sagedasemaks. Aga huvitav on see, et kui on väga käre pakane  siis sagedaste sukeldumiste käigus moodustub vesipappide,  küünte ja varvaste ümber jääklimbikesi. Ja siis nad on just nagu jääkingades ja neil on natukene  libe jääserva peal kõndida. Ja siis, kui need jääklimbid liiga suureks kasvavad,  siis linnud seisavad natuke aega kõhuni voolavas vees  ja ootavad, et jää varvaste ümber ära sulaks ise aegajalt  nad piiluvad vee alla, et kuidas olukord on. Kui päike hakkab kevadel kõrgemal Käima siis muutuvad ka linnud lustilisemaks oma kevade  ootused ja hakkavad paari kaupa pikki jõge tegema selliseid  kiireid paaris lende, mida saadavad üsna kõlavad valjud hüüded. Aga vesipapi laulu, seda kuuleme meie haruharva. Vesipapi laul on imeline, pisut müstiline  ja just nagu teistpoolsusest tuleb. Seal on vilesid kriukse ja sidinaid ja sellesama vuliseva  vee helitausta foonil on see äraütlemata kaunis helipilt. Aga päris kevadet vesipapid meil ära oodata ei jõuagi  sest neil hakkab kiire, et jõuda oma pesitsusaladele kaugel Lapimaal. Järgmisel talvel näeme neid siin talvitumas jälle. Vesipapp on Norra rahvuslind, kes viitsutab mõnuga kala,  aga meie, Eesti rahvuskala tema ei söö, sest ei saa kätte. Nimelt ei uju Klupea haringu membrs ehk räim kunagi jõgedes,  vaid ikka üksnes meres ja nimelt Läänemeres. Läänemeres ujub ka teine heeringlane Spratus,  pratus, Balticus ehk balti kilu, kes ei ole Meie rahvuskala. Miks siis räim on ja kilu ei ole? Asi on selles, et me oleme räime söönud palju kauem  sajandeid ja sajandeid. Kilu aga, kes on ju kaubamärgina Tallinna kiludena maailmas  väga ja väga tuntud ei saanud me omal ajal õieti kätte,  sest kiluparved ujuvad märksa sügavamal kui räimed. Tänapäeval. Aga vaadakem nüüd, kuidas käib kilupüük Läänemeres. Osoon on traallaeval Viru. See on Eesti kõige uuem traallaev, mis on ehitatud 2010. aastal. Meie selja taha jääb Tallinn, meie ees on aegna  ja naissaar. Nende kahe saare vahelt sõidame me läbi,  et leida üles kilu ja räimeparved. Võib tunduda kummaline, et keset jääsuppi käib aktiivne kalapüük,  kuid esiteks, kalatööstus vajab ju toorainet hooajast sõltumata. Teiseks igal kalalaeval tuleb oma iga-aastane kvoot  ehk püügiosak võimalikult optimaalselt realiseerida. Sellepärast käib ka traallaeva de töö seni,  kuni jäätunud sadamad ja meri püügi peatavad. Eneselegi mõista, et katkematu töö pole mingi meelakumine. Viru kapten Ülari Tomson räägib meremehe elu karmimast  poolest lähemalt. Raske on see, et ütleme, et kodunt peab eemal olema see,  mille pärast paljud ei taha tulla siia. Ja selline noh, ütleme ööpäevane töö väga tihti  ka selline karussell käib ööpäev läbi. Nii mõnikord isegi on kuu aega jutti tulnud,  see, see on ka raske niimoodi. Kui palju see teie jaoks? Vajalik, või rahuldav saak oleks, millega ta juba tagasi  oleks nõus pöörduma. Ütleme nii, et ikka alla 10 tonni, see on väga niru juba see täitsa. Aga noh, selline 20 tonni, see on veel normaalne  või sadamasse minna. Kuidas seda kala meil on, et võrreldes 10  või 20 aasta tagusega, mis seis praegu on kilu  ja räime osas nüüd? No ma ei oska, ütleme, Läänemere