Kuigi valitsuse tegevusplaanis oli kokku lepitud,
et õppelaenumahtu suurendatakse 6000 euroni õppeaastas,
siis nüüd soovib haridus- ja teadusministeerium selle ära jätta.
Kehtima jääks senine 3000 eurone määr.
Ministeeriumi sõnul ei ole riigieelarves võimalik
täiendavaid kohustusi võtta, selgitab haridus
ja teadusministeeriumist Margus Haidak. Et me täna oleme arvestanud, et kui laenuvõtjate arv ei
kasvaks jääksin umbes 1700 juurde, siis sellel aastal oleks
vaja siis maksta nelja kuu täiendavalt võetava laenu pealt
natuke alla 100000, aga järgmisel aastal juba peaaegu 200000
ja hakkaks ajas kasvama. Eesti üliõpilaskondade liit toob välja, et praegune
õppelaenumäär 3000 eurot ei kata enam õpilaste õppekulusid,
räägib Katariina Järve. Kuna riik võimaldab nüüd kõrgkoolidel üha rohkem pakkuda
tasulisi õppekavasid ja selline keskmine semestritasu
sõltuvalt erialast kõrgkoolist aga on selline 2000 kuni 2800,
näiteks, mis tähendab seda, et tudeng tegelikult peaks
aastast maksma kahe semestri järgu, aga kui ta saab aastas
välja võtta ainult 3000 eurot, siis ta saaks sellest katta
ainult ühe. Teise probleemina toob järve välja, et tudengitel on
keeruline leida oma laenule käendajat. Et kuna see on mõnes mõttes selline riigi investeering
haridusse ja tuleviku, siis tegelikult see käendaja võiks
olla riik, kuna päris paljudel tudengitel on vanematel endal
juba kohustused, mistõttu nad ei sobi lihtsalt käendajaks.
Ja noh, see peamine teema on ikkagist, nagu laiemalt
ühiskonnas on Euribor, siis laenu võtmine on hästi keeruline.
Praegu. Margus Haidak ütleb, et 2022. aastal vähendati käendaja
nõuet kahelt ühele.
Tema sõnul tõi see kaasa laenuvõtjate mõningase kasvu.
Ta lisab, et ministeeriumil on plaan õppelaenu süsteemi veel muuta. Meil on kindlasti plaanis tegelikult, et ette valmistada
õppelaenu seadusemuudatuse väljatöötamiskavatsus selle aasta
lõpuks ja sellega koos siis vaadata tegelikult õppelaenu
tagastamise perioodi, et kas see võiks olla pikem,
siis teiseks kindlasti üks aruteluteema on see,
et kas saaksime loobuda käendajast või kas ootasime loobuda
käendajast mingite sihtrühmade puhul.
