Tere kõigile kommetest või rituaalidest ja uskumustest rääkiva sarja tänase saate ühendame draakonitele loomakest telekes võivad endas kanda nii head kui kurja vastavalt eri paikade legendidele ja uskumustele, siis lisaks kõigele on need olevused ka silmatorkavad välimusega ning ka värvide pealt pole Neid maalinud kunstnikud aegade jooksul kokku hoidnud. Ühes ootab meid retk sellesse kaunisse ja hootiga väga kõhedesse maailma, kus need tuldpurskavad tegelased elama tahad ning kõigest sellest on valmis jutustama orientalist Martti Kalda. Minu nimi on Haldi Normet-Saarna. Marti kuu aega tagasi algas draakoni aasta ja ennustusi sellega seoses on küll seinast seina. Mis nii-öelda rõõmsameelsetest ja lootusrikastest kuni kaost ja hävingut, lubavateni? See on see siis nüüd järjekordne näide sellisest inimesest. Suurest müstifitseerime vajadusest. Võib-olla see on hoopis näide sellest, et idamaadel usutakse, et vastandlikud tõed võivad eksisteerida täpselt samaaegselt, nii et draakon võib tähendada nii positiivselt kui negatiivselt ühe korraga. Need eksisteerivad kõik paralleelselt ja tahaksin kohe alguses öelda, et kui me räägime siin draakoni aastast, siis me räägime Hiina draakoni aastast Hiina kalendri järgi. Heinakalender selgituseks ka koosneb tegelikult 60-st vastastest tsüklitest, kas siis kombineeritakse omavahel viit elementi ja 12 looma on seal, mis siis kombineeruvad. Nii et täpselt sama aasta, nii nagu meil siin algas v tra kuni aasta või ka sinise, sest sinine vee värv, see kordub siis täpselt 60 aasta pärast, aga aga iga draakoni aasta kordub siis iga 12 aasta tagant. Musta vesidraakoni aastaja, jah, praegu just ei algas siis, kui hästi täpne olla, 23. jaanuaril 2012, nii et ei alanud päris aasta algusest ei ole terve see aasta draakoni nii-öelda märgi all ja jätkub natukene järgmisesse aastasse ka, et lõpeb üheksandal veebruaril 2013. Nii et kui räägitakse, et üks või teine inimene on sündinud draakoni aastal, siis tegelikult tuleks vaadata hästi täpselt neid kuupäevi. No sellel eelmisel sajandil on siis draakoniaastat näiteks olnud 1928 40 20 52 64 76 88 ja 2000, meie siis väikene jupikene järgmisesse aastasse. Aga need on siis tõepoolest nagu hiina arusaama järgi draakon kui selline sümbol ja, ja oluline kultuurielemente ei ole ainult Hiina nähtus, et tõepoolest see Hiina arusaam draakonist kui sellisest hästi maskuliinsest ja nii-öelda seda Indiang süsteemis, seda yangi esindavat energilisest jõust, see on tõepoolest levinud siis Hiinas ja Hiinast natukene väljapoole, Mongooliasse, Jaapanisse, aga tuleb öelda, et väga oluline on näiteks draakon ka Vietnamis. Seal on loomulikult Hiina mõjud väga tugevad, on täiesti iseseisev draakoni kultus Birmas kus see mõju on juba juba väga küsitav. Hiina mõju aga ka näiteks sellistes riikides nagu Iraan ja Aserbaidžaan kus see on täiesti lahutatud sellest sellisest Hiina kultuuriruumist, kus on seotud pigem nii-öelda pärsia ja Kesk-Aasia nägemusega, rääkimata sellest, et draakon on sümboolikas ja kultuuris, kunstis, kirjanduses oluline Euroopas. Ja siin on ka mitmed elemendid omavahel põimus. Aga kui nüüd tagasi pöörduda selle draakoni aasta juurde? No inimesed kindlasti soovivad teada, et mida see draakoni aasta siis toob? Muidugi ennustusi on väga mitmeid eripalgelisi, et kas see toob head või kas toob halba, tuleb öelda, et Aasias siiski eriti Kaug-Idas usutakse, et draakon on ikkagi positiivne sümbol. Positiivne sümbol. See on rikkuse edu, õnne, ka poliitilise edu võidu