Mis laul see on, see on jälle emps uppumislaul vanast ajast, siis, kui käidi veel purjepaatidega merel kalu püüdmas ja käidi väga kaugel siit, mitu kilomeeter kaldast eemale. Paistusid. Ja nii kaugel see uus iga viis, kuus 100. õudu ja rohkem, mis loeti sõude läks ja siis mootorpaati ei olnud ja kui siis torm tuli ja oli kala toob ka paadis sees siis lükkaski ümber ja sinna nad siis pidid kõik vajuma koos ja kodus ootajad rannas ootasid ja enam ei tulnudki ka oodati, ja kunagi ei tulnud enam kodu, seda, kes nii kallis oli isad ja vennad. Kas see on teie noorepõlveaegne või või lapsepõlvest meelde jäänud, kas te mäletate, siis mind veel ei olnud, kui nad uppusid, see on sellest juba, see on üle 50 aasta tagasi, kui see uppumine oli, aga laul käib tänapäevani ja oma kodukülarahvas mäletavad ikka seda ja laulavad ja minule see meeldis ja viis ja sõnad on sellest ärit. Kes need mehed olid? Need volitsiid külamehed, aga mina seda ei teagi, nende nimesi, aga üks paatkond siis jälle neli meest, kõik uppusid korraga ja siis tehti jälle see, kas te tegijat ei tea, ei tea seda haigija, kes siis seda sel puhul veel uurib, peaasi, et jälle uus laul on ja, ja siis siis rannainimestele ikka meelde tuletab ja kust need ristimärgid on sinna kohta, kus viimaks paati nähti, sinna istutati viimati siis juba mina olin kolm kuuske, need kuused on nüüd ära kuivanud. Aga Ristol praegus ja seal risti peale on kirjutatud vetevoogudesse leidsid haua, ehk küll otsitud sai sind kaua, siiski jäid meil leidmata. Kus see koht on, see on siin pärispea poolsaare neeme otsas, põhjapoolses osas roheline murumägi on seal, kus, kus ennevanast maad mõõdeti, siis oli lastele jooksu majakse jäetud, noored käisid tavaliselt seal ringmänguõhtutel mängimast tuld tegemas ja seal rohelise vasta merd, vasta pähkne liiva otse vastas Soome lahte. Seal on see risk praegugi mälestusmärgina järelejäänud puust Eestis muidugi on kõdunenud, kuhu neid hiljem on way varem püstitatud, aga raudtee on alles. Paiga Toorand läheb. See oli, kui ka tahabki, näed, tar, läästusei, klus, jää. Sest me, me, ta ju Tuuksud köigile jääla koodi söötlejad Kemani joolp jääga tale jälle. Kuival kees. See pärineb sellest ajast, kui veel laevamehed purjelaevadega käidi välismaa vahet ja kõik, aga see on, see on rohkem ikka purjelaevamehed laulsid seda, kes oli juba suurema kaubalaeva või auriku peal, seal seda enam ei olevat lauldud. Purjelaevamehed need siis siis nagu see selles rütmis kohe läheks, kui nad olid laintel, siis jälle hakkasid laulma ja siis eriti oli hakatud, kui juba kui juba sadam või kallas kuskilt paistis, siis oli laul läinud kohe lahti, olgu võõras sadam või kodurand. Kust te seda kuulsite, noh, seda ma küll ei tea, seda, noored laulsid kiigel ka alati tavaliselt. Jah, kui ma olin ise käisin tantsus ja õhtutel kiikumas ja siis kiigel ikka nii hea oli kiikuda ka selle järgi ja, ja tavaliselt ranna pillimehed oskavad seda kõik mängida ka. Lõõts Monikatega, nagu nad nimetasid, sellepärast et selle järgi oli hea valssi tantsida, igal ranna pidun kunagi jäädud mängimata, see laul ikka mängiti, olgu võõras sadam või kodurances, selle järgi oli hea valssi tantsida ja kui seda hakati mängima, siis olid noored põrandal kõik kohe, sest selle järgi oli nii hea tantsida. Kas tantsides lauldi kaasa? Ei, eks pillimees mängib seda, aga mõni, kes