alamere öelda,  aga noh, Soome laes ma põhiliselt töötan Soome,  las ma hindan väga heaks või mitte väga heaks,  ütleme, et normaalne, normaalne igal juhul probleemi pole,  et. Et kala kätte saada? Viimased aastad viis-kuus küll. Aja jooksul on kogenud kapten näinud merekeskkonna muutumist  palju laiemal skaalal kui pelgalt kalad ja nende rohkus. Olukord Soome lahel on ülari arvates aastatega paranenud. Merereostust ja prahti on üldiselt vähem. Hülgeid on näiteks rohkem kui oli. 10 aastat tagasi praegu on väga tihti käivad,  ütleme, võtame kala välja, käivad matti võtmas ja. Meil nendega probleemi pole, nad ütleme,  meie traali katki ei jõua närida ja. Jah, see on võrgumeeste probleem. Kuidas see müügitöö teil toimub, et siin jälgida,  siis? Kuna piisavalt kalanäitu on aga See on nagu ma ütlesin, kõige tähtsam. Aparaat või pill laevas, see näitab ära,  ütleme. Kalaparvede tiheduse no see peab olema nii,  ütleme neid peab olema ikka seal mitu kilomeetrit,  ütleme nii, maakeeli. Üksikpra. Kaja loodi näit on nüüd selline, et kala on piisavalt selleks,  et alustada traalimist. Nii et anname Meeskonnale märku, et tuleb valmis panna traalnoot  traallauad ja lasta traal vette. Pukseerima ja noh, praegu ütleme ei ole väga tihedat parvet,  tuleb viimase traal oli näiteks oli 16 tundi pukseerisime  kui on väga head parved, siis võib isegi seal mõne tunniga  kätte saada oma. Loomusega aga no alati ei ole nii Traalvõrk on nüüd sees ja kalapüük või valata,  see võib kesta sõltuvalt parve suurusest kaks  või isegi üle 10 tunni. Mehed ise ütlevad, et nad saavad aru kõhutunde järgi,  kuna traalvõrgust piisavalt palju kala, et saa lood a tagasi  laeva tõmmata. Praegu meil on siis võimalik jälgida otseülekandes seda,  kuidas kala liigub traali võrku. Ajaloo järgi vaatab ära kala, hoiab praegu põhja ligidale  ja vastavalt sellele sätimegi traali jooksma,  nii et alumine seli jooseks mööda põhja ja  ja kala jooksebki ilusti need traali, mida intensiivsemaks  värv läheb, seda tihedam kalavarv on, ütleme kui läheb  kollakaks ja tuleb punakat. Kaptenil tuleb jälgida merepõhja profi ofiili  ja kalade liikumist ning vastavalt sellele traalnoota  sügavamale või madalamale nihutada. Kalaparvede liikumist mõjutab ööpäevane rütm,  mis sõltuvalt veetemperatuurist ja toiduobjektide  paiknemisest aastaringselt muutub. Päeval hoiavad räimed ja kilud sügavamale,  öösel tõusevad pinnakihtidesse. Talvel on aga kilu ja räime ööpäevas vertikaalse rände  ulatus üsna minimaalne või puudub sootuks. Si kalad merepõhjale lähemal soojemates veekihtides. Kilu on juba läheb, armastab juba sügavamat vett,  ütleme nii 80 90 meetrit ja on põhja peal. Aga räimeon isegi madalamal. On 40 meetri peale 50 peale, aga ta on väga räim on väga  tihedalt põhjas ja sellepärast on teda nagu öeldakse,  raskem püüda. Nagu näha, me pole merel päris üksi. Meiega on liitunud hiinlaste traallaev, kaluri. Kuidas praegu nende laevadega on, et on siin sõprust? Niivõrd kokku kuivanud Eesti Eesti peal üldse laevu kusagil  30 millegagi sellise klassi laevu, kes, kes aktiivselt  püüavad Nii silmaga kui radariga on