Siin Tallinn. Algab õhtu jahimeestega. Meie stuudio on täna meeste päralt, kes tulid meile külla, vägev, Kaheraudne õlal, koer rihma otsas. Jahipasun veel. Ärge arvake, et küttimine, see on mingi viljatu mööda soid ja Padriku tõusimine. Ei ükski leib pole inimkonda nii kaua toitnud kui see, mida jahimees metsast kaasadele. Vanad jahimehed, saadla Visnapuu ilma sihver, vunk, künnis, muremdjov, vet, Anu nurm ja raibet. Need ongi meie külalised järgneval pool teisel kahel tunnil. Aga need seitse tumedates ülikondades meest klaveri ümber pole jahimehed. Need on akadeemilise meeskoori vokaalkvarteti laulumehed ja pillimeeste trio Laansoo Saul Tammann, kes praegu kõigest väest meenutavad ammustid, jahimehi, laulude sõnu ja vist kõik on kohal. Ja nüüdsest peale on mine mikrofon avatud vaid jahimehed jutule ja laule. Kui te praegu näeksite, kui teraseks muutuvad koerad kui peremees tõstab huulile kõvera jahipasuna No mis siis muud seltsimehed meie õhtu algab, algab sellest, kuidas üks jahimees läks metsa. Sedagi tuleb õppida, juhul kui naine vasta tuli, siis pöördus tema tagasi ei taseme, vastasel korral jahiõnn oli all, kui naine tuli konksudega vastu, siis oli hea õnn jälle. Aga kui tühja kätega tuli, siis kas töölt koju tagasi või sülitan kolm korda selja taha, siis ka mõjus natuke. Ei tule välja kaks üks naiste kahjuks ikka igal juhul, eks ole. Linnas. Aga seal on veel oma näks juures. Kui sa nüüd said kuidagi sellest naisest mööda hiilida vasakult poolt, siis ei olnud veel väga viga, aga kui sa pidid tingimata paremalt poolt minema, siis ära mitte hakkagi proovima ja õnnega tegemist on, seal on käigus. No kunagi ei tohi aga sarnast asja lasta juhtuda, et sul kodu soovitakse, head jahiõnne siis kindlasti tuleb tühja kotiga tagasi. Nojaa, meil on kombeks tavaks nüüd, et soovitakse ikka kivi kotti. Aga kes seda ei tea? Ja maksan muidu igas kohas, minul oli filosoofia õppejõud, kõva jahimees oli, meesis poistega päris proovisime. Aga kuidas on vanalatsid, mis oli seljas ilusti koer nööri otsas, meie läksime järele ja küsisime, et seltsimees professor läheb jahi peale. Tema ütles, et jahibeli ja ajasime juttu, siis on noh ja ta on ajusse vihases, sülitas paar kordamine õle, siis ütles. No ma ei saa praegu öelda, aga väga rängalt. Jah. Eks vist kodus peabki olema päris hea diplomaat, kui pikemaks ajaks metsad. Kui kavatsed iga pühapäev jahile minna, siis vähemalt teisipäev pead hakkama juba kodu seda asja silitama. Siis hästi varad, moodu olla nii ilusta ja magusalt ja magusalt läbi saama, nii et see kodune õhkkond oleks ikka meest veel magusam. Siis lauselihas, laupäeva õhta hakkad, nii, pikkamööda hakkad rääkima siis. Ühe pühapäev aga ei ole väga viga, aga kui teine püha sama jutt tuleb, siis läheb juba aasta kar. Kuidas siis on, kas võibki kohe anda noorele kütile püssi kätte või? Aga neid tuleb millegiga ristida, riskida sellega, et neile tehakse vingerpuss näide, siis ma olin 23 aastat vana. Sõitsime Aegviidu jahile ja siis minut tekkivat, mina väsin jänese krunni maha, seal oli ilus soe päev. Ja teate, need vanad jahimehed otsivad pulse jänesekotist ära. Ja siis rongis tagasi sõites Tallinnasse tegid kotisuu lahti, üks vana jahimees oli nii nagu meetrilekamiseks paksu olemisega mees. Siis tõmbas kotipaela lahti maa sääsu jänese uuesti koti. Paras pontsakas pärast err vagun terava saaks, läheb, kõik naeravad. Aga mis asja, mina vaatasin, et asi on minu küljes. Kahtlane. Keeransiie