sümbol. Selles mõttes võib ta olla ka destruktiivne, et üks pool võidab, teine pool kaotab. Draakonid on seotud kalliskividega. Väga-väga paljude kalliskividega teda seostatakse, teiseneb ka mõnel eriti kirkalt pildil välja nagu kalliskivi. Jah, ja ja eriti just Lõuna-Hiinas ja Birmas ja Vietnamis on ta seotud kalliskividega selliste kalliskividena nagu rubiin ja safiir-id ja, ja ka merevaik ja väga paljud legendid on näited, eks Põhja-Vietnamis usutakse, et et siis kui hiinlased ründasid, siis Vietnami kuningatele tulid draakonid, Appija sülitasid siis rubiine ja igasuguseid kalliskive merre just nagu rünnates sellega. Ja tänapäeval on siis need kalliskivid muutunud sellisteks Saarteks, mille vahel ka turistidele cruise korraldatakse, samamoodi Põhja-Birmas usutakse, et rubiin on just nimelt palju, sellepärast et seal mägedes elavad draakonid ja need rubiinitanud tekkinud siis draakonite pisarad, sest teatavasti firma on üks nendest maadest, kus rubiin ja väga palju saadakse. Aga Draakoni aastaga. Inimeste poolest teostatakse igasuguseid juhtivtöötajaid, aga ka leiutajaid, näiteks neid, kes publitseerivad midagi, need, kes reklaamivad midagi. Et ajakirjandus võiks ka olla väga sobilik. Näiteks draakoni aastal sündinud inimestele tuleb leiutajate aasta ja sellise vaimse erksa säästa, et räägime, jah, räägime 20 30 aasta pärast, et kas, kas sellel aastal on sündinud palju leiutajad ja tulevasi riigijuhte või, või mitte, aga aga seda siis tõepoolest Aasias arvatakse, et draakon on sellega seotud. Siin vaatasin, et draakoni aastal on lubatud ka sellist pingetest vabanemist ja ühesõnaga mingid mured, mis on pikka aega arvanud, et nendest saab lahti ja kõiki selliseid sümpaatseid asju on lubatud veel lisaks. Ja selle hiina kalendri just selle 12 aastaste tsüklite puhul draakoni aastal mõnes mõttes nagu selline nullimise või ütleme siis bilanss viiakse tagasi sellisesse algsesse seisu ja kõik just nagu algab, algab uuesti, et see on ka kahtlemata draakoni roll selle puhastav, tühjendav aga muidugi siin on ennustatud looduses mullistusi. Ka seda võib draakoni tegevus kaasa tuua, kahtlemata siis on veel öeldud, et ettevaatust, sulid, kõik hämarat teod tulevad päevavalgele, draakoni aastal. Janu meenutame seda, et eesti keelestki ja, ja väga paljudes Euroopa keeltes on olemas selline suurepärane sõna nagu Trakooniline. Et võib-olla mõned on kuulnud, tähendab üliranget või, või karmi või julma. Kui hästi täpne olla, siis see küll pärineb kreeka seitsmendal sajandil enne Kristust elanud seadusandja tõenäoliselt ühe esimese Kreeka seadused kirjutanud mehed Rakooni nimest ka, aga tema nimi muidugi siis vihjab sellele samale kreekakeelsele sõnale Dracoon, mis meres või vees elavad hiidmadu tähendab nii et selles mõttes Trakooniline ja karm sobib suurepäraselt. Ja muide, eesti keeles on veel üks võõrsõna, mis on draakoniga seotud. Peale draakoni endas on siis sõjaväelast tähistav sõna tragun. Et teatavasti siin 16 kuni 18 sajand olid Euroopas väga populaarsed ratsaringi kapuvad püssimehed ja kuivõrd need olid ühed esimesed püssimehed üldse püssidest tuli teatavasti tuleleek koos kuuliga eestlaetavatest püssidest, siis siis hakati neid ka draakoni nimega nimetama. Et me oleme päris päris mitmeid asju saanud ja muidugi eesti keeles võime draakoni kohta öelda ka lohe lohemadu ja see on noh, ütleme siis, kui me väga soovime eristada, siis ütleme niimoodi, et Euroopa kultuuris on meil lohe ja lohemadu ja, ja Aasias on meil draakon. Aga kuivõrd see draakoni