oli, laulis kaasa ka ja pillimehed tavaliselt laulsid seda laulu alati kaasa, seal rannapidude kirje mängisid pilli ja siis laulsid kaasa. Mina mängisin keelpillikooris kolmeteistaastast alates 20 aastani mängisin ja siis me mängisime seda ka alati tavaliselt ja siis oli üks, mängis kitarri, seitse kitarr oli kaks riiulit, kaks mandoliini, niisugune oli omal ajal päris ta keelpillikoor. Ja siis teiste pillide vahel ja siis mängisime aga iga kord siis üks noormees selle laulu ajal viskas alati kitarre, kohe pani käest ära ja siis tema Coheni kogu kehaga kohe ja kätega ja jalgadega ja siis seda laulu ta kunagi ei saanud kaasa mängida, vait, laulisuseni energiliselt kaasa, nii et tal ei olnud siis muusikariidas riista segamas. Kas keelpillikoor, kus te mängisite, kas see tegutses kooli juures või see oli koolimajas õpetati seda ja, ja siis tavaliselt seati need, kui seal oli siis lugemise õhtu, nagu siis laulukoor, lauluproov oli sel õhtul näidendi proov oli ja kõik koos, sest keelpilli, korga harjunud muutused ja siis see oli kõik need kolm siis koos, siis oli palju noori koos ja tavaliselt siis kui pillid alustasid enda õppust või mängimist, siis oli põrand lagesid, tantsisid siis need teised tegelased, laulukoori liikmed ja kes seal olid näide ringis ja need said distantside, sest kui pillisiga harjutad, kes teie orkestrit juhatas? Aadu kuljus valis selle päris ka kooliõpetaja, selle nimi siis Stahli üks vanem mees juba, pensionil ta veel siis ei olnud, aga ta käis Viinistul tunde andmas ja tema organiseeris siis oli moosiga orkester, siis puhkpillid olid siin olemas ja keelpillikoor oli ja tema organiseeris seda ja õpetas ise ka. Aga seda laulda siis tunti juba enne, kui see teie orkester moodustati ja, ja see on ikka vanaema, mina ja see on vanem. Siis ma pean neeri, ilm, sääst, ka torn öelda ka nüüd üks tüdruk ja otsas ta rahvast anaali laskealluvuse taha. Nii katsed stena eestoas uutes ja vanades ja nagu siin vaatas ja seal nõu, aga. Seal Peetriookookozu reedeeaa, peigmees. Mees no siis Raidla. Koos Liisa tagasi tulnud Teise lauluviis, see on õe tehtud ema venna ja isa mälestuseks, ema nii väga soovis, et nende mälestuseks ka mõni rida kuskile tehtaks. Ja siis võtsime ühe teise lauluviisi sellele ja proovime, kas ta sellega Kuidas triivis käimine oli? Davis käimine nii veel kord pandi poole vetekude, arvasid Need, merimehed, kalamehed siis kui sügaval kalad on, siis meedati vesi ära. Niisugune Ta oligi baromeeter, meeldis, ka mõõdeti siis, kui sügaval kalad arvati olema. Siis pandi need leedee paelad korgist niisked korgi pusad olid siis need pandi, pandi kolm neli silda vahest olla vahest kaks Netlejate paelad siis nii sügavale, kui taheti vee alla panna võrgud, siis kalad olid seal jälle vaest olid vee peale v pinnas, siis pandi jälle neljete paelad pandi lühemaks. Need tantsi siis veergude ajendi kohta sõlmiti need paelad. Ja kivid, kivid pandi alla, need pidid nii väikesed olema, siis ei kaalunud neid võrkusi sügavale merepõhja. Ja lähemad palju, kui põhjavõrgukivid siis mindi siit. Fuel vahe suomen, nõnda et kui su olla madala Soome maad paistusid, siis vaeva reidil käidi ja laevad käisid, suured saevad, käisid siis. Ja mis see väikene paadi tipsis seal vee peal on mastis oli tuli siis. Ja mina olin, niisiis olin roolis ja mehed magasid käike jaksanud ikka kogu