kiirelt, enne lõpuks läksin vagunikoridoris, võtsin koti seljast maha, vaatan pandud mulle, eks vana kassi raevu, koti saba väljas ja üks jalg talvel. Ja pael altilisi. Kallid sõbrad midagi teha, siis kui jõudsime Tallinnasse välja, siis seal siis need vanemad jahime küsib mu käest. Et kas teeme siis jäneseprae, millal me teeme sabaga või sabad. Vaat nii oli neid jahimeheriistad. Ausa laskja metsast kassi ei olnud, sest ma nägin Ja vaadake, elus nii-öelda temal oli pikk saba ja see oli alati, kas sellepärast teie ei lasknud? Jah, kunagi olid ja, ega enne jahimeest ka ei saa, kui sa saapasääre teist püssirohtu oma raskushaavlid, vastad laevastikule, las nad teevad küll paned, jäi aga vaat noortaimede ja püüame seda rohkem teha. Vana viskab käega, pohlad juba tahaks, ma sain. Nurdab koda omal ajal koju, kui muudad bar, paneb kaks käpagi sinna käte kallata kolm korda metsast. Meie läheme ühe korra Aru külasse jahile, käime päeva läbi, ära vaatame siia-sinna, käime künnisel võsa paksus metsas ikka kasson jänest ei ole jänest. No päev hakkab juba õhta karva vedama, no kaua sa ikka käin tarvis ikka leivakoti ka vähe kergemaks teha, muidu õht täna nar tervelt ka koju, 15. Istume sinna üksiku majakese juurde maha ja võtame seal siis pisikesi eine ja pisikesi troopika sinna eine alla veel ja külm ilm ja siis tuleb üks vana taadikene sealt pisikesest majast välja, küsib, et no pojad, kas te jänest ka olete siis saanud või? No ei ole näinudki jänest, kui sa teda saad. Ja, ja noh, seda ma arvan, nagu steerida saate, teil põle ju seda mõistust, millega jänest püüda. Aate, ma näitan teile jänest. No ole hea, mees ei näita. Vanalon kasukas paljas lambanahkne kasukas seljas, võtab selle kasuka ära, läheb sinna oma maja, maa-alune kelder, seal kasvab üks kaheharuline puu, hakkab sellele minema liigi emale ligemale ja kasukas kogu aeg ees. Vaata, mis vanamees teeb. Vanamees läheb ükskord Brauk kõhuli maha. Kasuks alla, ise veale. Kõige rohkem viis sammu kaugel ei teinud mitte väljagi, kuulas siis heakene küll, see jutt pole veel sellega lõppenud, vana ütleb, aga egas seda jänest nüüd ei saa elusalt kotti panna ja kirvega kaevi tappa. Metsalu. Olete nüüd mehed, siis seadke ennast nüüd kõik pretsedenti peale hakkama. Jänes, laatia, vaatame, kestasime. No meie kohe kraps ülesse, padrunid rauda, köik rivisse nagu vanalasi jänese lahti, aga kõik olid selles mõttes, et kes nüüd saaks selle jänese lastaseks oma kotti panna. Kõik lasid kahe kolme sammu pealt jänest jäika prauhti mööda Brow mööda jänes läks, tegi head tervist ja läks tema nii rahulikult minema, tuli järgi. Sellest tulebki nüüd välja, et jänesed on ära õppinud, jäävad, missugused mehedki jahile tulenevalt ma ka kuulsin seda jäneste arutlust. Beatja. Mängisid paraadi, kuusikus kaarte pühapäeva hommikul linnamehed jahile. Saatsid kõige noorema jänku siis vaatama, et lihtsalt tulevad. No see tuleb tagasi, et kuule, Tallinna mehed tulid seeriad. Taasise noh, siis pole viga, et no siis mängime edasi. Ja need on võrdlemisi kaval loom, see on tõsielust võetud jänes saates hundiga kokku. Väike jänese pojake, oli ta alles ja hunt tahab ära süüa jänest paluma, et kuule, mis sa minust saadet üks uudis ja siis on kõik tuba, ma elan kaks nädalat vot siis tule ja söö mind ära. No jänes, hunt mõtleb ka ja ütleb, no hea küll, et elavnenud akna alati, aga siis kindlasti seejärelmaksuga ja kahe nädala pärast juhuslikud said kokku jälle ja ja siis läks tõsiselt