Kui inimesed suudaksid lahendada konflikte eos
või väga varajases faasis, väheneks ilmselt ka erinevate
menetluste arv sotsiaalkindlustusameti vabatahtlikuks konflikti.
Vahendajate abiga ongi riik seadnud eesmärgiks edendada kultuuri,
kus kahju, tekitajad ja kannatanud saaksid silmast silma
suud nii-öelda puhtaks rääkida.
Juures toetavad spetsialistid, kes seesuguseid vestlusi läbi
viia võtavad taastava õiguse kasutamine erinebki
tavapärasest menetlusprotsessist. Just osapoolte vahelise avatud dialoogid,
kus otsitakse muu hulgas vastust ka küsimusele,
kuidas on võimalik tekkinud kahju heastada jätkab
justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna tiimi juht
Stanislav Solodov. Mida me näemegi, eks ole, nagu riigis tervikuna,
et noh, on väga palju selliseid pisemaid väiksemaid rikkumisi,
kus dialoogi puudumine kannatanu toimepanija vahel siis
selles protsessis ongi nagu selliseks suureks takistuseks,
et miks siis teo toimepanija tegelikult vastutust võib-olla
ei võta, kui seal dialoogi võimalus luua,
siis teo toimepanija saab ka omatehtud tegudest paremini aru,
mõistab millised olid tema käitumise tegelikult tagajärjed. Taastavat õigust on võimalik rakendada nii kohtueelses
menetluses paralleelselt kriminaalmenetlusega,
aga näiteks ka koolikiusamise olukordade lahendamiseks.
Eelmisel aastal lahendati vabatahtlike konflikti vahendajate
poolt seesuguste juhitud dialoogide kaudu 167 olukorda,
millest 40 juhtumid tulid koolikeskkonnast.
Sotsiaalkindlustusameti taastava õiguse koordinaator Heleri
Välba räägib, et mida varem kiusamisolukordades avatuid
dialooge kasutada, seda parem. Kui ongi täiesti näiteks toimunud see kiusamine,
et siis ei ole ta ootamist, et äkki see olukord ise laheneb või,
või midagi mõnikord on, see koolis kutsutakse kokku näiteks ümarlauad,
mis teevad asjad veel hullemaks ja siis pöördutakse meie poole,
aga siis on juba noh, kuna me kaaslane tõesti ka
lapsevanemad on juba tunded läinud üle pea
ja võib-olla tõesti see valmisolek koostööd teha on madalam,
võitis neid konflikte, on juba sinna juurde tekkinud. Näiteks Inglismaal kasutatakse taastavat õigust
koolikiusamist ennetavas vormis, kus seesuguseid avatuid
dialooge peetakse nädala alguses koolipäeva lõpus
või peale vaheaega.
Dialoogide käigus on jõutud koolikiusamise olukordades lahendusteni,
kus näiteks kiusaja vabandab ohvri ees, hüvitab lõhutud
mobiiltelefoni ja nii edasi, ütleb Välba. Taastav õigus ei ole nii-öelda võluvits,
mis sobib iga juhtumi puhul.
Aga kui osapooltel on valmisolek ise tulla kokku jagada oma lugu,
leida ühiselt lahendus, siis taastav õigus on selleks tõesti
ideaalne võimalus. Maailmas läbi viidud uuringute põhjal on inimeste rahulolu
protsessiga kõrgem kui konfliktide lahendamiseks on kaasatud
ka osapooltevahelisi turvalises keskkonnas toimunud dialooge.