sõna tuleb ka tegelikult kreeka keelest, siis ei saa öelda otseselt niimoodi, et üks on Euroopa ja teine naas. Nagu ma ütlesin, Euroopa draakoni või lohe kujund tegelaskuju on tegelikult kujunenud väga mitmest erinevast allikast. Kreeka mütoloogia on tõenäoliselt üks esimesi ja kõige olulisemaid, aga seal on momente veel nagu näiteks Lähis-Ida ja piibli ja võib-olla isegi piiblieelse kultuuri pärand ja tegelikult ka ka vanaskandinaavia Euroopa tänases või isegi keskaegses arusaamas. Kõik need Lähis-Ida-Kreeka ja ja vanaskandinaavia arusaamad tegelikult põimuvad. Väga ilusti on näha näiteks ka lastemuinasjuttudes, mis draakonist räägivad. Muidugi, kreeka mütoloogias on päris mitu huvitavat draakonit. Kõigepealt äärmiselt sümboolne tähendus on draakoni hammastel Draakoni luudel. Kui me vaatame näiteks lugu Jaazonist, kes oma Argonautidega seilas tõenäoliselt mustale merele tooma ära kuulsat kuld villakut siis üks tema põhilistest ülesannetest oli künda, tuldpurskavad härgadega maad, külvata lohe hambaid ja nendest võrsuvad sõdalased, võita nii seal otseselt ei olegi, sellist nagu lohet. Seal on küll üks lohe, kes valvab seda kuld villakutega. Aga palju olulisem roll on nendel lohe hammastel. Aga selliseid lohe taolisi monstrum on kreeka mütoloogias veel meenutame, kaks nendest võidab Heracles. Üks nendest on Lerna soos elab hüdra, kellel on väga mitu pead, kelle veri on mürgine. Kelle päid ei saagi maha raiuda, sest kohe kasvab kaks tükki asemele. Enne kui siis Heraklest õpetatakse, tuleb tulelondiga üle üle tõmmata, et siis enam pead asemele kasvaja, üks hüdrapeadest on suremas hoopiski. Ta saab küll selle maha raiuda ja, ja matab selle sissekivide alla, aga, aga põhimõtteliselt on ta endiselt seal seal olemas ja huvitav on just see mürgine veri, sest draakonite puhul, juhul kui nad tuld sülgavad, siis paljudes müütides mainitakse just nimelt seda, et nad on võimelised ka mürki eritama. Nii et see moment on äärmiselt oluline. Herakles näiteks kastab oma nooled sinna Lernavida vere sisse ja need on edaspidi mürgised. Samamoodi on kreeka mütoloogias olemas kuulus püüton, millest on loomulikult sisse sihukesele boamadu nime saanud, tema siis tapetakse jumal apolloni poolt ja, ja tema pea on samas Delfis, kus siis Oraaklit kreeklaste arvates ennustusi jagasid just nimelt sellest samast lohe peast õhku selline mürgine aur on see, mis, mis ka delfioraakleid kahtlemata mõjutab, ütleme siis on ekstaasi viiva tähendusega. Lisaks sellele kreeka mütoloogia nimetab pelga aarese sõjajumala poega kes oli ka lohe ja kes valvas Teeba lähedal allikat ja lõpuks siis Teeba rahvas sai temast jagu ja nendest lohe hammastest sündinud sõjameestest saigi alguse. No vähemalt ühe siis kreeka kandi Teeba linna esivanemad sündisid sealt. Kas draakonid olid kreeka mütoloogias ka olevused, keda pandi varandusi valvama? Jah, vähemalt üks nendest valvas me juba siin nimetasime lohe valvas kuld, villakud. Lisaks lisaks lisaks sellele Herakles võitis sellise mao, kelle nimeline Ladoon valvas Hezberiidide kuldseid õunu alistas selle, nii et varanduste valvamine ja kahtlemata on, on üks äärmiselt oluline motiiv aga võib-olla isegi olulisem kui kreeka mütoloogias see varanduste valvamine. Se varandust kaitsmise motiiv nende lohede puhul, mis, mida me oleme harjunud sealt keskajast alates muinasjuttudes ja folklooris kohtuma tuleb hoopiski vanaskandinaavia ja vanagermaani pärandist. Vanadel germaani lastel ja vanadel nii-öelda viikingirahvastel oli mitmeid