praegu hästi näha,  et peale meie on püüdmas kala veel kolm laeva. Otse meie ees on Viktori vasakut kätt laev,  mida me ka enne nägime hiidlaste kaluri ja lisaks sellele  veel ka kotka. Viru traali kotti liigub praegu ligikaudu tonn kala ühe  tunni kohta, kuid parved hõrenevad. On selge, et meil tuleb jääda ööseks merele. Pärast vaatame üle, millised on meremeeste elutingimused  siin traallaeval. Esiteks. Meil on siin väike köök või kööginurk, kus saab  siis vajadusel endale fliidi peal kuumatoidu teha. Saab vett keeta ja kohvi ja teed teha. Nõusid saab pesta. Loomulikult ei puudu ka ühest korralikust köögist televiisor. Ja. On olemas tualett. Täiesti korralik. Ja duširuum. Ja kui juhtub, et, Traalimise vahele tekib selline paus, kus võiks veidi sõba  silmale lasta, siis. Minule on usaldatud kapteni ruum, kapteni magamiskoik on  siinsamas ja mina saan oma kerge tukastuse teha,  siin. Traalimise ajal käib meremeeste elu omasoodu edasi. Iga meeskonnaliige saab muude kohustuste kõrvalt  ka oma puhkeaja. Tõsi, selle võib katkestada näiteks märguanne,  mis kutsub tekile traalikotti välja sikutama. Laeva ja kalapüügi juhtimine kapteni sillal toimub vahetustega. Oma lõuna ja unepausi saab ka kapten Ülari. Kell on üheksa õhtul, päevavalgest on saanud pilkane pimedus. Me oleme olnud merel ei rohkem ega vähem kui 12 tundi  millest omakorda traalinud oleme juba praeguseks hetkeks  üheksa tundi. Kapteni arvates võtame me traalnooda välja kell kuus hommikul. Rasked jääolud takistavad laeva liikumist,  piltlikult öeldes on just seal piirkonnas rohkem kala,  kus on palju jääd. Oleme sunnitud korduvalt suunda muutma ja traalima edasi-tagasi. Umbes keskööl vannun ka mina suurele väsimusele alla. Õiget und mul siiski ei tule. Vastu laeva kere peksvad, jääkamakad lihtsalt ei lase uinuda. Ja kui ma lõpuks suigatan, käriseb läbi õhkõrna unenäo episoodi,  ergas häirekell. Meeskonda oodatakse tekile, algab traali väljavõtte. Mine. Nii enam. Viru oma püügi lõpetaski, praegu me näeme  siis seda kala, mida me oleme juba heinad. See siis täna hommiku kella veerand seitsmeni püüdnud. Kala on minu silmade jaoks enneolematult palju tonn,  tonni haaval tõstetakse pardale värske saak. Kui kilul tõmmata näpuga saba poolt pea suunas,  siis on tunda saagjat kõhualust. Räimel on sama piirkond sile. Eksinud ka üks tursk ja see pole üldse ime,  sellepärast et tursa põhitoiduks ongi tegelikult kilu. No hea meelega sööb ära, aga räime. Siit laevatekilt kühveldatakse kogu saak alla laevatrümmi  ja seal jaotatakse kala edasi juba kastidesse. Milline see saak oli siis täna? No numbriliselt, 13 tonni, 10 pool tonni räime,  kaks pool tonni, ei vabandust, 10 pool tonni kilu,  põhiliselt siis tunni oli selles räime noh,  vägitegusid me ei teinud, aga tänase ilma jääoludega võib  selle saagiga rahule jääda. Kui kalakogused on määratud, tuleb sellest telefonitsi  teavitada keskkonnainspektsiooni. Kõnes täpsustatakse sadama nimi ja orienteeruv kellaaeg,  millal sihtpunkti jõutakse. Lisaks tuleb ülaril täita ka püügipäevikud  ja laadimisdeklaratsioonid. Praegu me, me täidame paberkandjal, see tähendab