eile veel olla. Kui ei oleks, Ma seda näe seda laeva nii ruttu, et ta veel Sailu vaata siis meie paadi tagant siis ülesse siis ei tule otsa. Peale soola madala 18 kilomeetril, kui ta seda visi laste pöördutse jutti sinna paadi külge kinni, siis kuhu viis tuul sinna? Ega seal siis omal ajal midagi tegemist. Aga kas oli mingeid selliseid endeid ka või uskumusi, mida arvestati, et millise ilmaga oli loota kala või? Ja seda oli küll möödeti vesi ära ja kui vesi oli suur, ega siis ei mindud merele, kui kõrge vesi oli rannas? Kui oli niisugune keskmine vesi, siis siis mindi jälle, ega merele ei saa minna, kui vesi tõuseb, ehk see tähendab tormi siis? Suurvesi on. Ja siis hakkaski tormama vahest nii palju ka kui seal. Kuulge Lewis, selle paadi mitu korda oli päris torm, need olid ka triivis, kes uppusid siis Nepaalist, see oli ikka kvale püüdki. Ega siis maad olid, siit maad ei bastunudki, kui kus pilli käima, meele seljas hakkasid sealt tulema, hommiku, selle ajaga jõudis ja kui suur torm tulla. Ja hirmus kalapüük küll, nüüd on see kadunud, nüüd enam seda niisugust pidi. Kas siis naised käisid ka vahel merel kaasas kala püüdmas? Ühtelugu Jõkse, lõika paadi peale meeste hulgast laen, kes märkusi laskis ja ja, ja seal olid siis niisugused suured ankrud, mis olid merepõhjas Kaavastega lastega sa reisile kinni selle pigi sisse naisterahvas välja ka vedama ülesse, kui võrgud hakkasid tulema ja ja kolm kala ka veel paati, muidu ei saanud meremeheks. Kas igal perel olid omad paadid ja võrgud või ei olnud? Ei kolm kolmes peres ikka käis neid inimesi ühe paadiga ja ja siis ühe pere oma oli paat ja ühe pere oma oli, vaata kas teil oli endal paati? Ei, meil ei olnud, aga me käisime küll, aga aga kuidas võrkudega oli? Võrgud olid ikka siis oma pooled võrgud 10 võrku, 20 hõrku oli ikka viis, märk oli mehelt nelja käiste, käid. Võrgud olid siis igalühel omad ja aga kuidas siis kalasaak jaotati pärast? Igalühel oma osa, niipalju kui Harvardi, niipalju kui paadist välja tuli, kas võrdselt jagati siis kolmeks, kui kolme perega käidi või sa ise rohkem kelle paat oli? Ega seedi rohkem saamid? Ega seegi rohkem saanud, kelle paat oli igaüks ikka võrkude peal. Kala jagamine. Ja siit kui seeni palatites hakati minema, siis seitse kaheksas õudus Antsiitiga Juminda maa poole sõuda, enne kui hakati võrku laskma. Ega siis säili pandud öösi kella ühe ajal hakati minema ja. Ega siis midagi tohtinud rääkida, siis iga pidid käik vaid olema. Kes seal paadi Gyulassistusse oligi, aula mees, see pidin show'd ära lugema. Iga kord, kui aerudega tõmmati, siis pidi lugema mitusada sõudetule. Mispärast siis vaid pidi olema? Sellepärast et lugemine läks segamist muidugi jaa. Ega igale poole sa võrgu lasta madalad on ja ka siis seal peenras jälle nihkes kalda veerussis, kui merepõhjas on ikka niisugused ju mäed, niisugused mäed, kui maa pealgi. Seal kalda veerusse, siis läheb lahti lasta, sealt tuli ikka kaaluhjast. Mis nende kalade ja silkudega siis tehti, kui need püüti, kas sööd ise ära või käidi, käidi kuskil müümas. Ei maha levi dialinna saadetigi ilusa piprakeelud tünnides, sellel allusime ilusti, ma käisin hooldamas ja suitsetamas ja siis sai sedaviisi ehk laudad sinna tünnis, Juskolhoosid roosiliseks kohe käik. Seal maamehed käisid jälle siit ostmas, venelased suitsetasid ja eks neid siis saanud. Need odavad, niisugune