lohesid, kellesse nad uskusid, nad arvasid, et maailmapuu, mille peal kõik maailmad on seal on lohe juurte all, kes nokitseb kogu aeg neid juuri, arvasid, et üldse meie maailma ümber on hiiglaslik lohe madu. Aga kõige olulisem lohemadu, kellega kõige huvitavamad legendid seotud on kahtlemata Faf niri nimeline madu. See oli siis sedasorti madu, kes algselt ei olnudki üldse madu, vaid tegu oli kääbuste kuningapojaga kes nii kangesti soovis kaitsta oma kulda ja varandusi, et muutus siis sellisest inimtaolisest olendist loheks, kes neid varandusi seal mäe põues kaitses ja siis lõpuks ta siis tapeti. Vara Skandinaaviasse mütoloogias on see Sigurd, me oleme kindlasti kuulnud nii pelungide laulusteriti siis Richard Wagneri kuulsa ooperi läbi Sigfrid, eks ole, sakslaste poolt armastatud tegelane, see on täpselt seesama lugu, seik pritsis, lõpuks tapab selle selle mao ja noh, eks ka populaarses tänapäevases laste fantaasiakirjanduse maailma selle kaasa motiive äärmiselt populaarseks saanud, meenutame Sõrmuste isanda, seal on samasugune tegelane, see, see kolumn, kes kaitseb oma sõrmust. See on noh, peaaegu et otse maha kirjutatud. Sest oli ju tol kiin tegelikult ametilt keldi ja germaani mütoloogia uurija ja professor, nii et oskas selle motiivi selliseid huvitavalt väänates sinna sisse panna. Ja vastab tõele vist ka see, et Põhjala viikingid panid nikerdatud lohe päid laevade vööri, millega nad rüüsteretkedel käisid ja see on kahtlemata üks selline hirmutamise vahend ühelt poolt ja teiselt poolt nad uskusid, et see toob neile edu. Mitte ainult laevade käilakujusid ei tehtud Draakoni taolisteks, vaid ka relvadel, kilpidel kujutati draakoneid ja siin ei saa kuidagi rääkida seostest seostest idamaadega, et see on ikkagi puhtalt selline Euroopa oma motiiv Europa oma draakon, Euroopa oma draakal, Euroopa oma lohe ja lisage siia ka seda, et peaaegu kõikidele Euroopa rahvastel on vähemalt mingisugune oma lohe olemas. Kui soovime eestlaste oma, siis meil on ka Kreutzwald kirjutas põhja konnast. Et see on ka omamoodi draakon tegevus, millega ta tegeleb põhja konn kõike kõike õgib. Sööb ja üldse kogu see kogu see lugu meenutab ühte sellist draakoni lugu. Täna räägime draakonite-ga seotud kommetest ja uskumustest. Stuudios on orientalist Martti Kalda. Euroopas keskajaks kujunenud pilt oli ikkagi selline, et draakon pigem oli halb. Ma ütleks, et see eelkõige tuleneb piiblist ja tuleb kristluse kaudu. Sest noh, vanas Lähis-Idas sellised ussi keha ja üldse need need elemendid, millest üks draakon koosnes, need võisid olla väga mitmed erinevad. Ja see võitlus müütilise ussiga või inimbussiga või mingi loomussiga on ikkagi olemas juba piiblieelses kirjanduses, vaatame sealt Babüloonia ja Assüüria eest. Ja piiblis endas ka. Ja nüüd on probleem ongi selles, et et see piiblidraakon, kellest on väga palju, muide uhkeid uhkeid kirjeldusi, et huvilistel soovitan vaadata ja eelkõige Iiobi raamatut 40.-te 40 esimest peatükki, kus kirjeldatakse sellist jõe koletist. Korra öeldakse krokodill ka, aga, aga tegelikult, et kui, kui päris heebreakeelset originaali vaadata, siis siis tuleb öelda, et ei ole ikka kindel küll, kas krokodillitegu võib-olla on jõehobu, võib-olla on mingisugune hoopis müütiline koletis ja teine võib-olla isegi kristluse jaoks palju olulisem on siis Jesaja raamatu 27. peadikus, räägitakse maost, kelle nimi on Levjaatan ja see ju teatavasti on üks saatana nimedest või vähemalt üks saatana käsitöölistest. Noh, ja siis hakati ilmselt mõtlema ka selle