selliseid žurnaale,  aga ala alates. Möödunud aastal testide uut süsteemi arvuti põllumajanduses eeriumis. Satelliidiga on ühendatud. Kokku olime merel 24 tundi, saagiks 13 tonni kilu  ja räime. Traallaeva Viru meeskond ei pea pausi  ja läheb tagasi uuele, 24 tunni sele püügireisile. Et Eesti kaluritel ikka tööd oleks, sööge kodumaist kala. Kui ma mõtlen sõnale kilukalurid, siis tahan ma seda  või mitte, aga minu teadvuse tõuseb topeltriim,  kilokalorid, kilukalurid, kilokalurid küll,  kõlab kenasti kokku. Seda enam, et oma toiteväärtuse lööb kilu üle  nii heeringa kui ka lõhe 100. grammis kilus on keskmiselt  219 kilo kalorit. Enam-vähem sama palju energiat on ka näiteks põlevkivis. Veel enam, aga rikastatud põlevkivis, ainult et närides ei  saa me seda sealt kätte. Kuid ega inimene ei jäta. Ta niheleb natuke oma troonil. Nuputab. Ja paneb siis põlevkivi mööda juhtmeid vudinal jooksma. Kuidas just käis uurimas Sven Paulus? Selle skulptuuri nimeks on siin energia ja see sümboliseerib seda,  kuidas inimkond alistab maa külge, tõmba jõu  ja tõuseb üles kosmose poole. Aga tänases saates uurimegi seda, kuidas  siis põlevkivi saab lõpuks elektrienergia. Eelmisel korral nägime seda, kuidas põlevkivi maa alt välja saab. Estonia kaevanduse puhul jõuab põlevkivi konveierit mööda  kärarikkasse ja suurde rikastusvabrikusse. Rikastusvabrikus enne. Seda separeerimisprotsessi toimub materjali purustamine  sõelumine ja siis. Kõik see materjal juhitakse niisuguse raskesse suspensiooni,  näiteks magnetiidipulbriga on saavutatud  selle vedeliku, kui eri kaaluks ligi kaks põlevkivi jääb pinnale. Baas vajub põhja, nii nad siis teineteisest  ka eraldatakse. Kuidas jõuab rikastatud põlevkivi siia elektrijaama? Ta jõuab jaama meile rongiga siis vagunites lahtised vagunid  ja need vagunid kõigepealt saabuvad siis eraldi tupikteele  ja sealt juba vagunkallutisse, mis võtab  siis terve vaguni korraga pöörata ümber põlevkivi,  sealt vagunist puistub välja konveieritele  ja mööda konveierid juba edasi siis plokkidele igale plokile  eraldi punkritesse. Ja enne siis, kui ta jõuab katlasse, on veel purustid,  ehk siis veskid, mis siis teevad vastavalt kas  tolmpõletuskatla jaoks päris tolmusta või  siis keerkiht katla puhul see fraktsioon natuke jämedam. Nii et enne, kui ta jõuab seda. Põlema me paneme ta, ta on ikka küllaltki peenikene,  tolmutaoline olus. Me oleme välja jõudnud sellesse ruumi, kus toimub põlevkivi  põletamine kahes keevkihtkatlas. Siin allpool ja ülevalpool on tohutult palju ruumi. Kahe katla kõrgus on rohkem ega vähem kui 60 meetrit. Koosneb nelda kolmest osast on siis, kõigepealt on katel? Katlas me kummutame, ütleme siis selle. Kütte materjaliga me kumutame vett, tekitame auru,  auru, juhime siis turbiini ja turbiin edasi omakorda see aur  paneb siis auru. Geneetiline energia paneb siis tööle pöörlema juba  generaatori turbageneraatori kus siis tekib elektrivool. Põletamisel tekib teatavasti terve hulk kaase kuidas  välditakse nende sattumist keskkonda. Kõigepealt on, on tolm ehk seesama tuhatolm,  mis osaliselt satub gaasidesse, selle me püüame kinni  elektrifiltritega