Tartus ravila tänaval asub praegu aktsiaselts Epler Lorenz
ohtlike jäätmete põletamise tehas, mis suudab aastas
käidelda circa 2000 tonni jäätmeid.
Tehase laiendamine võimaldaks tulevikus ülikoolilinna
äärelinnas põletada aastas 15000 tonni ohtlikke jäätmeid.
Näiteks nagu vanad õlid ja värvid, haiglajäätmed
ja vanad ravimid, kommenteerib aktsiaselts Epler Lorenz
juhatuse liige Argo luude. Praegu, kui me siin lööme need kogused näppude peal kokku,
et mis siis Eestis selliseid jäätmeid aastas tekib
ja mis on selle tehase võimsus, siis peaks olema niimoodi,
et on veel reserv mahtugi, ehk siis et tõenäoliselt Eestis
ka elu areneb ja, ja selliseid jäätmeid tuleb juurde.
Et siis teha, saab veel veel pikki aastaid olla võimeline
kõik need jäätmed ära käituma. Tehase võimsuse suurendamise idee pärineb 2019.-st aastast.
Erinevate lubade taotlemiseks on kulunud viis aastat,
kuid praeguseks on vajalikud kooskõlastused olemas,
muuhulgas tuli teha selle teha ka uus keskkonnamõjude hindamine.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius räägib,
et keskkonnamõjude hindamisel jõuti järeldusele,
et kõik need mõjud, mis ettevõttel keskkonnale on.
Neid on võimalik leevendada parima võimaliku tehnoloogiaga. Kui võrreldes nüüd vanaloaga on Uuelluaal parima võimaliku
tehnoloogia nõuded, seirenõuded on, on kindlasti nii-öelda
täpsemalt loas kirjeldatud ja ettevõttel on kohustus siis jälgida. Kui praeguse põletustehase jääksoojuse abil saab kütta
ainult aktsiaseltsi territooriumil asuvaid hooneid siis
laiendatud tehases tekkivat jääksoojust on plaan hakata
suunama ka Tartu kaugküttevõrku.
Lisab luude. Et on olemas siis eelkokkulepped täna Tartus
kaugkütteteenust pakkuva ettevõttega, et nad siis ehitavad
välja vajalikust sooja vee, toru sinna meie juurde
ja siis tõepoolest see soe, mis siis tehasest üle jääb,
see siis hakkab jõudma linna võrku. Ka praegu kasutatakse Tartu kaugküttesüsteemis erinevaid
heit soojusi.
Gren. Eesti äride juht Margo Külaots räägib,
et selleks, et toasooja loomiseks saaks kasutada ka ohtlike
jäätmete jääksoojust, tuleb Grennil teha umbes kahe miljoni
euro suurune investeering. Me peame siis kaugküttevõrgu laiendama seal heitsoojuse allikaid,
milleks on siis see ohtlike jäätmete põletamise tehas.
Kaugküttesüsteem on suur süsteem, siin on väga palju komponente,
aga kindlasti aitab hinda hoida madalal juba see heitsoojus,
mida me täna kasutame, pluss siis heid soojus,
mida me, mida me siis sellest jäätmete põletamise tehasest võtaks. Ohtlike jäätmete põletustehase laienduse maksumus on ligi 25
miljonit eurot.
Laiendus on plaan valmis saada hiljemalt 2028.-ks aastaks.