peale, et et kui lohe on poolenisti madu, siis madu ju meelitas Eevat paradiisist keelatud vilja keelatud vilja maitsma ja lõppude lõpuks ka Johannese ilmutamis raamatus see kuulus 13. peatükk räägib just nimelt sellisest elukast. Nii et need kõik saavad kokku, need sõidavad sellele kreeka ja vara skandinaavia alusele just nagu sisse ja vormub selline keskaegne nägemus pahast kurjast saatanat, esindavast draakonist, mis muidugi kõige paremini sellises keskaegses Euroopa kirjanduses avaldub selle selle kuulsa Püha Jüri loona või Püha Georg, kuidas soovite, et erinevates kohtades erineva nimega, aga igatahes üks peainglitest ja rüütlitest ta siis tapab. Püha Jüri sündis tänapäeva Türgi territooriumil. Jah, Püha Jüri sündis küll seal, aga see lugu, see algne lugu sellest lohest, kes häirib ühe konkreetse linnaelanikke, ei lase selle linna elanikel siis järvest vett võtta ja kuivõrd vesi elutähtis, siis siis nad peavad midagi talle alati ohverdama, alguses loomi, hiljem oma lapsi ja ja lõpuks läheb kuningatütar loosi ja siis tuleb Püha Jüri mängu, see tegevus on tegelikult paigutatud Liibüasse. Nii et Põhja-Aafrikas käis siis Püha Jüri seda lohet tapmas ja tuli appi just sellel kriitilisel hetkel, kui siis kuningatütar oli ohus. Loomulikult tappis lohe ära ja nüüd on siis kristlik motiiv, kristlik moraal. Et kuningas ja kogu linnarahvas nägi, et kui kristlik rüütel oli millegi sellisega hakkama saanud, siis nad kõik pöördusid ristiusku ja ehitati väidetavasti sellele kohale, kus siis see lohe ära tapeti. Neitsi Maarja kirik ka. Püha Jüri oli üldse üks väga armastatud tegelane, armastatud pühak ja Eestiski on talle pühendatud kirikuid. Absoluutselt. Ja võib-olla võib isegi öelda, et nendest keskaegsetest sellistest rüütel pühakutest kõige populaarsem üldse, mis maailmas on, kusjuures selliseid tegelasi, selliseid klassikalisi lohe tapjaid on Euroopa keskaegses kultuuris paju ja, ja enamus neist on pühakud. Sedasorti lohemaotapjaid pühakuid on umbes kümmekond, aga tõepoolest Püha Jüri neist neist kõige populaarsem. Nagu ma ütlesin, siis väga mitmete erinevate nimedega ta on kuni kuni siis Kataloonia välja, kus näiteks on san hordi kultus, aga see on lihtsalt nimi moonutatud sellest võib-olla üks sellise Püha Jüri populaarsuse allikas. Eriti kui me vaatame näiteks seda õigeuskliku Ida-Euroopa ja Venemaabaasi, on ka selles, et tegelikult slaavlastele oli juba enne ristiusu vastuvõtmist põliinades lugusid kangelastest, kes said jagu kollidest eesti keelestki, on põliinasid, tõlgitud ja kõige kuulsam selline paha mees on siis Zmaiko röövitš. Juba see Smeisel ütleb, eks ole, elajasse on see Draakoni kohta Ida-Euroopas kasutada kolmepäine roheline loomaga padega ja sülgas tuld ja siis tuli suur kangelane Tobrünjanikeetikia lõidel pea maha. Selliseid on väga palju. Aga tuleb siiski öelda, et mõningates Euroopa kohtades on sellest pahast draakonist nagu kaugemale vaadatud ja nähtud draakonis ka ka positiivset, et ei ole ainult draakon negatiivses tähenduses meile tuttav, vaid on mitmeid sümboleid, kus, kus draakon on või lohe on populaarne ja hea. Näiteks Ungari kuningas Sigismund asutas keskajal draakoni ordu mis oli mõeldud türklaste vastu sõdimiseks, nii et ristiusu kaitseks. No Ljubljana linna kaitsevaim sümbol, draakon, roheline Con Tuudurite dünastia Inglismaal. Seesama Henry, kaheksas kuulus oma naiste poolest Verine, Mary ja Elizabeth, esimene need kõik Tuudorite dünastiast. Nende lipul oli alguses punane ja hiljem kuldne draakon ja