No kuidas see naiste seal lugu oli? Möllagi olla? Ei saa öelda, kas 1002 või millegi vaenlase vägi läks läbi ja tehti külad puhtaks, inimestes tapeti maha. Ja siis siin kuidagi. Naised saadeti kuhugile suu taha, seljal seljandikul. Hüütigi naiste soojaks. Ja mehed jäid siis muidugi sõjaga tegelema, sinna. Vaenlase vägi läks läbinägijat, küla oli tühi. Ja ma arvasin, et nii on maha tapetud kõik juba eelvaate või kes käisid üle. Saivad Citrist läbi, muuksin mäele. Edasi järkust. Inimesi Ohvriks võtma. Ka siis sellepärast hakatigi seda kohta kutsuma. Suhu ja naistel suus seljad püütakse seda, kus koha peal, see koht on vutomaalseid, võib-olla üks, kolm kilomeetrit mõist. Paaditegemisega oli muidugi ka omad vigurid ja kondised, seal olid olemas. Seal. Okaspuu tuli võtta maha noorel kuula ja paadi põhja pooline tähtis võtta, et tema pidi langema põhja poole ja ja isegi juurpidi kuskil olema oma teatud kohal, kas põhja pool ka või. Ja mul oligi juhtumine, keegi taparlam, mees tuli, tahtis mult osta ühe paadi põhja mu metsa rooli. Suur tubli tugev vanamees oli vana, teolduks 40 nurki mees. Ja läksime siis metsa. Kui sa ilma oled jutule, siis otsime puu välja, vii ärad, Diepaat tooli, otsis, otsis, leidsime ja juurikaga puugaa viimaks ja. Aga nüüd oli tegemist, et see puu pidi saama nimelt põhja poole maha pillatud, et ta muidu läheb ehk ümberguda juurika peale veel langeb, siis ta kurat tapab inimesi veel tulevikus jälle. Oma tegurid olid sealjuures. Nojah, tegime kõik juured läbi peale selle ühe pika juurimis jäin paadi Keulaks. Ja nüüd äkki puu langeb just selle rulapuu peale, kus ei tohtinud ilmaski langeda. Mis seal teha, mees jäi nii õnnetumaks. Materjalidest esin kaardilt, et seal mingid usud, seda juba uus või. Mehega kokku küsin, mis paat tegi? Ei ole paardil vegan, toetun tubli. Ja oligi viimaks vana mees surnud loomulikku surma, ise paati. Teda ei olnudki seal häda midagi. Kui hakati paati vette laskma, mismoodi see käis seal olid ka mingisugused kunstid või. Tüve või vana, aga ükskõik Takistusi juba tähendas midagi. Juba Need, mitu head asja muidugi. Aga noh, muidugi, paat pidi hästi libedasti minema vette ja siis oli temal ka õnne paremini. Kas mingisuguseid sõnu on ka öeldud? Aga kui kala püüdma ning kas siis oli kah mingisugused arvamused, et kunas tasus minna, kunas sai kala või või kuna see on olnud tuulutust, voodot? Kui oli näiteks mis kalale sa läksid, sul angerjarüsad meres, seal pidi olema hästi tumedatööd ja ja siit läänekaare tuul edelast ja ikka enam sealt läänepoolsed tuuled siis oli meie randa tuliangerjas elambaga muidugi kagutuultega ja nendega ei tahtnud ikka tulla. Ta tahtis isemoodi seda ilma ja veevoogu ja ja kõik need olid väga tarvilik asi. Alamjustkui oleks ta randa. Ta nägi kohe kuidaspidi, oli vesid, liikunud hommikud seal öö jooksul ja ta juba ennustas. Ja ennustas raamistik õied. Nägi juba märgitud, täna peaks olema angerjaid, ehk oli kõne küll müüme selg hüüesaid killu madalast jälle ja kõik, see oli siis teada kohe ja nägid juba õhta, missugune ilm on tulemas, küür. See juba siis varusid selle järel kõik kala pri värkiga. Ehkki luu läksid püüdma, nägid juba õhtumiskast ilma ööseks oodata. Ja sellega siis kala harjusike nägema. Ilma märkisi ja, ja elamistekkinud läks täks. Omad tabad jälle seal. Kui kaua aega? Idatuuled viis kala ära, öeldakse kala käib iseääranis, kilu käit taga tuult kogu aeg. Tema siis toob. Suurest merest kala sisse, taga tuleb, on läänetuuled ja põhjatuuled. Aga juba ida poolt kagupoolset tuuled viivad välja. Castroli on aga enamasti ei paistnud välja. Aga mis te arvate, kas tänapäeval on kalasaak niisama suur kui vanasti või ei ole või mispärast ei ole? Siin Soome lahes? Naabri ühines teiega nüüd vanaviisi püüda siis kallal hoopis väheseks jäänud. Aga nüüd lähevad asi olla tehnika põlevile ja ja vigurite peale, seal minnakse laevadega kaugemale merre ja püüavad ikka kalla ja saavad enam kui ilmaski on saadud millalgi Pole millegi saadud, nii palju kalu kui praegust, aga nüüd on värki ja kalapüügivärgid on hoopis. Kalapüük on hoopis teiseks kujunenud nüüdse endise võrkudega kuskil merest põhjast pöidlad ei tasu enam para. Ja vähe saab. Nad. See oli vanaisalt õpitud laul ja, aga millest seal laulus juttu oli? Seal tooli teab nendest tulivad haara kaardist, läksivad sealt jälle mööda randa ja merre äärt mööda kukkusid kivi otsa. Seal luuletasid ja, ja igaüks laulis, mis ta tahtis, aga see viis olid nendel alati, see jäi mulle meelde.