lahti, aga ütleb jänes siiski, et kuule, hundipapad, luba ma tantsin ja laulan sinu ees hunt, mõtled seda, sa võid ju teha, et siin ei ole midagi, istus kännu ääre maha ja jänes hakkas kargama seal ees ja jälle tegi oma hääli nagu jänese hääle Donsoli kassast püksutamisti katsetamisest ja vot mul oli, oh, võib-olla oskab jänese häält ka teha, ma ei tea. Ja hädakisa on umbes niimoodi. Vaata eneselegi umbes niisugust häält ka ja ja jahimees, kõnni juhtus siis sealt juurest mööda minema, tronoomist jahimehel muudkui võis valge hundile pirakas ära, jänes pani metsa, jahimees läheb siis hundijuure ja hunt viimases viimases sõnas omas, ütleb. No oli mul seda isetegevust. Nüüd järjest pikalt juttu aetud kuidas, mis nendega tehakse mis asi sõbraks? Troll vaatab koera kõrvad kikki ja räägi paari sõnaga, mis kuulipildujad on. Sagedasti tuleb läbi viia aju jahtisid huntidele, rebastele ja ajujahtidel. Muidugi tuleb ära teha, et looma liikvele panna, kasutame lokku ja käristid ja seegi äril. Ja see loksutamine ajab igasuguse looma liikvele. Nüüd me rääkisime palju jänestes aga kuidas jahimehed arvavad, kas ei peaks peatuma ka jäneste kurjal, vaenlasel hundil ja see on vaenlane mitte üksi jänesele, vaid siin on vaenlane ka kõigil teistele loomadele sõjale, põdrad. Kellel ei ole ühtegi vaenlast peale inimese testi? Tavaline raadio kuularist võrdlemisi harva tulnud, et sealt tuleb siiski välja, kus metssead on huvitaval kombel ja öeldakse ta sealt ka kolib välja, kus põder on, see ei ole, see ei ole õige. Nad elavad ühe kvartali peal nii sõbralikult põuaga hundipesa ja seal on põder sünnitanud omale vasika. Siiski ma seda uskuma ei taha jääda. Ma olen 43 aastat kütti, seltsi liige töötab. Kui me tulene laevast. Seal elutseb aisad põdrad. Ja kui me käime seal hüüdku, käivad me sealt ühtegi hunti ellu ei jää. Aga lähme vasakule poole külgi. Näen, et nemad siiski kokkulepet teineteisega aga selge toimudil ei ole seal sööki. Tema midagi teha ei saa, aga teisi ei ole, konto jääb sinna, kus ta banaaniga, toit ja vodka meloodia. Vaata kaugel, kus näitas, ütleme, et seal põdel pojad toonud ja sealsamas ka hundid ei saa. Ma võtan aisad, sellest, ma elasin viis aastat järjest raba ääres ja ma kütte sisse seal umbes tsüklemet näitses. Aastat. Neli aastat, need ei läinud padel ülegi, aga meil ju ka ei tuld, mitte hunt oma jälgi toonud siia. Ei ma tea tõele, sellepärast möödunud aastal tammiku metskonnas ajust tuli välja kolm põtra ja neli hunti kah olid sealsamas sees sellesamas, ühes lipubilist. Seda võib ütelda üsna kindlalt, et see oleneb ikkagi täiesti looduslikest tingimustest ja maastiku olukorrast, nii et seal ei saa mingisugust tavaaega kindlat piiri tõmmata, aga põdevaledatavas kaloreid ongi tavaliselt tungi olnud, karjuvad esimese jalaga, esimese jalalöök oli nii tugev, on niisugune juhus, kus leidub, poleks hunt tõesti, kohe jah. Aga füüsiliselt on ta üks vastupidavamad meie metsade elanikele, eks ole, saamite joomata olla iga päev vajatava juua ja kui hunt tasa teeb, ta teeb ikka v ligemasse lähedusse. Aga jooksman tugev joaga rõngad. Kas on teada, kui palju hunt jookseb taevase jahiretke ajal tavaliselt maha? No kui ta on näljane söömata, siis ta võib läbida maad 70 kuni 80 kilomeetrit, kaval loom, kolme-neljasaja meetri pealt wanna tuult, inimesel lõhna. Ega muidu vanasõna ei ütle, et hundil on üheksa mehe mõistus ja ühe mehe ramm. Kui veel levinelum. Huntide hävitamise viis on lipuja. Aga