Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte
võidupühast 23.-st juunist.
Stuudios on Kai Vare.
President Alar Karis toonitas Narvas võidupüha paraadil,
et investeering kaitsevõimesse on investeering rahuliku tuleviku.
Hinnangut. Et vajame täiendavalt üle miljardi euro,
laskemoona hankimiseks ei saa ignoreerida.
Parem kaitsevõime teenib meid kõiki.
Seepärast tehkem need vajalikud otsused nüüd ära. Pärnumaal Mihkli kalmistul mälestati 75 aasta möödumist
mihkel havi metsavenna salga viimasest lahingust.
Euroopas kinnitab kanda tru ka haigust levitav võõrsääsk
selgub tänasest teadusuudisest.
Eestlaste jaanipühadetoidulaud on viimase 10 aastaga
muutunud veidi tervislikumaks, aga praegu loeb eelkõige hind. Eestlasi on traditsiooniliselt armastanud väga sealiha,
kuid me oleme märganud, et viimastel aastatel on kanaliha
tarbimine okski kasvanud inimesed teevad oma toiduvalikut
varasemast palju teadlikumad ning eelistavad toituda. Ilmateade lubab öö hakul Lõuna-Eestis kohati hoovihma.
Õhutemperatuur on üheksa kuni 15 kraadi.
Homme sajab kohati nõrka hoovihma, sooja on 20 kuni 25,
rannikul 18 kraadi. President Alar Karis toonitas Narvas võidupüha paraadil,
et investeering kaitsevõimesse investeering rahulikku tulevikku.
Ta toonitas, et Eestil on olemas nüüdisaegsed
ja moodsad relvad, lisades, et sellel on oma hind,
mida me ühiselt maksame.
Ta ütles selgelt välja, et valitsus peab langetama vajalikud otsused. Renee Kundla toob meeleolupilte võidupüha tähistamisel Narvas. Võidupüha üritused algasid Narvas juba kell seitse hommikul,
kui linnuses heisati riigilipp.
Seejärel toimus tseremoonia garnisoni kalmistul,
kus mälestustuli ja muinastuli ühendati paraadi jaoks võidutuleks. Viimati peeti võidupüha paraadi Narvas 1996. aastal,
mõlemal korral paraadil olnud kaitseliitlane.
Arvitsiilak ütles, et Eesti on arenenud positiivses suunas.
Me oleme läinud edasi ja meil on kindlus,
et me jääme siia alatiseks ja siin on sein.
Vaatajatele paraad meeldis, räägib narvalane Jegorv Filippov. Selliseid üritusi võiks siin rohkem olla.
Narvalased peaks rohkem süvenema eesti kultuuri
ja ka eestlased võiks rohkem uurida narvalaste kohta,
sest vaata, kuidas tahad, need on ikka veidi erinevad
kultuuriruumid sooviks, et nad oleks omavahel lähemalt
ja tugevamalt seotud. Räägib Paidelane Tatjana vürmerr tega ilusen,
mis teeb selle paraadi ilusaks. Kõik see võimsus, kõik see ühtehoidmine natukene. Kesk-Eestist siia tulla võttis mõtlemist ka,
et kas tulla või. Tulla nii ammu plaanisime sellepärast, et natuke sugulasi ka
elab siin ja siis tulime vaatama. Paraadile lisasid elevust päästekoerad, kes pidasid
laupäevase proovi ja pühapäevase paraadi kenasti vastu,
räägib koerajuht Monika rusing. Koertel ka palavaga vaatasime, et vett ja varju alla saaks
ja kõik toimis hästi.
Mõned koerad naudivad paraadi ja harjunud sellega,
et, et otsingukoerad on hästi sotsialiseeritud
ja hästi sõbralikud lapsed ja pered ja, ja ka täiskasvanud
inimesed soovivad pai teha ja pilti teha. Preemiaks veidi koerad Narva jõkke ujuma. Narvast raadiouudistele Rene Kundla Ukrainas hukkus vabatahtlikult võitlema läinud eesti sõdur
Martin Jääger.
Postimehe teatel hukkus eestlane eile Harkivi Luhanski
oblasti piirimail.
Jääger teenis üle 10 aasta Eesti kaitseväe eliitüksuses Scoutspataljonis.
Ukrainas viibis ta ligi aasta.
Ta on kolmas Eesti vabatahtlik, kes Ukraina sõjas surma saanud.
Pärnumaal Mihkli kalmistul mälestati täna Mihkel havi metsavennasalka. Täna möödub 75 aastat nende viimasest lahingust.
Juhan Hepner käis kalmistul. 23. juunil 1949 ründasid okupatsioonivõimu julgeolekujõud
Pärnumaal soos asunud metsavendade punkrit,
mille käigus hukkus kuus metsavenda.
2001. aastal maeti langenud metsavendade säilmed
lahingupaigast ümber Mihkli kalmistule ja 2012. aastal avati
seal nende kalmul kivist hauatäis Mihkel havi.