ja nüüd muid komponente,  ütleme siis inimesele kahjulikke komponente,  näiteks kui väävel lämmastik siis siin on erinevad meetodid,  nagu me ütlesime, keevkihtkatel on selline katel,  kus protsess või põlemisprotsess on väga täiuslik  ja tähendab seda, et seal praktiliselt väävlit näiteks üldse  ei eraldu see väävel kõik ühineb juba põlemisprotsessis ära. Siis vanade katelde puhul siis tolmpõletuskatelde puhul on  siiski väävliprotsent küllaltki suur ja alates esimesest  jaanuarist 2000 nüüd 12, uued Euroopa Liidu nõuded,  mis siis Nii-öelda piiravad seda väävli heitmeid ja selleks me oleme  paigaldanud oma vanadele kateldele, siis väävlipüüdmisseadmed. Praegu on väljas päris krõbe veebruari pakane  ja elektrijaamas toodetakse päris suurel hulgal elektrit. Aga huvitav on mainida seda, et näiteks suviti pole see  elektritarbimine viimastel aastatel sugugi madalam  sest inimesed kasutavad üha rohkem konditsioneere,  mis vajavad oma töös hoidmiseks elektrit. Kõrge energiatarbimise ajal jõuab maksimumkoormusega  töötavatesse kateldesse 2000 tonni põlevkivi ühes tunnis. Sellele lisandub veel biokütus. Kui suur on aga jaamade puhul taastuvenergia osakaal? Aastas toodame kuskil 0,4. Teravat tundi elektrit mis siis, kui väljendada  või mõistlikumatest numbrites oleks kuskil võib-olla 200000  pere elektrivajadus aastas? Biokütuse kasutamine vähendab, kui me näiteks ütleme,  30 protsenti vähem vähem põlevkivi tähendab seda,  et ka tuhka on vähem. Elektrijaam on seal, aga mis saab põlevkivituhast? See nimel transporditakse veega mööda neid samu torusid  siiasamasse mäe peale. Vesi pumbatakse tagasi ja põlevkivituhk ladestub siiasamasse  mäe peale. Põlevkivi põletamisel tekib umbes 47 protsenti  põlevkivituhka ja see moodustab aastas viis kuni kuus  miljonit tonni. Ja meie teenistuse ülesanne on leida sellele Tuhale rakendust, sest siiamaani ikka enamus ütleme,  99 98 protsenti tuhka läheb tuhaväljale. Ja tegelikult põlevkivituhk on siduvate omadustega nagu  tsement ja see tähendab seda, et kõige suurem tarvidus  põlevkivi tuha järele ongi ehitussektoris. Põlevkivituhka saab kasutada sadamate teede,  ehitusplatside. Nõrkade ja ebastabiilsete pinnaste ja reostatud pinnast stabiliseerimisel. Põlevkivituha kasutamise suhtes käivad Eestis muide  aktiivsed teadusuuringud. Aga kui suur on meie kõigi elektrienergia vajadus ühe aasta jooksul? Meie ise viimane aasta just on just aasta lõppes. Me tootsime kokku 11,3 teravat tundi ja müüsime  selle ka maha. Siis Eesti vajadus on kuskil seal umbes 8,9,  üheksa teravatt-tunni ringis. Et me ütleme, toodame siiski natuke rohkem kui kui Eesti vajadus. Nõnda olemegi läbi käinud terve protsessi  ja vaadanud, kuidas põlevkivist saab elektrienergia,  seesama elekter, mis paneb teie kodus teleriekraani särama. Ja see elekter jõuab teie kodudesse mööda neid samu traate. Et sellel lumisel troonil poe vilu pisitasa sisse,  aga saateaeg hakkab läbi saama, loen lõpetuseks kibekähku  ühe epigrammi moodi asja. Sõelusa merd või murrasamad, pigista kasvõi kividest vett. Rahvasuu ikka väidab, et mida sa annad, seda  ka saad. O kolm. Osoon.