suur tünn, olime 15 kopikat, maksisin vaest. Need olid nii odavad, kas vahetati ka vahel ja vilja vastu, vahetati kaks, kaks jagu kalu ja, ja kolm jagu vilja. Niimoodi käidi siis siinsamas südama või kuskil kaugemal kaugemal kohe igal pool ligi Tallinna ja Rakveres ja laatadel enne olite laadad, siis käidi laatadel müümas ja ja avati ka rakveres. Eks see rannaelu oli jah, raske, õige, raske. Ei seda ei uskuda keski. Ja siis läksime mööda jääd siit ligi Juminda jää, siis saagu trajuti ja siis lasti sedaviisi üks suur pikk puu oli ja üks arg mees ka siis võidatisi, köis sinna jää alla ja ja käis pandi võrkude külge kinni ja siis tõmmati. Tõmmati need võrgud sinna, jää alla, niisked, väikesed augud, libikusid, võrguribi oli siis raiuti, augutasid selle hargiga aeti seda puud seal jää all edasi, siis käis, oli seal kyljes Tseedeesis veergu rivi ka jälle sirgeks. Ja tema pani raskeks siis minu vanamees Eestiski selle mehe siis hobuse tapale, siis hakkaski sõitma seda hobuse tapaiaks. Mina olen ainult külva, minu vanamees oli niisugune edasi ja minu peale armu ei heitnud ja mina pidin temaga kaasas käima metsas ja igal pool pere oli suur ka ja lapsed olid käik Leikesed. Mees ja tema suvel käis laevas, Helsingis kästi veel seal suures kultuuris ja kui ta oli olnud seal kraami vahis Helsingis siis jälle kultuurist, Vieti sillale kraames laaditi laevus ja siis oli ju ei tea, mitu vieda olnud üle veel ja ja, ja siis oli kõndinud sillalt meelde ja nii uni oli. Ja siis ta sealt siis välja sai, lapsed sedasi peatsetud seal kuderajale olid täitsa hukult sealt ja käikitsiooneks saame jälle seda tihedad esse, pandi sisse ja toodi ja siis emal 25 kilone suhkrupealt käändlus ja siis kukkus jälle sillalt meelde ja kasukas oli veel selles ja käid vett läks täis ja siis kolm korda juba käinud selle paadi alt läbi, sihukese peal haava kaenlas. Mis kaupased Soomest siis käikeldi? Ja käiki viietel reziiaadiksi ja saadeti siia kõiki neid, kes ilus, sealt sai odavamalt kui siit, aga no kas neid asju tohtis tuua sealt ei tohtinud riideid ka ei tohtinud. Kuid kui tulli laev tuli, vastasilati särav käit meile seljas asuseks. Käid läbi need paadid, kui Tseevas kätte saada, kes Jesse ei tuld, jälle ta ei närinud soolaga toodisad ja soolavedu siis, siis ma ja siis ma olin veel noor, kursumolla oli veetud, see oli siis varem ja siin on odagi v siin. Poolõde minu emal oli kaks meest, siis siis oli, käisid Soomes kalapüügis, siis toodi neid kangalõngu köiti maadinaid, lõimi, siis saati käiku vaelasse, siis enese ümber kleidid alla ja keegi vihik siis aeti paelase siiski veel olid jämedad, kui tulid, siis sealt siis piirivalve ei näinud ja ei näinud, ega ta siis. Ja näed kõigini, ühed lõngad olid, kangalõimed olid niisked, nupulised käiti moodi nihked, suured nupud olid Circis. Oli veetud ära mere peal. Kas soomlased vahel siin rannas ka käisid? Ei käel palju, eks Šveitsis mehed töödiga naersid. Poisid seal mõned oma. Siin oli palju soome naersid. Viinistul oli siin külas, ei olnud, aga viimised olid mitmed Soome tüdruk. Kas soomlaste käest laule või tantse ka õpiti või pillilugusid, eks moodi läbi käin, seal sai tantsuks käidud ka mina olin ka Soomes kalastamas, enne noorelt vennaga olime selle vennaga seal augud. Eks siin ikka lauldud, siin oli soome laulusid mina neid enam, Poska, eks männi oskan.