Metsavenna salga viimasest lahingust möödub tänavu 75 aastat
ja sellel puhul korraldati Pärnumaal Mihkli kalmistul Eesti Endiste,
Metsavendade Liidu ja kaitseliidu poolt mälestustseremoonia
Peeti kõnesid ja asetati mälestuspärg nii Mihkel havisalgas
langenute hauatähise juurde kui ka samal kalmistul asuva
vabadussõja mälestusmärgi jalamile. Kaitseliidu Pärnumaa maleva ajaloopealik major Mehis Born
rääkis rahvusringhäälingule antud intervjuus,
miks on oluline pidada meeles metsavendade rolli Eesti ajaloos. Metsavendade poolt tehtu on olnud väetiseks sellele,
et me oleme suutnud hoida oma iseseisvust,
selle pinnalt on tegelikult saanud jõudu uued põlvkonnad ja,
ja nendele mälestustele tuginedes oleme ikkagi suutnud selle
Iseseisvusaate kanda tänasesse päeva edasi. Pärast mälestustseremooniat Mihkli kalmistul viidi Pärka
läheduses paikneva Mihkli kiriku aias asuva metsavend Ants
kaljuranna genotafi juurde.
Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.
Lääneranna vald. Tänan ka jaanilaupäev ja missiooniks ilma sääskedest.
Ta on lõuna- ja Kesk-Euroopas levib inimtegevuse tõttu
hoogsalt Kagu-Aasiast pärit tiiger.
Sääsk, kes kannab edasi näiteks troopilist enge palavikku.
Kas võõrsääs ka Eestis kunagi kanda kinnitab,
pole ekspertide sõnul veel selge.
Lähemalt räägib teadusportaali novaator toimetaja Rait Piir. Ekspertide hinnangul on aasia tiiger sääsk Vahemere äärsetes
Euroopa riikides ennast arvatavasti juba mugavalt sisse seadnud.
Juhuleiud ulatuvad välja ka Kesk-Euroopasse.
Putukateadlane Urmas Tartes märkis, et taolistel
lõunapoolsetel liikidel aitab levida kliima tumine.
Aasia tiiger, sääskede munad ja vastsed saabuvad Euroopasse
eelkõige mereteid pidi ümbertöötlemiseks mõeldud vanade
autorehvide vedamise käigus. Autoleht on teadupärast suurepärane selline väike bee kogu
tõenäoliselt seal siis kas munad või vastsed,
kes vene reisi vastu pidanud.
See on üks selline kõige tõenäosem siia toomise tee. Nii nagu sääskedega leviva malaaria puhul kannavat enge
viirust haigestunud inimesed ja troopilistes piirkondades
elavad ahvid.
Kui sääsk läheb haigelt inimeselt verd imema,
satuvad haigusetekitajad tema organismi järgmine kord.
Kelleltki verd imema minnes nakkab putukas seeläbi uut ohvrit.
Terviseameti andmetel on haigusele alguses iseloomulik kõrge
palavik ning pea-liigese-lihas- ja seljavalu. Kolme kuni viie ööpäeva möödudes tekib leetrite sarnane lööve.
Haigus kestab kokku umbes 10 päeva ning paranemisperiood on
pikk ja vaegustega.
Urmas tartlase sõnul paanikaks siiski põhjust ei ole. Meie siin Euroopas oleme veel suhteliselt arenenud meditsiinisüsteemi,
ka ühiskonna, kui ikkagi keegi jääb sellisesse tõsisemasse nakkushaigus,
siis on ikkagi väga suur tõenäosus, et ta pannakse haiglasse,
isoleeritakse vaid haiglasse, isoleeritakse niimoodi,
et sääsk sinna ligi ei pääse.
Siis võib see tiiger, sääsk, meil siin ju vallaline,
aga ega siis ta meil ka ühtegi viirust levitada ei saa,
kui kuskilt see tähendab organismi saada. Terviseameti andmetel pole tiiger sääski siiani tuvastatud
kaugemal kui 52 kraadi põhjalaius.
Samuti leiab terviseamet, et praegu pole Eesti elutingimused
aasia tiiger sääse jaoks sobilikud ja põhjamaise kliimaga
kohanemiseks võib neil veel kaua aega minna. Eestlaste jaanipühadetoidulaud on viimase 10 aastaga
muutunud õige pisut tervislikumaks, aga lihatootjate sõnul
suuri muutusi ei ole.
Praegu on siiski märgata, et inimesed on hinnatundlikud
ja ostavad vähem kodumaise päritoluga lihatooteid.
Albert Lepik räägib lähemalt. Nõo lihatööstuse müügi- ja turundusjuht Simmo Kruustük märgib,
et eestlased tarbivad jaaninädalal liha tavapärasest kaks
korda rohkem ehk kokku hinnanguliselt 5000 tonni. Viimastel aastatel on trend selline, et eestlased ei osta
enam lihatooted varuga ette, vaid pigem jätavad oma
ostuotsuse viimastele päevadele.