see pärineb ikkagi sealt vanadest kelti aegadest, kus kuningas Arturi legendides kuningas Arturi ennast ja tema isa nimetati Pendraguniks draakoni pea, draakoni pea. Just see oli selline liidri tiitel. Nii et ei olnud ainult ainult negatiivne. Samamoodi tänapäeval on draakoni sümboolikat lugematud firmad, lugematud seltsid, spordiklubid. Põhiliselt näibki, et spordiklubidele see draakoni sümbol kohutavalt meeldib. Need on ikka erakordselt selline dekoratiivne ja ilus, silmatorkav ja agar. Jah, mida arvata sellest, et väidetavalt mõned teadlased on sidunud draakoni legendide tekke üldse dinosauruste luude leidmisega näiteks? Täiesti võimalik, et see on üks selline allikas ja eriti võib see olla tõsi seal Kesk-Aasiasse Hiinasse, kus ju teatavasti dinosauruse lihtsalt nagu füüsiliselt neid luid skelette niivõrd palju on leitud. Aga samamoodi Euroopas. Aga kindlasti ei ole seal ainult dinosaurused. On ju olemas ka mitmed kahepaiksed, nagu plaanid või krokodillid või ka maod. Ja see on ikkagi mütoloogiline olend, mis on, mis on kokku pandud väga mitmetest motiividest. Ja selline kokkuliitmine erinevate loomade osadest oli näiteks vanas Lähis-Idas hästi populaarne ja kandus üle kreeka mütoloogiast, kus meil on lugematul arvul selliseid erinevate loomade osadest moodustatud koll mille kohta me kõikide kohta ei saa öelda lohe. Ja tegelikult raske ka piiritleda, et kust see lohe nagu algada, kus lohe nagu lõpeb selle mütoloogilise tegelase juures. No igal juhul nende dinosaurus. Ja kõigi nende teistega, kuidas on, aga noh, ilmselt tõenäoline on see, et, et sellised hiiglaslike tiibadega roomajad, eks ole, nad täidavad inimeste kujutlusvõime mingisugust vajadust, mingit juba iidset vajadust. Et nad on eksisteerinud müütides ja. Noh, see on sama samamoodi nagu nagu teema, neid kujutatakse ette, et inimesel on vaja ikkagi anda sellele deemonile mingisugune selline füüsiline kuju ilma seletada, just nagu ei kujuta seda ette ja kui mõned nendest deemonitest on negatiivsed, siis miks mitte mõned ka positiivse Kui me nüüd vaatame Euroopast kaugemale, kui me vaatame idamaadele, siis peaks ütlema, et eksisteerib ka seal kaks peaaegu täiesti teineteisest lahus seisvat draakoni maailma üks on see Pärsia ja India maailm kus räägitakse ikkagi sellisest kõrvetavast maost. Täpselt niimoodi ongi asi, hakk on, on pärsia keeles ongi madu, kes põletab. Ka India mütoloogias on üks mao ja lohenimedest on ahi, see ongi uss. Nii et selline kurivaim on. Kas ta tingimata nüüd sellise draakoni kujuga? Eraldi küsimus mitmepäine? Kahtlemata. Tavaliselt kirjeldatakse, et tema selline veider kuju imelik olemine on tingitud sellest, et Ta on sugulaste vahelise abielu tulemus. Näiteks pärsia mütoloogias Sahnamee kuulus kuningate raamat kirjeldab, et see on seetõttu, et ema magas omaenda pojaga. Ja väikene vihje, samasugusele on ka India teoses Ring veeda et ta kuidagi oma oma emaga seotud. Nii et see võib olla ka selline eelajalooline teadus, et sugulaste vahelised abielud ei ole võib-olla head. Pärsia mütoloogias. Sahhaki üldiselt ei võideta. Lõpuks hagist saadakse jagu niimoodi, et ta suletakse mägedesse, aga ta on seal mägede sees alati olemas. Ta põhjustab maavärinaid. Maavärinate antakse, selline põhjendus aga, aga väga pikk. Ega sa hakk ikkagi usutakse, et vanas ülimuistses mütoloogilise vajal valitses, et oli, oli olemas hea aeg kuldajast ja oli olemas ka paha aeg. Ja vot see paha aeg oli siis see nii-öelda draakoni võimuaeg nüüd indes on sellest draakonist tehtud