Tartu linnas on kokku kolm suuremat rannaala Anne kanal,
Emajõelinna ujula ja Emajõe vabaujula.
Linnaujula sai uue kuue paar aastat tagasi,
praegu on järg vastaskalda käes ehk moodsama ilme võiks
lähiaastatel saada ka vabaujula.
Valminud projektlahendi sisendiks on paari aasta tagune maastikuarhitektuurne.
Eskiislahendus jätkab Tartu abilinnapea Raimond Tamm. Seal rand on täna liiga vähe tegevust pakkuv,
see on kehv ligipääs.
Põhitähelepanu pälvisid kiusatud, et need looduslike
materjalide kasutamised, kuidas kogu seda randa võimalikult
looduslähedaselt lahendada, samamoodi see,
et need liikumisteed, mis sinna juurde viivad,
et need oleksid võimalikult looduslähedased nii-öelda asfalt
versus muud võimalused. Et kõik need teemad olid laual. Inseneribüroo Urmas nugin OÜ maastikuarhitekt Kristiina
Habicht ütleb, et plaanide järgi saab vabaujula randa läbiva
tee äärde tänavavalgustuse ja jalapesukraanid.
Soov on rajada ka uudne v mänguala lastele valminud
projektlahenduse järgi on soov ka rannas olemasolev
amortiseerunud Koht asendada tulevikus viie uue lõkkekohaga,
millel ka varjualused supilinlase Peebu sõnul võiks aga ka
uuenduste järgselt säilida ranna praegune metsik loodus. Põhimõtteline küsimus on see, kui Tartus on kolm avalikku supelranda,
et kas kõik peaks välja nägema ühesugused hästi palju
atraktsioone sportlastele, lastele ronimist kõikvõimalike
asja või võiks üks rand olla natuke metsik,
et siiamaani see ongi niimoodi olnud, et siin Supilinna pool
küljes parem paremkaldal Emajõe randa tulnudki selline
väheste atraktsioonidega ja sellisena meeldib hästi paljudel
inimest ja nüüd ongi selline põhimõtteline vaidlus
või arutelu linnavalitsusega, et kas Seerand samamoodi üle
koormata kõikvõimalikku plastmassi, metalli
ja muu kolaga või jättagi natuke looduslikkamaks. Teenindusala tähendab seda, et praeguse lahenduse järgi
inimesed tulevikus enam autoga ranna äärde parkida ei saa.
Praegusele parkimisalale rajatakse koht snäkki
ja jäätisemüüjatele ning teenindusalale on ligipääs ainult kergliiklejatel.
Kuhu ja kuidas autoga randa tulija tulevikus parkima hakkavad,
ei ole tamme sõnul veel lõplikku lahendust leidnud.
Samas kinnitab abilinnapea, et kevadel avalikuks tulnud soov
luua rannast kaugemale Supilinna tiigi lähedale ligi 3000
ruutmeetri suurune parkla, mis mahutaks üle 70 auto. Selle ideega edasi ei minda. Kui kasutada härrased olemasolevat parkimisvõimalust,
mis meil on siin lauluväljaku alumise parkla näol
ja püüda ranna lähedale, siis teha parkimiskohad neile,
kes seda kõige rohkem vajavad, ehk siis invaparkimisvõimalused.
Et kuidas see lahendus võiks toimida, millised on need
juurdepääsuteed siit olemasolevast parklast?
Neid teemasid me oleme jah, selliselt arutanud.
