Näide tüüpilisest sarihelistaja kõnest. Häirekeskus kuuleb tegemistele Sulev.
Oleme olnud tavatööl või häirekeskus, kuuleb,
mis sobivad ka mulle, ma olen ära eksinud
ja rattaga ma jõuab maale. Häirekeskuse 2022. aastal tehtud uuringust tuleb välja,
et sari helistajad moodustavad veerandi kõigist kõnedest,
mis häirekeskus saab.
Sarihelistaja on inimene, kes pahatahtlikult
valeväljakutseid või hoiab liini kinni, mis segab
häirekeskust jõudmaks päris abivajajani.
Tihti on nende kõnede taga alkoholi liigtarvitamine,
vaimse tervise probleemid või soov lihtsalt rääkida,
räägib politseimajor Roger Kumm. Ja samamoodi nende hulgas on inimesi, kes siis
alkoholijoobes olles raskes alkoholijoobes olles lihtsalt
hoiavad elupäästvat liini kinni.
Et see sellist eelmise aasta näiteks kõige,
võib-olla suurema sellise kõnearvuga oli inimene,
kes 1000 korda lihtsalt helistas alkoholijoobes,
tal ei olnud erilisi küsimusi, aga ta lihtsalt hoidis
sellist elupäästjat liini kinni, mis tähendab see,
et keegi võib-olla sai vähem abi tänu sellele. Ja, ja see läheb Eesti inimesel maksma 30000 eurot eelmise
aasta näitel? Räägib häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas. Ja täna just pahatahtlike sari helistajate pool on see,
kus me väga nagu ei saagi midagi nendega teha,
et niisama hädaabiliini segamine ei ole otseselt keelatud
tegevus tänase seaduse järgi.
Aga hetkel on siseministeeriumil seadusemuudatus töös,
millega siis tulevikus oleks võimalik, kui ka neid inimesi
ikkagi vastutusele võtta, kes siis just pahatahtlikult
ja teadlikult siis hädaabinumbri tööd nii-öelda segavad. Siseministeerium soovib kehtestada pahatahtlikult üks,
üks kahe töö häirimise eest trahvi kuni 800 eurot
ja korduva rikkumise eest kuni 1200 eurot.