meil sagedasti tehakse vigu, lippusid hoitakse veel koolis või, või küünis kusagil. Aga seal lippudel peab kindlasti olema juures hais, lõhn, inimesi, inimesi elama, soovitan just teda, elamus, mida ta igapäevases toas pidada. Ja see lipp pea punti kinni. Kolm ööd-päeva küll. Kuidas lipujaht käib, lipul kujutavad endast nöörile aetud punaseid lipukesi, mis on 80 sentimeetri järel nöörile pandud, nad on umbes nii 15 korda 25 sentimeeter ja need jäävad talle siis nii-ütelda ajaks, kui kõrgele see umbes liin tõmmatakse. Hundi silmade kõrgusele ta kõige paremini. Ta pole puust puusse niimoodi panna lagedamadel kohtadele, et ta hästi hundile silma torganud. Ja kui siis selliselt on hunt ära piiratud. Lipud on korralikult hoitud teravates nurkades ja siis võib olla üsna kindel, et hunt jääb sellesse lippu ringi püsima ja võib seal lipuringis oskusliku jahiga kõik lipuringis olevad hundid ära hävitada. Kui räägitakse hundist, eksis meelu tavalisele inimesele kõigepealt tema ulgumine. Ikka hundi häälitsus on väga populaarne, väga kardetud ja õudne olevat. Vot veel on just kaasas plaat mis on just mõeldud jahimeestele hundihäälitsuse õppimiseks-tutvumiseks, hundi hulgumisega. Seal on toodud ära vanaisahundi ulgumine ja emahundi ulgumine. No kuulame, kas tunneme ära, kumb on isa, ema. Aga õudne küll. Meil on seal ka tähenduslik suurem moorile, kui ema ikka murrab isa tagant. Käesoleva aasta kevadel tuli välja, et me mitu aastat otsisime hundipesa, käisime mööda soos ja rabas oli tuli välja, et hundipesa oli 200 meetrilt taluuksest võpsikus, tund teeb, igasse kohta võib oma pesa teha isegi raudteetammi alla, kus rongi üle sõidab toidubaasi juureid. Ikka lähemale söödabaasile ja sagedasti. Perenaised vaatavad, et hunt on seal küll, aga tema karjale liiga ei tee. No ja mõtleb, et kui tema nüüd teatab seolete, jahimehed tulevad sinna, hävitavad võib-olla pesa ära seal, et siis hakkab tema loomi murdma. Nojah, putikat enam ei ole, tema hakkab ise murdma oma jaoks on apile putikat, on siis ta oma pesa Ireedanina kus on ikka räägi vanarahvas ja et hoiavad oma pesa ümbert, ei murra. Kuulge, vaadake Lihulas asjalikult mihklist, ta murdis ometi sealsamas, kus pesa oli seal kõige ligemalt murdisest kaks lammast, seekord iga kord huntidel ikka reegleid ei ole, see on hädapärast. Kas just peab nüüd selle hundipesakond murduma, aga võib-olla selleks teine rändav hunt ja ei saa, tal on täiesti vale seisuga teine hunte ei tohi sinna tulla niimoodi alla viie kilomeetri raadiusega ei ole ühtegi võõras, tunti ainult võivad olla eelmise aasta kutsikad. Nii et huntidel on ka nii-öelda oma turg ära jaotatud oma rajooni ja, ja 1900 13-l aastal Siberis Jalmis laskis seitse hunti umbes ühe versta raadiumis ja teadis alati, ta püüdis pesa oli seada seda, jäävitan Pöide siis need vanemad ja veel seitse tükki ära lastu. Ja perearst ütleb niiviisi, et no mis kuradi asi, see nüüd seitsem lastud pesakonna isa ja ema on veel alles, nüüd oli eelmise aasta pojad, seal jäi siis oma pesa juurde, saab, on nojah, just just saada kahju perekondadele. Ja ei pea käima mõlemad teised reeglid, kui nüüd salklase seitse tükki ära ja kaks vanahunti 11 kutsikaga, aga siis on niimoodi, et neid hunte liiga palju. Ma räägin nüüd ka Vändra rajoonis asuvat hunditeenust. No käesoleval aastal meie jahimehed on huntide hävitamises kaunis eesrinnas olnud ja meie isegi saime preemia põdraloa selle eest, aga eks hundid ju harjuvad ka jahimeeste