selline, kes, kes ei hoia mitte nii väga varandusi kulla ja kalliskivide näol kinni, kuivõrd hoiab kinni taevast vett. Ehk siis kõige olulisemat, mis, mis muudab maa viljakaks. Writra, selle tegelase nimi ja aarilastel ringveetase on selline väga selge nägemus, et tuleb jumal Indra ja, ja võtab oma vasara. Virutab sellele Writrale pähe või selga ja siis alistab selle. Britravitra läheb katki ja sealt seest tulevad veed. Vahest öeldakse ka, lehmad tulevad välja ja ja puistavad seesama selle vedeliku maa peale vihmana ja siis kõik hakkab kasvama. Loomulikult on tegu mussoonvihmade algusega, ei mingit draakonit, ei mingisugust draakonit. Vitro kohta öeldakse küll, et ta on madu või kirjeldatakse teda kollina. Aga otseselt sellist sellist draakoni või lohe, sest klassikalist pilti temast ei ole. Ja hiljem muidugi tehakse siis tema tapjast Hindrast ka paha jumal tõtt. Öeldakse, et Petra oli küll ta oli küll koll, aga ta oli preester preestrite soost ja seetõttu Indra on mingi sellise kohutava kuriteoga hakkama saanud, et ta preestri ära. Teatavasti see on Indias üks üks kõige kohutavamaid kuritegusid, kuidas lohe preestriks sai, kuidas Smaleline teooria, tekki, jumalad ja mütoloogilised olendid, need on ka siis paigutatud mingisugustesse ühiskonnakihtidesse, et kes on siis preester, kes seal sõdalane, kes on lihtrahvas. Et selle selle järgi on täiesti võimalik, et võib ka olla paha ja võib olla ka nii-öelda kõrgemast ühiskonnakihist, samas kui Indra ise tüüpilise sellise sõdalasjumalanna tegelikult sõdalaste kastist, nii et ja preestrit on nendes väga halb asi. Müüdile anti just nagu hiljem teistsugune tähendus hilisemas kirjanduses ja kõrvaldati üks jumal lükati just nagu kõrvale ja tulid, tulid uued jumalad asemele. Teine täiesti iseseisev traditsioon, Aasiast on siis juba nimetatud hiina ja jaapani ja korea ja traditsioon sellisest klassikalisest draakonist. Positiivse võidu sümbolist Hiinas muidugi draakon oli eelkõige seotud keisrivõimuga juba seal 1000 aastat enne Kristust, nii et võime rahulikult öelda, et 3000 aasta jooksul draakon tähendas kõikidele Hiina rahvastele ja Hiina ümbritsevatele rahvastele keisrivõimu võimu liidrid, et kui niisugust ja kuivõrd usuti, et keiser on on ka füüsiliselt seotud looduse taassünni ja, ja viljakusega ja ka ilmaga, siis seostati draakonit ka sellega draakonid hiinas, jaapanis oskavad vihma välja võluda ja üldse oskavad ilma muuta kontrollivad vett. Kuivõrd käsil on ka v draakoni aasta, siis suurepäraselt arusaadav. Ja tooksin tegelikult ühe motiivi siia veel, et räägiti ju surnud Korea diktaatori kohta. Ta suudab ilma kontrollida. Vot see on täpselt samamoodi seotud selle draakon kui võimuesindaja ja tema atribuudid. Selline üks atribuut on lahtlemad. Selle ilmastiku kontrollimine seal jaapani, hiina, korea kultuuriruumis, draakonil on täielik võim loodusele ja draakonite järgi. Hiinas ja Jaapanis. Määratleti ka ametnike hierarhiat. Ametnikud kandsid draakoni sümbolit Draakoni märgi, ehkki tavaliselt see oli draakoni käpa märk. Usuti, et draakoni küünised on nagu kotkal. Ja mitu küünist oli selle järgi siis hierarhias kõige tähtsamana keisri sümbolina. Draakonil oli viis küünist, kes kunagi satub Hiina näiteks kuulsatesse Ming dünastia keisrite haudade juurde. Vaadaku seal olevaid sümboleid, seal on kõikidel draakonite viis küünist, kui on mingisuguse madalama ametnikuga tegu, siis on neli, kolm, kaks ja nii edasi, hiinlased usuvad tegelikult sellesse draakon on nende sisuliselt esiisa. Ütleme