Eestlased on traditsiooniliselt armastanud väga sealiha,
kuid me oleme märganud, et viimastel aastatel on kanaliha
tarbimine hoopiski kasvanud.
Inimesed teevad oma toiduvalikut varasemast palju
teadlikumad ning eelistavad tervislikumalt toituda. Kruustük arvab, et eriti suur nõudlus on aga jätkuvalt
grillvorstide järele.
Grillvorstide toodetakse tema hinnangul isegi rohkem kui
grill-liha ja šašlõkki. Eestlased tegelikult läbi aegade on armastanud toorvorste süüa,
mis on siis liharohkemad tihtipeale? Aktsiaseltsi Atria Eesti tegevjuht Meelis laande toob aga
muutusena esile selle, et praegu ei osteta enam Eestis
kasvatatud loomade liha.
Nii palju kui varem osteti. Põhiline selline hindamiskriteerium on ikkagi hind.
Palju toode maksab ja vahest võib-olla kohalikust toormest
valmistatud kaup on kallim. Siiski usub laande, et jaanipäeval süüakse liha jätkuvalt
sama palju kui 10 aastat tagasi. Inimesed tarbivad ikka enam-vähem sama palju grillvorste
grill-lihasid maitsestatud lihasid, küll võib muudatusi näha
siis pigem kui on ilmast tulenevad põhjused,
et kui on ikka koledam ilm, siis rohkem tarbitakse grillvorste.
Kui on normaalne ilus ilm, siis läheb ka grill-liha väga hästi. Küsisime ka inimestelt tänaval, mida nad jaanipühadel
söögilauale panevad. Näiteks kanašašlõki ja lastele meeldivad väga toorvorstid,
võib-olla rohkem on lisandunud värsket kraami,
et igasugused puuviljad ja marjad ja herned
ja kõik selline värskem pool on võib-olla rohkem kui minu lapsepõlvest. Varas palju sealiha, aga juba vanad Krist enam seal
ja väga vähe tarbima.
Kindlasti on liha aga põhiline, et jaanipäeva toidulaual
peavad olema kirsid ja herneid ja mõlemaid hästi palju. Kuigi eestlaste jaanipäeva toidulauas ja märgata mõningaid
muutusi on üldiselt toitumisharjumused samaks jäänud. Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet paneb
Jaaniku pidajatele veel südamele tuleohutust. Jaanipäeval tuleb kindlasti meeles pidada ohutu lõkke
tegemise reegleid, praegu on selles suhtes hea,
et ilmataat meie eest hoolitsenud, et otseselt sellist väga
suurt tuleohtu looduses ei ole, küll aga suur tuleoht hetkel
veel püsib, Põlvamaal ja Võrumaal, kus siis inimesed,
et võiksid eriti ettevaatlikud olla lõkete tegemisega.
Aga lõkke tegemise puhul tuleb ikka meeles pidada seda,
et see peab olema siis kaheksa meetri kaugusel hoonetest,
metsast või siis muust põlevast materjalist. Lõke võiks olla piiratud kindlasti kas siis pinnase valliga või,
või kividega ja üks väga oluline asi veel on see,
et lõket kunagi ei tohi jätta järelevalveta.
Kui lõket tehakse vee ääres, siis kindlasti jälgige seda,
et teie kaaslased ei läheks purjus peaga ujuma igal aastal
umbes pooled uppujatest on kahjuks olnud alkoholijoobes
eriliselt hoolega jälgige ka oma kõige väiksemaid pereliikmeid. Taimi paljak räägib nüüd ilmast. Jaaniõhtul on vihmahooge hõredamalt, aga Lõuna-Eestis tuleb
lõkke äärde minnes veel vihmakeep kaasa võtta.
Nõrga tuule suund on põhjakaarest.
Õhusooja on 14 kuni 18, põhja pool kuni 20 kraadi.
Jaaniöö hakul võib lõunapoolsetes maakondades veel üksikuid
vihma sabinaid tulla.
Pärast südaööd on saju võimalus juba üsna väike tuul nõrk.
Temperatuuri madalaimad näidud langevad selge taeval 10
kraadi ümbrusse pilvisemaks paigus ja rannikul jäävad 14 15
kraadi lähedale. Jaanipäeval kingib Läänemerele laienev kõrgrõhuala
Lääne-Eestisse päikeselise päeva.
Kesk- ja Ida-Eesti taevasse kerkib üles pilve rünki,
millest üksikud ka lühiajalise vihma au anda võivad.
Tuul puhub loodest ja põhjast ning mõõdukas pilverünkadega
allun kergeid puhanguid.
Õhusoe tõuseb 21 kuni 25 kraadini, rannikul jääb alla 20 piiri.
Teisipäevast jätkub kõrgrõhkkonna võidukäik ühes päikese
ja südasuvise soojaga. Rõõmsad võidupüha ja jaaniaega kõigile. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja, mille pani kokku Kai Vare.
Mõnusat jaaniõhtut.