kommetega ja lähevad targemaks ja tihti. Jahimehed armastavad, tuli jahil öösi käies töösoniaadionaalsestal silmad hiilgavad, nii kui laternat, siis on hea sõna silmade vahel, sihtilt valeta, tuli. A, nüüd hundid olid sellest aru saanud, et alati jahimeedik öösse vastu silmi lasevad. Ja nüüd tarkus ära õppinud, nüüd hakkavad paaris igavesi käima ja pigistavad. Vändra mehed sel hooajal teiste nii tavalisemate võtetega hunte kätte said. No tavaliselt mõtetega kaks hundipesa ja siis on veel vanu huntisi maha lastud, seltsimees kukk ja vist võidule toori mehedlasin turis kolm 14 tundi põdraluba ikka auga välja teenitud põder laskmata. Seltsimees sihver, kuidas jahindusklubi jahisportlased on huntide vastu võidelnud ja kuni tänaseni on minul teada 63 hunti hundi kõrval, muidugi on ka üks suurem kiskja ja hävitaja. Kitsede osas ilves, ilves ja eks ilves oli meie metsade kõige virajanalisem ja kõige võib-olla kõige osavam kiskja võib nii öelda või võib ütelda kõige verejanulised kiskja murrab ka siis, kui ta kõht on tühi, ei ole, murrab lõbu pärast, aga muidugi, kui näguripäevad kätte tulevad, siis ta läheb, võtab ikka selle varuks murtud asja, sööb ära ka veel ilvesejahti muidugi nii ja pidada kui hundijahti tema lipu piiridesse ei ole. Nii kindlasti ei jää istuma, muidu võib ka üle minna, aga kaudu kipub ikkagi ei, ta ei lähe puude kaudu, ta läheb ikka maad mööda. See jutt, et ilves puus käib, see võib ütelda nii. Jahimehe seisukohalt ei pea üldse viimase aja, põhiliselt tema ikka elab maas, ta ei olegi hea ronija, ei ole, ta on ikka võrdlemisi raske kerega, võib kaaluda seal kuni 40 kilu. See on juba päris suur ja kogukas loom langenud puude peal või nii languspuude peal, ta varitseb küll omale saaki ja kõrgematel küngastel kändudele kivide otsas heinakuhja kaasas, teinekord aga mitte mingil juhul, tema ei roninud puu otsa ega varitsed, kui nüüd teekäija mööda lähevad, sellele kaelakarvad. Aga kui suurest loomast ilves jagu saab? Ilves võib saada jagu isegi põdra, isegi põdrast, aga tavaliselt ta nüüd põdrale kallale. Tema teeb sporti. Spordimees on, tema ei piirdu mitte ühega, kui tal on murdmise tuju, sest ta murrab, seal on juhuseid olnud, kus viis kuus kitsal korraga maga, kurdid tõest. Aga Ilves hiilib ka väga, väga hästi aru, minul oma oma kogemused on, mina olin sokujahil, pillitasid soku soku sokuvile, ka see on ema hääl. Jah, ja sellega tee, säält tuleb sokk jahimehele pääle, inimesed, kes meid juttu kuulevad, ei näe ju kõike seda eelmised jahimehe riistapuud ei vaja erilist selgitust, kuivõrd need on üsna tuntud lokkija käristi. Aga mis võiks öelda selle soku pilli kummipall nagu tubakakott, millel on kummisuvi, palli, vile, seed, kase kaselehega ja, ja Gazett ohuga artell tegur teeb kolmeaastastele poistele. Nojah, ja siis mina pillitasin ja kasemetsa all kasvasid pikk rohi, nii umbes viis 60 sentimeetrit pikk hein ja ja kuulen kuskil krõbin midagi, mulle liigub ligemale. Sokk tuleb ka teinekord väga, väga niisugune ettevaatlikud, tasakesi kuskilt Kurivad, nüüd hiilib mulle ligemale järsku minu ees umbes 15. laugelt pistab ilvest ja ülerohu ja vaatab täpselt minu suunas, aga me heli oli umbes üks 10 minutit tagasi, kui ma tegin seda, viimati tulid täpselt selle heli suunas. No mis meil on mul piss põlvede peal, mina mõtlesin soo, et nüüd on su eluga soet, võitsin püsija kai plaksti, käis üle kaela ja valmis on juhuslikud hunti on kõlastusele samu? Jah, kanakulle ja rebast, aga