Kõige valjemalt on Lääne sõdurite Ukrainasse saatmisest
rääkinud Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
Eesti kaitseministri Hanno Pevkuri sõnul arutati teemat ka
hiljutisel Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel,
kus teema tõstatus Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep borrell. Meie oleme arutelude juures ikkagi põhimõtteliselt kõige
suurema küsimusena tõstnud, mis on selle nii-öelda riski
ja kasu suhe, et kui me koolitame ukrainlasi praegu
poolastis Ukrainast poole sõita, ei ole nüüd väga pikk maa. Pevkur tõdeb, et ukrainlased ise näevad väljaõppe Ukraina
pinnal viimises muudki kasulikku kui pelgalt sõidu aja kokkuhoidu.
Kasu nähakse nii piiriprotseduuride vältimises kui selles,
et väljaõpe saaks toimuda koduses keskkonnas.
Pevkuri enda sõnul oleks selle sammu suurim kasu heidutuses ja. Sõnum Venemaale, et me ei jäta Ukrainalt,
me oleme valmis Ukraina abistamiseks minema veelgi kaugemale. Pevkur märgib, et Venemaa on sellest, et lääs olukord eskaleerub,
rääkinud alates sõja algusest. Aga noh, teisest küljest me teame, et see poliitilis
strateegiliste sõnumite saatmine omab selget Rolli sõja kulgemises,
nii et see on see võib-olla see kõige suurem otsustuskoht,
mis tuleb teha ja sealt edasi, noh, kui me räägime siis
näiteks temineerimisest, et siis seda saab teha väga
väikestes rühmades, spetsiaalriskid on suhteliselt madalad,
kui me räägime brigaadi tasandil puu, sest et siis
tegelikult need ühikud, mida me välja õpetame
ja need, kes välja õpetavad, lähevad juba nii suureks,
et need ei jää märkamata, mis tähendab seda,
et nad muutuvad ka sihtmärkideks. Nii et noh, need on need kohad, kus me tegelikult arutamegi seda,
et mis on mõistlik, mis ei ole mõistlik,
mis on need kasud Samal ajal tuleb Pevkuri sõnul läbi mõelda nii see,
kuidas saavad lääneriigi reageerida, kui mõni nende
kaitseväelane ukrainas hukkub ning kuidas selle vältimiseks
oma võitlejaid Ukrainas kaitsta, usub, et nende aruteludega
läheb veel üksjagu aega.
Seda enam, et palju sõltub Prantsusmaal äsja välja
kuulutatud parlamendivalimiste tulemustest.
Aga kui valitsustes üks kord otsus langeb,
on oluline ka see, kas Eesti kaitseväelaste Ukrainasse
saatmine vajab parlamendiluba. Hanno Pevkuri sõnul on ta palunud kaitseministeeriumil seda analüüsida. See sõltub väga palju sellest, mis iseloom on,
et kui me räägime siin väga väikeste üksuste spetsiifilisest väljaõppest,
siis riskid on madalamad ja on võimalik rääkida ka lihtsalt
lühiajalisest lähetusest.
Kui me räägime juba mingisugusest suuremast väljaõppes,
siis tegelikult Parlamendi kaasamine moel
või teisel on kindlasti vajalik.
