Aravuse see on kena paik Rakvere rajoonis,  kus asub Vilde nimelise kolhoosi kalakasvatus. Täna aga meid kalad ei huvitagi. Huvitavad seened, võib-olla see kevadkogrid,  see kasvab nüüd looduses ise ja sellega erilist vaeva ei ole  küll aga hoopis hoopis haruldasem seen ja see on juba siis. Šampini on eksole? Ja selle kasvatamiseks on nüüd juba teie abi vaja. Juba kasvanduses kasvatatud kunstlikes tingimustes üles  kasvatatud seen. No šampin id meil ka looduses looduslikke vorme,  kuid aastaringsed seeni saada, seened teatavasti on ju väga  väärtuslik toiduprodukt kala ga samaväärselt valgusisalduse poolest. Ja meie toidulaua mitmekesist katmiseks oleks ju väga  otstarbekas hakata ka seeni kasutama, sest mujal maailmas  teatavasti on kolm-nelisada aastat juba praktiseeritud seenekasutamist. Ja sellepärast me siia tulimegi, et uudis selles šampinjonis peitub. Sest plaan on hakata aravusel ka šampinjone kasvatama. Jah, meil oli selline plaan, nüüd me omal väikse katselapi  juba rajasime, käisime tutvumas meie nõukogude Liidu  seenekasvatuste parimatega Moskva lähistel  ja nüüd alustatakse siis planeerimist planeerimistöödega  projekteerimistöödega ja siis alustame ka Eestis esimese  šampinjoni kasvatuse rajamist. Kui suur see siis tuleb ja palju sealt seda saaki loodate saada? Me tahaks teha esimese majandi mitte eriti suure,  aga et oleksid tingimused kõik vastavad intensiivseks  seenekasvatuseks ja arvatavasti nii kuskil 1200 ruutmeetrise kasvupinnaga. Kui nüüd tagasihoidlikult saagiks vähemalt 10 kilogrammi  rehkendada ruutmeetrit siis me saaksime kuskil 36 tonni  seeni aastas, aga hiljem juba kasvatamise intensiivsust  suurendades nii projekteeritud võimsusest oleks 50 tonni šampinee. Kui nüüd majanduslikust küljest rääkida,  palju, siis majand loodab tulu saada. No me esialgu ei oska seda nii täpselt öelda aga ütleme,  seenekilo on kolm rubla. Ja kui see kogus seal korrutada kuskil rentaablus protsendis,  me arvestasime, võiks tulla 30 kuni 50 protsenti esialgse  selliste kogemuste pagasiga.