mul ei olnud seal kõiksugused jutud sitoondaga Neltsi sokujaht tuli vahele paari sõnaga seltsimees Faivet, ehk võiks öelda, kuidas tal valge sokujaht läks. Jaanuar, see oli imelik šokk, ilm. Muistne igavese hunniku. Me läksime, sõitsime väljasid timuloizuku luba saadud ja. Ära naera, kiirustage, läksin ja proovisin ühte 16 lihtsalt lageda veel kännu peale maha ja tegin paar piuksu seal sellega. Ja ei läinudki kolme minutit mööda, kui sokk tuli mulle peale ja otsekohe eemalt vaatasin, kui tuli kond galoppi. Selle heli peale jäi umbes 40 meetri peale seisma vaates tunnistas mind kivi otsas ja ja tuli veel ligemale, muidugi jooksu pealt, mina andsin kohe plaksu ja paugu ja jooksis veel mõningaid sammu ja kukkus üle kaela maha. Mina muidugi hea meel käes, korras, ilus vana sokk ka nagu peab olema. Ja võtan ta sealt selga, tassisin umbes kolm kilomeetrit valgejõe asulani ja vahepeal veel tuli teha üks toimigressiga, sokujahil on jooksu ajal tuleb opereerida, sest muidu jääb sokulihal vastik maitsejõuga painla sinna metskonna aia taha maha läksin ise üle, teine poolelt toome sealt hobuse, viime asulast vahelt läbi, seda oli vahetu, umbes üks 300 meetrit. Niikaua kui saime hobused, tulime tagasi. Sokku enam ei olnud. Mina jäin sokkust ilmal metsaülemale, sulle ikka midagi näidata olid ja. Mis seal pühapäeval siiski oli mul jälle lohutus selle eest, ma aitasin seltsimees Kolgile lasta tema sokk koeraga kolgas. Nii et ikkagi soku praadi sain ka. Muidugi, täpselt saavad jutust aru ainult jahimehed. Ja metsa läksin ma ja metsa läksid Karu ja. Ma metslane ikka ikka. Metsale. Kõrtsi läksid mõrts ja kvartsi, anti kants, kanu. Jahimees ei l. Võrk ülendrikats. Neil olla midagi saaks. Oleksid sa ja ka silma pikaks karu jahimeest ka. Jätta. Ei ole ei kaks päeva ja ikka. Jätta. Vändra mehed seal selles eel rääkisid siin hundijahist pikalt-laialt, aga eks Vändra metsas Pärnumaal lasti karusid juba siis, kui meie isaisad olid alles veel noored jahimehed. Aga et see karujaht on üks päris ohtlik asi, siis mina, Vändra meestele, kus neid karusid ka palju on, ma võin õpetada parema püügiviisi. Kui on niisugune lugu, et karu tõesti on olemas, luba ka on olemas ja hea oma hinge pärast tegi seda kartust, palju on, siis. Võib teha niisuguse nalja, et võtte umbes nii üks, kolme meetri pikkune terasvarras vaadatakse jäme mänd siis lastasele männist auk, läbimistasin varras nii rööbiti maaga umbes meetri kõrgusele, nii mis paras. Karu kõrgus on. Aga siis teine, see varda ots tuleb teravaks teha, aga vint ka veel peale lõigates. Ja siis nüüd määrida see varras meiega kokku. Ja siis karu läheb hakkama seda metsalt varda ümbert lakkuma, aga varras läheb suhu ja ikka mesi jääb kaugemale, siis ikka läheb harrastaja sügavamale sügaval ei kao. Aga peaasi on mutri, peab kärmelt otsa keeran, muidu läheb jälle. Tallinna mööda nii püüdnud ja ei noh, vanaste püüti ikka nii. Möödunud aastal oli meil ka üks metssealuba, võiksime Roela vahtkonna metsa jahti kõventuurikasvale hundibrigaadi brigadir ja hästi siis lähme sinna metsavahti ka muidugi kindlasti kaasa tõmmata, sellele jäiretele. Räägime, aga karu oli kogemata üles äratas kas metssigade poolt võllid metsameeste poolt, kes metsad maha lõikesse. Ja metsavaht tuli püksi veriseid jalas, kui ma saaksin kuidagi näidata, see oli umbes niimoodi, et poisid oma. Kuid kui tuleb ette, vast võivad edastad, karvutas, erastad. Ciprides ütelge pärast inspektsioonist, et kolime