Täpselt aasta tagasi seisime siinsamas paigas,  tõsi küll, siis asjatundmatu inimene üldse ei osanud veel  ära aimata, et siia kai tuleb ja rääkisime Haapsalu sadama rekonstrueerimisest. Ma mäletan, et tookord sai esitatud küsimus,  millal siis ka laevad võivad jälle Haapsalu sadamasse tulla  ja te vastasite, et aasta pärast No nagu te näete, on laevad kai ääres ja sadam on kasutusel  viltu ütlemist siin ei olnud, laevad said isegi varem sisse,  kui aasta pärast juba suveperioodil hakkasid esimesed laevad  siin käima. Ja kahtlemata ma pean küll ütlema, et suuri laevu päris  ookeanilaevu siin veel olnud ei ole, aga kevadel me toome  sisse RR-tüüpi laevad, mis siin Baltikumis keeravad neid  reservi karpe. Nii et sellisel juhul võib juba nagu öelda,  et nii kui Moskva on ka Haapsalu viie ookeani sadam Väga kena, praegu ongi senimaani olnud jah,  et Haapsalus niisugust suuremat sadamat ei olnud,  kaluri kolhoos, töötlemisettevõtted ometi Haapsalus,  järelikult tuleb siia laevade sissepääsemise nüüdset  võimalust siduda ka üpris suure majandusliku efektiga. Igaüks saab aru, mis tähendab kala toomine,  ütleme Dirhamis, mis on 48 kilomeetrit kaugel siia Haapsalu  tsehhidesse või siitsamast kai äärest viia siinsamas 200  meetrit eemal asuvasse töötlemistsehhi. Ja ma ütleksin veel, et mitte üksi selle kaiga ei ole seotud  Meie rõõmustav sündmus. Esmakordselt. Nädal tagasi käis rohukülas meie flagman laev,  nii-öelda meie kolhoosi kõige suurem laev,  1000 tonnine rotalia. See sai teoks tänu sellele, et merelaevandus rohuküla  juurest süvendas veidi praamikanalit ja meil õnnestus  Rotalia sisse tuua. Milline on majandus? Efekt, ütleb see, et seni seniajani Rotalia võis käia ainult  Pärnus või Tallinnas, ka Pärnu sadam kippus talle madalaks jääma. Ja tuua kala Tallinnast Haapsalu või tuua kalarohukülast,  mis on 12 kilomeetrit kaugel. No see ütleb ise, mis see tähendab, sest iga laadungi on 200 tonni. Ja teiseks tulevikus kevadel seesama kai annab sellise efekti,  et meil ära tuleb oma 60 tonnise laadungiga sisse. Me tõstame selle kala siinsamas kaiääres asuvasse  külmutuspraami ja juba sealt läheb ta otse tarbija kätte,  nii et see ehitus kahtlemata tasub end igati ära  ja annab kolhoosile suure majandusliku efekti. Rääkimata moraalsest küljest. Vahepeal ju kunagi enne enne suuri sõdu,  Haapsalu oli ju suur, kaubasadam ja tuntud sadam,  lootsid, et kõik siiamaale kirjutavad veel Haapsalust kui sadamast. Kahjuks seda sadamat siiamaali enam ei olnud,  sest pidevalt meri tõusis, ummistas kõik kinni. Praegusega võib öelda, et Haapsalu on muutunud jälle  merelinnaks enam merelinnaks, kui ta oli  ja ka sadama linnaks.