siis niimoodi, et tootemloom, kui me räägime sellisest hõimutavast umbes samamoodi nagu mongolid del ja türklastel on hunt ja tiibetlaste ahv selleks tootemloomaks esimeseks. Et hiidlaste jaoks on siis draakon ja, ja tõepoolest draakon võib koosneda väga-väga mitmetest erinevatest osadest. Üks võib-olla kõige üllatavamaid eurooplaste jaoks on, on, see draakonil on hirvesarved noh, et muud asjad, sellised sellised arusaadavad, aga vahest räägitaksegi hobuse peast. Nii et kere on siis, seejuures on siis madu ja nahkhiiretiibadega hirvesarvede hobusepea ja kalasoomustega ja siis nagu öeldud, siis kotkakäppadega, et see on selline tüüpiline idamaine draakon, see, muide, mitu käppa, kui neil on, see on selliste suurte vaidluste ja ilmselt ka kunstnike vaheliste vaidluste küsimus nii Euroopas kui kui Aasias. Kuni selleni välja, et on draakoneid, kellel ei ole üldse käpp hüppasid ja hästi tüüpiline on see, et ka draakonil ainult tagumised käpad ja esimestega ta toetub hoopiski tiibadega, kui on vaja maapinnale toetada. Või siis liugleb taevas üldsegi ilma ilma käppadeta kuni kaheksa käpani välja, nii et maast kuni nii-öelda sajajalgse nii vastavalt sellele, kuidas teda näha on soovitud ja missugune kuju on siis inimeste meelest see kõige mõjuvõimsam ja aukartustäratavam ja hirm mõtlevam tundunud. Nojah, näiteks nendel kuulsatel Hiina uusaasta pidustustel, mis siis meil ka siin on juba toimunud valdavalt kasutatud draakon on ju tegelikult hoopiski ilma käppadeta õhus teda õhustada lennutatakse ja tihti ka see, mis sümbolite kunstis või näiteks majade katustel hiinapärastel ülespoole otsaga majade katustel kujutatakse ilma käppadeta draakon, draakon, madu, ja noh, tuleb öelda seda, et erinevates piirkondades muidugi, draakonil on väga palju erinevaid funktsioone, et Hiina on ise ka äärmiselt suur riik. See, millisena ta on jõudnud Koreasse, millisena ta on jõudnud Jaapanisse või ka näiteks Vietnami või veelgi enam näiteks Butaani mille lipulgi ju draakon on, see on äärmiselt erinev, on tõepoolest saaks peaaegu igast erineva piirkonna draakonist rääkida, terve saate aitäh jagu. Aga mida siis soovitaks, on see, et kui käite niida maadel ringi, siis jälgige, see draakoni sümboolika ei pruugi olla selline nii-öelda puust ja punaseks või kõige ilmsem siis võib olla peidetud peidetud väikestes, väikestes sümbolites see võib olla ka ainult mingisugune draakoni saba või draakoni silm või draakoni soomused kuskil kunstis või sümboolikast kujutatud. Rääkimata sellest, et kui näiteks osata kohalikke keeli, siis nendes ütlustes, mida kohalikes keeltes kasutatakse draakon kui selline tähenduse andja edu ja võimu tähistavad sõnade ja väljendite puhul on ikkagi järgmiselt oluline. Et kui räägitakse tõusvast rahast, Konist, siis see tähendab, et keegi on ta edu on pidevalt tõusvas joones keegi teeb karjääri näiteks või räägitakse viljastavast draakonist, siis, siis on juttu ikkagi sellisest põllumajanduslikust, edust või rikkuste kogumisest. Võib vist öelda, et lohed ja draakonid nende vahele võib panna võrdusmärgi, eks ole, nad on maailma rahvaste müütides ja uskumustes pärimustes enim esinevad tegelased, et seega neisse väga usutud. See on nii. Aga siis polegi muud kui head, draakoni aasta jätku ja selline oli tänane saade draakonist idas ja läänes ning pisut sellest käimasolevast draakoni aastas samuti. Stuudios olid Martti Kalda ja Haldi Normet-Saarna. Helirežissöör oli Maristomba. Nädala pärast kohtume folklorist Marju Kõivupuuga kuulmiseni.