tsiga. Isegi mina tean, ma olin siis noormees, elas karu üks karu Kohtla metskonnas, siis temal oli juba elukutseks nii kujunenud marja naisi hirmutada siis need panid jooksu, jätsid marja koril maa. Karu sai kõhu täis sellega, et see vastab ikka tõele maiasmokk ja ongi maiasmokk, keegi heasüdamlik ta, ega ta nii kuri luua, me ei olegi vana vene vanasõna ütleb ka niimoodi, et kui sa lähed karujahile, siis pane saun küdema, aga kui lähed põdra jahile, systebuuserk vall, mis muide, kas vastab tõele see, et kui karu ründab näiteks mustikakorjajad, siis pikali visata ja teeselda laipa? See on tõsi, et siis seda ei puuduta. Seepärast karu lasknud liha ei söö, karukoera murrab maha, siis ta kindlasti viita, kuskil elav matab ta maha niikaua kui nii kauaks, kui ta roiskuma hakanud, siis läheb alles söömas. Ja kui inimene teeskleb surnut, siis ta vaatab ka, et on raske, teda ei taha siis äärmisel juhul võitamataga maha. Ja no ja siis siis on aega pärast ellu tõusta uuesti tagasi, jälle. Kas teist keegi on lasknud karusid? 935. aastal? Noor poiss ja läksin käidud, varastasin klikiaeg oli suurärimees pütles. Tema oli minust kõrval, numbrite järgi pandi paika ja siis karudel lagedal Raisliku. Minule anti nagu väiksele nooremale veel kehvem kohta karu kogemata sattus mulle peale tema vasakul. Mina tulistasin. Valawis jäi, kohe kästi maha, hakkas ennast ümber tingima, nimi. No hea küll, vaatasin asja. Ei, ma Pululises papis all, kuul peal, laulab aeglane laadi Pühteri jooksis juurde, siis ütlesime, et sisse 250 krooni. Õde peame silmas teatud noh ja 205. Ilus on, aga eks teised meelakas Sondast ära sõita, seal seda Alutaguselt solda peale hakkasite, vahvisii uurima, mis jutt, see on, suvessoni puhas, sõbrantsi püssiga. Aga siis tegime niimoodi, et mõtlesime, vahetasime püsida. Ja tema oli liiga kallis poiss ja siis jäise püssi minul. Ja see oli, kas oli Karulasse? Ikka vist oli kallim, kui aulasse kuuls. Söödi kuldlevis, see oli esimene vilu päevas. Kaalus ta 86 kilo. No hea küll, ma räägin ühe juhtumi karujahilt. Seal Altai mäe jalal. See oli aprillikuu siis kui hakkab seal lumi sulama, on seal kombeks jahimeestel neid määrasi lasta, läksime laiali sõnamäe jalal, väikene võsastik seal ja mina kuulen mingisuguste niisuguste mõminat seal sees. No ma arvasin, et nüüd ongi määrade perekond seal kivide vahel, et mängivad ja mina rooman seal üsna ligidal leiba, olin üks 15 sammu ja vaatan, et need samased, need ei olegi määradit, trikesed, karupojad mängivad kahekesti ajavad 11 taga ja nii oli igavene mõmin ja kisa seal. Ja nii ma seisin seal natukene aega, tõusin juba Põllija järsku kulmukrõbin selja taga ja vaatame üks viis meetrit mul selja taga karoni mani emakaru, suur käpp peale, tulemus. Oli puu, mis teha tol momendil, kui oleks õieti taevand, tähendab, siis poleks mind praegu siin ka olnud ja mul tuli kohe meele, mul oli laagrid, olid mõlemas raudus, olid laetud ja kohe sihtisin karule silmade peale kaks pauku kohe mööda vahtimist. Ja läks nii, on need õnnelikud, et mõlemad silmad peast välja karul ja vot karu, selle asemel, et tal on peal tulla, hakkas juba siis komberdama darma mööda mäekülgi mööda alla, mina siis alles sain, oli neli kuuli, oli vöösid kaasas, sain kuulid sisse, jooksin järel, siis lasin kuuliga neli kuuli kõik ära, nagu öeldakse ka, et oli surnud. Sealt külastusi sarjad saime ja tõime ära. Etjas sai pidu seal külas peetud selle karuliha söödud jalaga. Karu kaalus 250.
